4-19-3654/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3654 (2330,19,001969) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlgid Aleksander Minin, Svetlana Hamaza Menetlusalune isik

Z.D , .a, Saksamaa

sünd. 25.12.1969 kodakondsus, elukoht XXX Menetlusaluse isiku kaits

ja Denis Stepanov, isikukood , XXX

XXX XXX; Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi Z.D kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja

Natalja Zhebrovskaya 17.06.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,19,001969. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja

Z.D Kaebuse esitaja kaitsja

Denis Stepanov

Kohtuvälise menetleja esindajad - Dmitri Narolin, Natalja Zhebrovskaya Tunnistajad

V , , ,

,

. G V J N J N T T Z Kohtuistungi toimumise aeg 15.08.2019, 26.08.2019. RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p § 135 lg 2 ja § 155 1,

-156

Jätta Z.D kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna 17.06.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,19,001969

Z.D karistamises kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66

3 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

2(11)

Pank AS, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank

AS või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Luminor Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220195062765

ning selgitus „süüdlase nimi ja perekonnanimi – , väärteoasja number Z.D - 2330,19,001969, rahatrahv“.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavategemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusgrup Natalja Zhebrovskaya 17.06.2019 i IV väärteomenetleja otsusega väärteoasjas nr

2330,19,001969 karistati Z.D -3 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66

ettenähtud väärte rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o summ o toimepanemise eest as 300 (kolmsada) eurot selles, et tema 01.05.2019 kella 17.45 paiku aadressil XXX, olles koera omanik, ei kindlustanud oma koerale vastavat järelevalvet tema ära jooksmise tõkestamiseks ning kallaletungi vältimiseks inimestele mille tagajärjel temale kuuluv koer ründas ja hammustas V ja loomadele, G

paremast käest (küünarnukist), V. oli koera ründe tagajärjel tekitatud tervisekahjustus ning G füüsiline valu. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik koerte ja kasside pidamise eeskiri §

2 lg 2 -3

nõudeid ja pani toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66 ettenähtud väärteo.

Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate N ütlusega, S, Z , V ,

, O P,

T G N T V J

menetlusaluse isiku Z.D

ütlusega, vaatluse protokolliga, nõudekirjaga väärteomenetluses IVKH, vastusega nõudekirjale IVKH.

Kaevatava otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani

nimetatud teo toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja leidis, et õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad, süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on

süüdi. Kohtuväline menetleja, tutvudes väärteoasjas kogutud materjalidega jõudis seisukohale, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti.

Kohtuväline menetleja leidis, et isiku süü on täielikult tõendatud toimiku materjalidega ja tegemist

on ettevaatamatusest toime pandud süüteoga, mille põhjuseks on kergemeelsus. Tegemist on

kergemeelsusega, kuna menetlusalune isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

3(11)

saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Antud juhul 49aastane isik pidi aru saama, et selline tegevus (koeral vabalt jooksma võimaldamine) võib kaasa

tuua seda, et koer võib kedagi rünnata, kuid ei võtnud selle situatsiooni vältimiseks mingeid meetmeid.

Karistust kergendava ja raskendavate asjaolud te e hindamisel on kohtuväline menetleja arvestav

asjaoluga, et Z.D oma süüd antud väärteo toimepanemises ei tunnistanud,

väärteomaterjalidest ei nähtu, et isik kahetseks oma tegu. Samuti ei kontakteerunud hiljem

hammustuse tagajärjel kannatada saanud V. G iga olukorra selgitamiseks ning lahendamiseks. Siinkohal tuleb arvestada asjaolu, et VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja kui suurema ohu allika valdaja looma tekitatud kahju eest. Karistuse määramisel arvestatakse ka, et Z.D puuduvad varasemad karistused.

Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja määras karistuseks 75 trahviühikut ehk 300 eurot selleks, et mõjutada isikut ja tulevikus vältida samalaadsete süütegude toimepanemist.

Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohuväline menetleja

karistuseks kohaliku omavalitsuse korralduse - seaduse § 66 3 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) eurot.

II KAEBUS

Z.D kaitsja Denis Stepanov esitas 02.07.2019 kaebuse Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV

väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaya 17.06.2019 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,19,001969.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja politsei otsusega

nõus.

Väärteootsuses ja väärteoprotokollis menetleja Natalja Zhebr ut. V

ovskaja ei määratud kannatan G on nimetatud kui tunnistaja. Kannatanud puuduvad.

Samuti ei ole tuvastatud koera omanik. Z.D ei ole koera peremeheks kooskõlas koera passile (lisa nr 3) ja koera passis on nimetatud telefoninumbe V J r.

Tunnistajad oli ülekuul tud mitte sellel päeval, mitte järgmisel päeval aga hiljem a : tunnistaja N S -

üle üheksa päeva pärast sündmus üle neljateist päeva pärast t (10.05.2019.a), tunnistaja T - Z

sündmust (15.05.2019.a), tunnistaja

- t 3.05.2019.a). N T üle kaheteist päeva pärast sündmus (1

Peale selle T ja

on V sugulased. 01.05.2019 oli N S joob . Nad andsid tlused Z N T G es oma ü tunnistaja V

. Tunnistaja V G, T ja

vahel on kokkulepe. G sõnadest te Z N T

Ka puuduvad meditsiinilised dokumendid ja väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaja 16.05.2019

ütles kaebajale, et meditsiinilised dokumendid tehakse ja esitatakse kaebaja e-postiga, aga le dokumendid esitatud ei olnud.

Tekkis küsimus määratud rahatrahv , aga kes on kannatanu, ja mille alusel on kannatanu puudumisel

4(11) 300 eurot.

Kaebaja poolt tunnistajateks on O P (ik ) ja

k , tel. + ), kes olid kil. XXX V J (i XXX XXX maatü Nad tul koos Z.D-ga Politsei , aga neid id sse väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaja ei kuulanud, vaatamata sellele, et kaebaja nimetas l. Tunnistaja N (tel. XXX) neid ülekuulamise J ei näinud ründas Z.D , et tunnistaja V

G koer.

Väärteomenetleja Natalja Zhebrovskaja ebaõige on sti nimetanud kaebaja kodakondsuse - riik

teadmata, mis on . Z.D on õiguse rikkumine Saksamaa kodanik kooskõlas passi koopiaga (lisa nr 2).

Ka Natalja Zhebrovskaja rikub õigust objektiivsele uurimisele, kuna menetleja tunnistab kaebaja süüks ainult ühe poolt tun e ütluste alusel üle nistajat , aga teised tunnistajad kuulatud ei olnud.

Kaebuse esitaja taotleb tunnistaja P ,

ja N ) kutsumist kohtuistungile ja palub

te (O V J J läbi vaadata väärteoasja nr 2330,19,001969 kohtuistungil, aga mitte kirjalikus menetluses.

Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline ud kõik menetleja Natalja Zhebrovskaja ei uurin i asjaolu d, si

ei kuulatud tunnistajai , kelle

, koera d kaebaja poolt, ei määratud koer ründas tunnistaja V G süljeekspertiisi ka ei tehtud.

Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes kaebuse esitaja: 1) t VTMS § 78 lg 1 palub ühistada

väärteootsus väärteoasjas nr 2330,19,001969 kannatanu puudumise tõttu läbi vaadata kaebus ; 2) kohtuistungil; 3) kutsuda kohtuistungile tunnistajatena kaebaja poolt P , ja N O V J J .

Kaebusele on lisatud otsus väärteoasjas nr 2330,19,001969, passi koopia, koera pass, volikirja koopia, k aridust

õrgh tõendav dokument.

III KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu.

Kohus kuulas üle kaebuse esitaja ja tunnistajad V , , ,

,

G V J N J N T T Z .

Kohus lisas toimiku juurde järgmised dokumendid: Š ütlused XXX foto, 23.08.2019 J B , B K, I .

IV KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et Z.D kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna ennetus- Natalja ja menetlustalituse menetlusgrupi IV väärteomenetleja Zhebrovskaya 17.06.2019 9,001969 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,1 ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata alltoodud põhjustel.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset

5(11) tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p

3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada

karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda -

väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises

süüdi.

Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas

V linna koerte ja kasside pidamise äärteoprotokolli kohaselt rikkus Z.D Sillamäe

eeskirja § 2 lg 2 nõuet ja pani toime kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi tekstis KOKS) -3 s . § 66 ätestatud väärteo

KOKS - vastutus § 66 3 sätestab käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 362 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse.

KOKS 22 lg 1 p 36 §

2 alusel kuulub volikogu ainupädevusse koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine.

Sillamäe linnas oerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 p 2 alusel peab l k oomaomanik kindlustama

inimeste ohutuse ja kindlustama, et koer või kass ei ri rahu ja välistatud oleks kuks kaaskodanike looma ärajooksmine omaniku juurest ja tagatud kallaletungi võimalused inimestele ja loomadele.

Sillamäe linnas § 1 lg 2 p 1 alusel

– isik, kellele koer või koerte ja kasside pidamise eeskirja omanik kass kuulub v

õi kes õigussuhte alusel omanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest.

KOKS -3 tunnistaja § 66 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud

V G , mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ütlustega omavahel ning teiste kogutud tõenditega. Tema ütluste kohaselt 01.05.2019 kella 17.45 paiku ta läks

kiirema tempoga bussi peale. Kui ta o maja

li XX sissepääsust juba mööda läinud, nägi, kui koer lendab tema juurde. Koer paar korda haukus ning lennates haaras hammastega kinni ja käpad pani õla peale ja seljakoti peale. või rohkem, aga koer haaras G tegi sammu tagasi teda kinni ja hakkas pigistama. Koera perenaine nägi seda, aga mitte midagi ei te oli š inud.

G okis. Koer hoidis kinni ning pigistas ja liikus koer sinna, kus ta oli pigistas, siis kui oli jõudnud luuni, siis lasi lahti. Pärast

tulnud. oli tapab koera. v kivikese, et koera eemale G šokis ja ebatsensuurselt ütles, et Ta õttis peletada, aga ei j

n õudnud temani välja visata. G ütles perenaisele, et koer teda hammustas. Perenai e väga jämedalt käskis näidata jõud s Sillamäele ning läks

kust koer teda hammustas.

G i kiirabisse. Pärast tuli aasta võib koju ja helistas politseisse. See koer ilmus vilas

ta su se -olla rohkem tagasi. Ta oli suvilas kogu aeg. Koer ainult kaelarihm peal. Koer hammustas käis ilma ketita, ilma nöörita, oli

läbi kaks jopet. tekitatud psühholoogiline kahju. Koera hammustusega on

G G oli 2 hambast haav, veritses. Ta tarvitas tablet . Tunnistaja V

parema te G ütluste juurde on lisatud foto V. G st käe (lk 25), kus käe küünarnuki on näha ümmargust haava. st l

6(11)

Tunnistaja V.

et 01.05.2019 ta oli koos oma G ütlustega on kooskõlas tunnistaja T Z ütlused, perega Oli ka N. . Tunnistaja ja N. panid lilli mulda ja sel hetkel said maatükil. T T mingit müra

kuulda, said Tunnistaja ja tulid selle mehe näha kui meesterahvas kaitses ennast koera eest. T juurde, d, et mehe . Nad tegid ettepaneku kutsuda kiirabi, mees loobus, ta nägi parem käsi oli verine jooksis bussipeatusesse, kuid tegid talle ikka ettepaneku vaatamaks, kui suur on tema haav, äkki ta ikka vajab abi. Sel päeval oli päris külm, tal oli seljas jope ja kaks kampsunit, soe jope ka. Mees näitas päris suur, oli palju verd. Tegi nendele haava, mis oli d ettepaneku kutsumaks kiirabi, kuid V. G oma naist koju saatma, sest ta ei olnud keeldus, ta läks bussipeatuse poole naist saatma, mees pidi võim küsis või eline iseseisvalt liikuma. Mees nendelt, kas nad vad olla tunnistajad selle vahejuhtumi puhul ja nad d jah.

ütlesi Tunnistaja nägi, et mees kõndis mööda teed, koer jooksis maja tagant ja hammustas teda ja kuna tee on kividest, mees

i ja hakkas siis vehkima selle koera ees võttis kätte kiv ja pärast seda võeti koer kaasa.

Mees tuli teele koos oma naisega, võtsid oma koera kinni ja selle

mehe kuuldes, ütlesid, et ei tasu siin teedel ringi joosta. Tol momendil ei olnud koer ketis. Enne juhtunut nägi tunnistaja seda koera, ta oli liikvel ilma jalutusrihmata. Pärast seda 01.05 toimunud juhtumit tehti justkui piirdeaed ja tundus see koer olevat sageli keti otsas.

Tunnistaja T.

haakuvad tunnistaja

selle kohta, et 01.05.2019 tema koos T. Z ütlustega N T ütlused Z istutasid lilli. Nägi meesterahvast, kes tuli bussipeatusesse, ta jõudis selle d naise juurde kellel on koer ja tunnistaja juures ja too seisis teepeal, ta nägi koera otse tema jalgade mõni aeg oli püsti, ei

tea kas segaduses oli ja hakkas ropendama. Hiljem aga kummardus, tundus, et otsib kivikest või midagi tahtis maast võtta vehkida või midagi ja karjus ka selle juures. Kui ta jõudis

tunnistaja maja ette, nad d ütlesi talle äkki teil on abi vaja, sest ta oli väga mu too ütles, et kui teist saavad relik ja tunnistajad, sest teisiti seda ei saa Nad aitasid teda jope kuidagi tõendada, teie olete aga tunnistajad. võtmisel, kampsuni võtmisel ka ja tõmbasi särgi ülespoole ja tal oli selline sinikas ja verd jooksis. d

Pärast kiirustas bussipeatuse poole ja ütles, aitasid t riided selga panna. Mees al et ta kiirustab traumapunkti või teeb avalduse selle kohta. nägi koera jalgade ees, kuid seda lennu pealt Tunnistaja

hammustamist, seda tunnistaja Koer tuli meesterahva ei näinud. juurde paremalt, maatükilt, kus

elab. K

edagi koera omanikest või esindajatest tunnistaja ei näinud, kuulsin aga häält palvega näidata vigastust hammustusest. Koer oli piima värviga, selg on hele pruuni värviga. Koer on 60-70 cm kõrgusega. aiandusühistus Koer viibib Z.D . Enne mehe hammustamist jooksis koer

sageli meesterahvast, Z.D mees. V. oli vabalt. Tunnistaja nägi, et koeraga jalutas G hammustus p

aremal käel sellest kõrgemal, mitte küünarnukil vaid sellest kõrgemal.

Menetlusalus vad ka e isiku poolt talle ette heidetava väärteo objektiivse koosseisu täitmist tõenda kohtuistungil avaldatud tunnistaja N S -30), mille kohaselt 01.05.2019 oli ta oma ütlused (lk 27

krundil nr aianduskooperatiivil X. Ajavahemikul kella 18-st kuni 19-ni kuulis ta karjumist, XX vaatas sinnapoole, kust karjed kostsid. Tunnistaja nägi tee peal eakat lühikest kasvu meesterahvast. Ta karjus valjusti, et teda on koer hammustanud ja et pererahvas koristaks koera ära ja paneks ta ketti. Tunnist perenaise Viktoria poole. Viktoria aja sai aru, et meesterahvas pöördus krundi nr XX oli sel ajal oma aias, vastas midagi meesterahvale. Tunnistaja ei näinud, kuidas koer meesterahvast

hammustas. Tunnistaja teab, et Viktorial on suur halli värvi koer, keda tunnistaja on palju kordi

nende krundil näinud, tavaliselt jalutab koer aia territooriumil iseseisvalt ja väljub territooriumilt. Viktoria koera ketti ei pane, samuti pole tunnistaja suukorvi koeral näinud.

Kohtuistungil oli avaldatud ka P sed (lk 39-42), 01.05.2019 oli ta aiakrundil nr , mis O ütlu et XX asub aianduskooperatiivil X. See aiakrunt kuulub tunnistaja naabrile Z.D-le. Umbes

kell 17.45 oli aiakrundil asuvas majas, tegeles kodutöödega. Sellel krundil oli samuti perenaine

Z.D . Samuti oli hoovis koer nimega L , koer on tõutu, suur. Mingi hetk kuulis tunnistaja koera kõva haukumist ja urisemist. Tunnistaja vaatas aknast välja ja nägi, et Viktoria tirib

7(11) koera jalutusrihmast. Koer haukus kõvasti ja urises. Tunnistaja nägi, et kaelarihma küljes on nöör, millest Viktoria kinni hoidis. Tunnistaja ei näinud, kas see nöör oli kuhugi külge seotud või mitte.

Siis nägi tunnistaja meesterahvast, kellel oli käes kivi, meesterahvas karjus midagi kõva häälega.

Meesterahvas seisis teel, koer oli krundil nr XX. Pärast lühikest jutuajamist pööras meesterahvas ringi ja läks peatee suunas. Tunnistaja nägi, et Viktoria järgnes temale ja rääkis: “Oodake, räägime“. Kuid meesterahvas seda ei teinud ja jätkas liikumist. Kui tunnistaja mingi aja pärast hoovi läks, oli koer juba ketis.

Kaebuse esitaja taotlusel kuulati 26.08.2019 na , kes andis toimunud kohtuistungil üle tunnistaja N J

ütlusi aabrinaine rääkima, et koer h , et 02.05.2019 kui ta tuli suvilasse tagasi hakkas n ammustas kedagi, isik kõndis mööda teed, koer jooksis välja siia kohta, ründas isikut seljatagant ja hammustas.

Tunnistaja imestas, kuna kui ta 01.05.2019 kell 17.30 lahkus oma maatükilt oli koer keti otsas majakese juures. Koer on iseenesest rahulik, ei reageeri võõrastele. Agressiooni ei avaldanud. See koer mitte kunagi ei olnud vabajooksul suvilas. Ta kedagi ei saanud kuidagi hammustada Kui koer . oli kutsikas ning peremehed töötasid, siis koer oli tunnistaja hoole all. Kohus suhtub tunnistaja N. J ütlustesse osas, et koer mitte kunagi ei olnud vabajooksul suvilas, kriitiliselt, kuna see on vastuolus

teiste tunnistajate ütlustega, näiteks tunnistaja ütluste kohaselt e N.

T nne mehe hammustamist jooksis koer sageli vabalt. Samuti tunnistaja T.

seda koera Z andis ütlusi, et enne juhtunut nägi ta ning ta oli liikvel ilma jalutusrihmata. Tunnistaja N. S jalutab koer tavaliselt aia ütluste kohaselt territooriumil iseseisvalt ja väljub territooriumilt. Viktoria koera ketti ei pane.

Tunnistaja

hammustas nendele kuuluv koer. Tema V J ütlused kaudsemalt tõendavad seda, et V. G

ütluste kohaselt intsidenti toimumise ajal oli ta katusel, koer oli alati vaateväljas. Koer oli maja

juures seotud. Ta kuulis meesterahva karjeid, nendele krundile ning kes minnes mööda teed tuli hakkas loopima kive. Hakkas loopima kividega koera, karjudes, et praegu tapab koera, kuna ta oli teda seisma ning selgitaks, milles on probleem, hammustanud. Viktoria palus, et meesterahvas jääks

ta saatis ta kolmele ,

ja vene tähele, pööras selja ning jooksis ära ta läks bussipeatuse poole. J

Z.D nad ei ela vabaabielus. tasub tervenisti on ühine majapidamine, aga J kommunaalkulusid, maksab korteri eest ning ostab Ta jalutab ja toidab koera. Ta ostis koerale sööki. koera. Viktoria mitte kunagi toida ei koera, annab ainult ampse. Üksinda ta ei jalutada koeraga. J nägi, et mees läks mööda teed ja astus nendele krundile umbes 3 meetrile. Suvilas koer alati viibib keti otsas. Kohus suhtub kriitiliselt V. J ütlustele osas, et meesterahvas astus nendele krundile umbes

3 meetrile, kuna olukorras, kui kiirustas bussi peale, ta ei hakkak G s jalutama võõrale krundile. Samuti teiste tunnistajate ütlus kohaselt läks mees mööda teed. te

Kaebuse esitaja Z.D andis kohtuistungil ütlusi, et 01.05.2019 oli oma suvilas. Suvila ei ole aiaga piiratud. Ta oli kasvuhoones ning kuulis koera haukumist ning vingumist. Ta tuli

kasvuhoonest välja. Nägi, kui mees viskas kivi koera suunas. Kaebaja hakkas tirima ketist koera

enda poole, lendas järgmine kivi a küsis mis juhtus . T . Mees karjus kaebajale, et koer teda

hammustas. Kaebaja palus näidata. Mees ütles, et ebatsensuurselt hilineb bussile. Tol hetkel oli suvilas V. ja

P. oli katusel, oli majas. Koer on alati suvilas ketis. Keti pikk on 2 meetrit. J O J O Seetõttu , see on võimatu. Koer kuulub kaebaja tuttavale V. sellist hammustamist pole olnud

J. nad J

on tuttavad. Nad elavad ühes korteris, aga nendel on eraldi toad. Arved on ka eraldi. Ta maksab

korteri eest, aga kaebaja maksab eest.

kaebaja juurde suvilase. V. tegi täielikult toidu J käib J kaebajale abieluettepaneku, aga kaebaja pole veel vastust antud. Elavad niimoodi juba neli aastat. J toidab koera, ostab koeratoitu. Kui koer on kaebajaga, siis ta ka teda toidab. Krundi territooriumil on koer suukorvita, territooriumi alati suuvkorviga. Suvilas on koeral olemas kindel väljaspool seda koht, kus ta alati viibib keti otsas. Koeraga jalutab nii , kui ka kaebaja. Korteris aadressil linn J XXX

elavad kaebaja, , koer, 2 kassi. ja kaebaja vahel on kokkuleppe, et kassid on kaebaja J J ülalpidamisel, koer – ülalpidamisel.

J J ostis koera. Koer L elab kaebaja korteris eelmise aasta

8(11) detsembrist. jalutab koeraga ja annab koerale toitu. M nikord nad jalutavad koeraga koos. Kui V õ kaebaja tuleb b, et koer tahab oma asju teh siis töölt varem ja näe a, ta võib teda lühiajaliselt välja tuua.

V. kehalise vigastuse olemasolu kinnitavad SA Ida- G Viru Keskhaigla tõend (lk 57) ning patsiendikaart nr (lk 56-57). SA Ida-

- XXX Viru Keskhaigla tõendist nähtub, et V G pöördus EMO sse 02.05.2019 kell 11.00 ning temale pandi diagnoos -

– lahtine õla ja õlavarrehaav, õlavarre lahtine

haav. Patsiendikaardist nähtub, et V pöördus arsti abi saamiseks 02.05.2019 kell 11.00. V.

G G sõnul sai ta 01.05.2019 kella 18.00 paiku hammustuse koera poolt. Patsiendile on pandud diagnoos - lahtine õla ja õlavarrehaav, õlavarre lahtine haav - .

Samuti kohtuvälise menetleja poolt toimikusse lisatud dokumentidest on leidnud kinnitust asjaolu, et Z.D ja V. J jalutasid oma koeraga sageli ilma jalutusrihma ja suukorvita.

J B kinnitas, et varem korteris nr X elanud elanikud Viktoria ja V jalutasid oma koeraga ilma jalutusrihma ja suukorvita. B K kinnitas, et varem ajutiselt elanud elanikud korterist nr X Viktoria ja V, jalutasid korduvalt oma suure koeraga ilma jalutusrihma ja suukorvita. Koer on suur ja agressiivne. Tema poolt omanikele tehtud märkused ei ole tulemusi andnud. I , kelle omandis on aiamaa krunt nr

6 koopera X elanikel S Š XX tiivis „ “ teatas sellest, et maja nr XX ja Viktorial on koer nimega „L “. Koer on suur, turjast maani suurem kui 45 sentimeetrit. Kellele

järele esialgu pärast tema soetamist nad ei vaadanud. Koer ei olnud ketis, jooksis omavoliliselt ilma suukorvita mööda kõiki naaberkrunte ringi. Märkustele koera omanikud ei reageerinud, rääkisid, et

ta ei ole nende vastu agressiivne. Koera järele vaatama hakkasid pärast intsidenti eaka meesterahvaga.

Kohus leiab, et eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendatud see, et 01.05.2019 kell 17.45

V G

arsti abi saamiseks EMO-sse, kus XXX koer „L “ hammustas , mille tõttu pöördus ta temale pandi diagnoos - - ne haav. Samuti tunnistajate ning lahtine õla ja õlavarrehaav, õlavarre lahti menetlusaluse isiku

omand. ütlustega on tuvastatud, et koer „L “ on Z.D ja V. J ühis

Siinkohal peab kohus selgitama oma seisukohta koera omandi suhtes.

Loomakaitseseaduse § 2 lg 1 alusel loom käesoleva seaduse tähenduses on imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Loomakaitseseaduse § 3 lg 1 alusel käesoleva seaduse tähenduses on

loomapidaja isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi või - muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

Vastavalt asjaõigusseaduse § 68 lg mand isiku täielik õiguslik võim asja üle. -le 1 on o

Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele kohaldatakse loomadele asjade (vallasasjade) suhtes

kehtivaid sätteid. , et looma omand tekib looma üleandmisega või ostuhinna Eeltoodust tuleneb tasumisega või kokkuleppel pärast valduse üleandmist. Küll aga registrikanne omandiõigust loomale

ei tõenda. Omandiõigust tõendavateks dokumentideks on lepingud.

Asjaõigusseaduse § 70 lg 1 alusel on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. Ühine omand võib olla nii kaasomand kui ühisomand (lg 2).

Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-75-07 (p 10) selgitab, et loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on

isik, kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle. Loomapidajaks

kõnealuses tähenduses võib olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja (AÕS § 33 lg 2), kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud

9(11) küsimusi. Loomapidamiseks ei ole vajalik teha tehingulist tahteavaldust.

Vaatamata sellele, et toimikus oleva loomapassi kohaselt on koeraomanikuks V. , kohus on J seisukohal, et alusel on leidnud kinnitust

tunnistajate ning menetlusaluse isiku ütluste , et koer „L “ on Z.D ja V.

e. Z.D J ühisomand. Mingit lepingut, mis kinnitaks koera omandiõigust, ei ol

ja V.

nade kohaselt oli ainult suuline leping kasside ja koera J vahel nende sõ ülalpidamise kohta. Mingit lepingut koera omandiõiguse kohta sõlmitud

ei olnud. Tunnistaja N S ütluste kohaselt teab ta, et Viktorial on suur halli värvi koer ütluse kohase . N.

T lt viibib koer Z.D

aiandusühistus. Tunnistajana üle kuulatud V.

J lausus, et temal ja Z.D on ühine majapidamine. tasub tervenisti kommunaalkulusid, maksab korteri eest ning ostab koerale Ta sööki. ütluste kohasel ühes korteris. Kaebaja Z.D t elab ta

J J maksab korteri eest, aga

kaebaja maksab täielikult toidu eest. Elavad niimoodi juba neli aastat. J toidab koera, ostab

koeratoitu. Kui koer on kaebajaga, siis ta ka teda toidab. Koeraga jalutab nii , kui ka kaebaja. J Korteris elavad kaebaja, , koer, 2 kassi. ja kaebaja vahel on kokkuleppe, et kassid on kaebaja J J ülalpidamisel, koer – ülalpidamisel.

J Koera ostis . J

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik Z.D ei kindlustanud inimeste ohutust, ei koera kallaletungi V. , millega rikkus tõkestanud G Sillamäe linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 p 1 nõudeid ja pani toime KOKS§ 66 ettenähtud väärteo.

-3

Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga, et Z.D

tegevuses on tuvastatud -3 KOKS § 66 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed

tunnused. Samuti kohus on seisukohal, et kõnealu e väärte s o pani Z.D toime

kergemeelsusega. KarS § 18 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeeldusest, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Z.D täiskasvanu

d inimesena, kellele kuulub suur koer, peab olema teadlik, et koera vabalt jalutamine võib kaasa tuua olukorrale, et koer võib kedagi rünnata, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida.

Seega Z.D teo, mis on on oma tegevusega täitnud talle etteheidetava väär

kvalifitseeritav -3 KOKS § 66 järgi, objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi,

kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et on talle süüks Z.D arvatud -3 -le KOKS § 66 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS §

33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Maakohtu seisukoht Z.D-le a karistuse osas mõistetav

Tul

- ja enevalt vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsusest määras talle karistuse Politsei Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi

IV Natalja Zhebrovskaya mu volitustega asutuse väärteomenetleja , kes on täidesaatva riigivõi ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS §

10 lg 31 kohaselt on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama. Väärteoasja materjalidest

ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõigust.

KOKS 66-3 200 § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni trahviühikut.

10(11)

Kohtuväline menetleja mõistis Z.D-le karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, mis on alla

sanktsiooni keskmis a e määr . Karistuse mõistmisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et Z.D ei tunnistanud oma süüd ning ei ole alust arvata, et ta kahetses oma tegu. Menetlusalune isik ei kontakteerunud kannatanuga olukorra väljaselgitamiseks ja lahendamiseks. Z.D puuduvad varasemad karistused. Kohtuväline menetleja arvestas ka seda, et VÕS § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja kui suurema ohu allika valdaja looma tekitatud kahju eest.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Kohus, hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, raskendavate ja kergendavate asjaolude

puudumist, leiab, et tegemist on alla . Menetlusaluse isiku karistusandmetest keskmise süüga

nähtuvalt ei ole Z.D varem väärteokorras karistatud. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestades võimalusega keskmist määra karistus sunnib , et alla isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohus on seisukohal, et arvestades süüteo raskust, süü suurust, menetlusaluse isiku isiksust ning ka karistust kergendava ja raskendava asjaolude puudumist, silmas pidades karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamist ning õiguskorra kaitsmise huvisid, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus täielikult põhjendatud.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik