1-17-5210/59 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-17-5210 Otsuse kuupäev

28. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Kohtuasi Kriminaalasi N.N-i süüdistuses Kar § järgi S 356 1 lg

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2019. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.N-i kaitsja vandeadvokaat Martin Männik, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

6. november 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. T

31. mai 2019. a ja Viru Maakohtu 19. 2019. a ühistada Tartu Ringkonnakohtu märtsi otsus S 356 1

osas, millega N.N tunnistati süüdi Kar § lg järgi.

2. T S 3

1 22 3 unnistada N.N süüdi Kar § 56 lg

– § lg järgi, jättes talle maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata.

3. M

uus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. M 1008 kaheksa) eurot, s

õista Eesti Vabariigilt N.N-i kasuks välja (üks tuhat h käibemaks (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, valitud kaitsjale ringkonnakohtus ja kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 19. 2019. karistusseadustiku märtsi a otsusega tunnistati N.N süüdi (KarS) 356 ja teda karistati 9- KarS 73 lg- 1 ning 3 § lg järgi kuulise vangistusega, mis jäeti § te alusel 1-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kannatanu tsiviilhagi rahuldati ja süüdistatavalt mõisteti Eesti Vaba

0 euro 56 senti. Maakohus tuvastas riigi kasuks välja 950 t järgmist.

1-17-5210

2(9)

2. tegi 2013. kevadel ja suvel - - asuva N.N a Lääne Virumaal Väike Maarja vallas Vao külas Mänukse maaüksuse eraldistel nr 5, nr 6 ning nr 10 ebaseadusliku puude raie, millega tekitas keskkonnale 9500 eurot 56 senti kahju. Süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raie tegemist ning hoidis seda enda kontrolli all, lastes langetustraktori juhtidel ebaseaduslikult puid raiuda ja laasida.

3. Eraldisel nr 5 teha 17 tihumeetri ulatuses sanitaarraie, kuid s 0,06 ha ulatuses võis üüdistatav tegi lageraie. Lageraie tegemisel ei pidanud ta kinni lubatud raievanusest ja rinnaspindala alam ast, rikkus metsaseaduse ( ) 29

4 p-de 1, 2 ning 3 ja 31 lg- 2 määr MS § lg § te ning 4 nõudeid ja tekitas 518 euro 40 sendi suurus keskkonnakahju. Samal eraldisel 1,64 ha e tegi süüdistatav ulatuses valikulise raie, mille tegemisel ei pidanud kinni lubatud rinnaspindala alam määrast, rikkus MS 31 lg- 2 tekitas 5825 euro 28 sendi suurus keskkonnakahju. § te ja 4 nõudeid ning e Eraldisel nr 6 oli lubatud teha 98 tihumeetri ulatuses harvendusraiet, kuid raie tegemisel ei pidanud süüdistatav kinni lubatud rinnaspindala alammäärast, rikkus MS 31 lg- § te 2 ja 4 nõudeid ning tekitas 1,31 ha suurusel pindalal 1425 euro 28 sendi suuruse keskkonnakahju. Eraldisel nr 10 oli lubatud teha 11 tihumeetri ulatuses harvendusraiet, kuid tegi 0,09 ha ulatuses N.N lageraie. Raie tegemisel ei pidanud ta kinni lubatud raievanusest ega rinnaspindala alammäärast, rikkus

4 p- 1, 2 ja 3 ning 3 g- 2 1731 euro 60 sendi MS § lg de § 1 l te ja 4 nõudeid ning tekitas suurus keskkonnakahju. e

4. Kuritegu

ja tunnistajate J. S-i, S. S-i,

ning H. M-i , objekti tõendavad N.N-i

T. T. ütlused kontrollimise protokoll koos lisadega, kasvava metsa võõrandamise leping ning selle lisad, metsateatis ja sellele lisatud skeem, takseerkirjeldus ning metsade säästva majandamise kava, samuti kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtted.

5. S K tulemuse kahtluse alla, esitade selle üüdistatav seadis eskkonnainspektsiooni mõõtmis s kummutamiseks M arvamuse, kuid osutatud pole OÜ tõend usaldusväärne ega jälgitav. Arvamusest ei selgu, missuguseid mõõtevahendeid ja proovitükkide asukohti ning missugust mõõtemääramatust kasutati. püüdis süüdistatav le tuginedes väita Ka metsakaitseekspertiisi , et eraldisel nr 5 oli kahjustatud mets, kuid ekspertiis tehti 2015. a asta novembris ega saa tõendada metsa seisukorda raie tegemise ajal.

6. Takseerkirjelduse kohaselt oli eraldisel nr 5 enne raiet kaks protsenti esimese rinde puistust nakatunud juurepessu, kolmkümmend põdrakahjustusega. protsenti teise rinde puistust oli Keskkonnainspektsiooni töötajate ütlused tõendavad, et raie käigus lõigati puistust välja terved puud. 2013. aastal raiuti eraldiselt nr 5 kaks kolmandikku puistust. Raiuti terveid puid. välja Kasvama oli jäi üks kolmandik puistust, millest kaks kolmandikku põdrakahjustusega või nakatunud juurepessu. Seda kinnitab 2015. a ekspertiisi tulemus. E.

D. ütlused selle kohta, et puud võisid olla kahjustatud varem, ei kinnita, et kaks aastat varem ol ki puud kahjustunud. Kahe id aastaga metsa seisund muutus. 2015. aastal lageraie tegemiseks antud luba ei samuti, et tõenda 2013. aastal oli eraldisel ainult haige ja k raiuda metsateatiseta. ahjustatud mets, mida võis Eraldistel nr 6 nr 10 oli lubatud harvendusraie, kuid rai ja e käigus lõigati mets liiga hõredaks.

7. K tulemused on tehti kehtestatud eskkonnainspektsiooni mõõtmis usaldusväärsed, sest need mõõte odikat järgides. Mõõtmistulemus jälgitavus tagati kasutatud mõõtevahendite ja meto e

korrektselt abil. O mahtu vormistatud mõõtmise bjekti kontrollimise protokollist nähtub, et raie hinnati

. Seda kinnitasid

ja M. värskete kändude järgi

T. T. H. Tunnistajate ütlused ja mõõtmistulemused osutavad, et raie eesmärk ei olnud metsa väärtust tõstva hooldusraie tegemine, vaid . suurema väärtusega puude väljaraiumine

1-17-5210

3(9)

8. M liige

K OÜ juhatuse

L. M. andis ebaselgeid ja üldiseid ütlusi. õigi kändude ja kasvavate puude mõõtmine on tunduvalt täpsem meetod, sest likest teguritest lähtuv sellisel juhul on inim eksimisvõimalus väiksem Kõigi kasvavate puude ülemõõtmine näitab täpselt, mitu pu . ud mõõtmise ajal puistus kasvas ja ning pärast raiet. Mõõtmise missugune oli puistu enne usaldusväärsust kinnitab ka mõõtmise ekspertiisi tulemuste võrdlus. ja 2015. aasta

9.

3 alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja -s 7 , milliseid puid MS § lg § on ette nähtud võib sanitaarraie korras raiuda. Kui selgub, et puistu kahjustus on arvatust suurem, tuleb raie peatada, esitada uus metsateatis või tellida metsakaitseekspertiis kahjustuse ulatuse tuvastamiseks. P

ärast täiendava metsateatise kinnitamist võib raiega jätkata.

10.

N.N puid ei raiunud, vaid lasi seda teha J. S-il ja S. S-i § l. KarS 21

1 kohaselt on lg täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Süüdistuse kohaselt oli N.N metsaraie keskne isik (toimepanija), sest ta lasi langetustraktori juhtidel teha ebaseadusliku metsaraie. Süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ning hoidis selle kulgemist enda kontrolli all.

kuid N.N ei käinud iga päev metsas, jälgis tööde kulgemist. Ta andis metsateatise jm dokumendid langetustraktori juhtide kätte. Õiguslikus mõttes on tegemist KarS 356 1 vahend

§ lg järgi kvalifitseeritava süüteo liku täideviimisega.

11. Süüdistatav teadis, et eraldisel nr 5 on rohkem kahjustatud puid kui gitud 17 metsateatises mär

tihumeetrit, sest

raiet metsas. Sellele teadmisele vaatamata lasi ta rai ta käis enne el jätkuda. N.N-i vastupidised pole usutav , sest lubatud 17 tihumeetri ja raiutud 118,9 ütlused ad

tihumeetri vahel on eiras teadlikult raiutud metsa kogust märkimisväärne erinevus. Süüdistatav ega peatanud raiet. Langetustraktori juhid eksida kuid see s

võisid raie tegemisel , üüdistatava vastutust . Rai miseks tuli . sai aru, et

ei välista e jätka võtta uus metsateatis Süüdistatav ta täidab süüteokoosseisu ja möönis seda. tunnused,

12. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning süüdistatava isikut, tuleb

N.N-i karistada vangistusega, mis jääb allapoole sanktsiooni keskmist määra. Rahalisel karistusel poleks mõju ning see ei soosiks kahju hüvitamist.

Apellatsioon

13. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.N-i kaitsja vandeadvokaat Martin Männik, s otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagi läbi taotlede vaatamata jätmist ning valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist.

Ringkonnakohtu otsus

14. Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2019. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohus

märkis järgmist.

15. Maakohus pole hinnanud mõõtetulemust kinnitavaid tõendeid valesti ega jätnud tekkinud kahtlusi süüdistatava kasuks tõlgendamata. rokurör soovis mõõtevahendite

Kuigi p kohtule esitada taatlustunnistusi, ud ei võet uusi tõendeid põhju vastu sel, et need oleks tulnud esitada koos süüdistusakt Teised tõendid mõõtmistulemus on usaldusväärne iga. kinnitavad siiski, et . H. M-i

ja

ei saa kummutada L. M-i ning

eksperdiarvamustega.

T. T. ütlusi

E. D. ütluste ega Keskkonnainspektsiooni ametnikud tegid kontrolli e de 2013. ja mõõtmis värskete jälge põhjal a oktoobris,

ning

andsid arvamuse hiljem. d

,

L. M.

E. D. Seejuures ei käinu

L. M. sündmuskohal

1-17-5210

4(9) E. ei andnud aga hinnangut selle kohta, missuguses seisukorras oli mets varem. Lisaks pole M D. OÜ arvamus usaldusväärne ega jälgitav, sellest ei nähtu, missuguseid mõõtevahendeid ja sest

proovitükkide asukohti ning millist mõõtemääramatust kasutati. Objekti kontrollimise protokollis toodi need andmed . välja

16. 2015. metsakaitseekspertiis , mille kohaselt lasi a kinnitab Keskkonnainspektsiooni järeldust süüdistatav välja jätta

raiuda terved puud ning kasvama peamiselt haiged ja kahjustatud puud. Kaitseväide, et objekti kontrollimise protokoll ei kajasta kahjustatud kändude (puude) loendamist, on kummutatud protokollile lisatud kasvavate puude lugemise lehtedega. Viimastest nähtuvad muu hulgas kahjustatud puude loendamise andmed. Metsateatise kohaselt eraldisel nr 5 teha võis

17 tihumeetri ulatuses sanitaarraiet aga metsa majandamise eeskirja 7 ei , süüdistatav § nõudeid järgin Kõrvaldamata ud. kahtlusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 7 lg 3 pole § tähenduses ja on tuvastatud. kuriteosündmus

17. N.N , kus ja kuidas puid raiuda, juhtis raiet ning hoidis selle kulgemist enda määras kontrolli all.

iga , kuid tegid langetustraktori Ta ei käinud metsas päev jälgis tööde käiku. Raiet juhid, kellele andis metsateatise jm dokumendid on tegemist vahendliku süüdistatav , mistõttu üksiktäideviimiseg Süüdistatav teadis a. , et eraldisel nr 5 on rohkem kahjustatud puid kui metsateatises oli . lerai eks oli raiutud puidu realiseerimise ja kasu saamise märgitud Ü e põhjus soov. Süüdistatav eiras teadlikult raiutud puidu kogust ega peatanud raiet. Langetustraktori juhtide eksimus tema vastutust ei välista. Süüdistatav sai aru, et ta paneb toime süüteokoosseisule vastava teo, Arvestades

ja möönis seda. N.N-i süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, kohaldas maakohus karistusena õigesti lühiajalist vangistust.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

18. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kaitsja vandeadvokaat N.N-i M. , taotledes Männik ringkonnakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks kohtule, kes kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja kriminaalmenetlusõigust Kassaatori põhiväited on järgmised. rikkus oluliselt .

19. Keskkonnakahju suurust tulemus p sest puudutav mõõte ole jälgitav ega tõendatud, mõõtmiseks kasutatud seadmed ei vastanud

5 lg 1 Riigikohtu praktika kohaselt ei mõõteseaduse § nõuetele. saa taatlemist ega keskkonnakahju suurust

. Dokumentides peab tunnistajate ütlustega tõendada olema fikseeritud kasutatud mõõtevahendite nimetus ja andmed kalibr imise või taatlemise eer kohta. Kuivõrd puuduvad, kohaldati süüdimõistvat otsust tehes ebaõigesti sellised andmed

materiaalõigus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. t ja rikuti Ka rikuti

N.N-i süüditunnistamisega süütuse presumptsiooni, pöörati tõendamiskoormis ümber süüdistatava kahjuks ja rajati otsus oletustele. ingkonnakohus endeid hindamata, millega Lisaks jättis r osa tõ rikku kohustust. s kohtuotsuse põhjendamise

20. M oli subjektiivne, arvestatud tegelikke asjaolusid ega metsa seisukorda enne õõtmine kuivõrd ei raie tegemist. Tõendatud pole H. M-i ja T. T.

, mille kohaselt ütlused nad mõõtsid värskelt rai

utud puude kände. Tekkinud kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. äreldus, Oletuslik on j et süüdistatav rikkus metsa majandamise eeskirja § nõudeid . E.

D. ütlused ja 2015. a ekspertiisiakt tõendavad eraldiste

5 nr 6 seisundit ning seda, et nendel eraldistel tuli metsa kehva seisundi nr ja

1-17-5210

5(9) tõttu teha lageraie. Nendest tõenditest läht ütlused ei udes ei olnud raie ebaseaduslik.

E. D. saa kinnitada, et 2013. aastal raiuti terveid puid. Ringkonnakohus seda ei hinnanud, millega rikkus olu

liselt kriminaalmenetlusõigust.

21. R ise kvaliteeti sisusta raiekoha iigikohtu praktika järgi ei saa teovalitsem da üksnes kättenäitamisega. ei olnud raie tegemisel keskne isik ega hoidnud selle kulgemist N.N enda kontrolli all. Ta ei valitsenud raietöölisi ülekaaluka teadmisega, ei viinud neid eksimusse ega kasutanud ei saa ära nende teadmatust. Süüdistatav ei kontrollinud puude langetamist, mistõttu süüdistuses kirjeldatud käitumist pidada tahtlikuks teoks. Järelikult ei saanud ta möönda raiemahu väidetavat ületamist. Pole tõendatud, et käskis tunnistajatel raiuda rohkem puid

N.N , kui oli lubatud metsateatisega, et ta või määras, et puid tuleb raiuda ebaseaduslikult. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti Kar § S 21 lg-t 1. Süüdistuses kirjeldatud teo tuvastamatuse ning keskkonnale tekitatud kahju

tõendamatuse tõttu tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

22. Kohtud ei põhjendanud, miks peab süüdistatavat karistama vangistusega. N.N-il puuduvad kehtivad karistused. Pole arusaadav, miks rahaline karistus ei soodustaks keskkonnale tekitatud kahju . hüvitamist

Kassatsioonivastus

23. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kassatsioon rahuldamata. märgib, et k Ta assatsioonis vaidlustatakse mõõtmistulemuse õigsust põhjendas kooskõlas § , kuid ringkonnakohus KrMS - 61, miks ja ga missugused tõend on usaldusväärsed põhjendati id . Samuti , miks loetakse kuritegu toimepanduks tahtlikult

ja vahendliku üksiktäideviimise vormis. Kohtuotsusest nähtub, missugustele tõenditele N.N-i tugineti. süüditunnistamisel

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

24. Kassaatori hinnangul ei saa KarS 356 kuritegu

§ lg järgi kvalifitseeritud pidada tõendatuks põhjusel, et raiutud puidu kogust puudutav mõõtetulemus ole jälgitav ega usaldusväärne p

. Kolleeg vaidlustatud

ium selle seisukohaga ei nõustu, sest kohtuotsustes analüüsiti põhjalikult Keskkonnainspektsiooni tehtud mõõtmise tulemuse jälgitavust ja usaldusväärsust, aga samuti seda, ning miks

missugused tõendid annavad aluse kõneleda Mänukse maaüksusel toimunud metsaraie ebaseaduslikkuse . Muu hulgas p kohtud, miks nad ei tuginenud M st õhjendasid OÜ arvamusele ja L. M-i kinnita kaitseversiooni 2015. metsakaitseekspertiis ütlustele ning miks ei a ega

.

E. D. ütlused

25. Kaitsja kritiseerib e

tema arvates mõõtetulemus jälgitavust ja tõendatust muu hulgas põhjusel, et ei saa tuvastada, kas mõõtmiseks kasutatud seadmed vastasid mõõteseaduses sätestatud nõuetele. Kolleegium leiab, et mõõtevahendite taatl tunnistuste süüdistusaktis tõendina emise nimetamata jätmist ei saa prokuratuurile ette heita. prokuratuur

tulemusega ja Kuivõrd nõustus mõõtmis süüdistusakti koostamise ning kohtusse saatmise ajal ei olnud mõõtevahendite nõuetele vastavuse üle vaidlust, süüdistusaktis ega tõendeid ähtuda ei olnudki vaja vastavaid asjaolusid kajastada. L tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtlus tekkimise korral peab kohus saamise seaduslikkust e tõendi kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2013. otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p a 9.2) m

. Samast põhimõttest tuleb juhinduda õõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui

1-17-5210

6(9) kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Vastupidisel juhul kuluks tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida. Praeguses asjas ongi prokuratuur kirjeldatud . põhimõtetest juhindunud

26. Keskkonnainspektsiooni ametnikud on objekti kontrollimise protokollis muu hulgas identifitseeritaval moel kirjeldanud . Kaitsepoole metsa mõõtmiseks kasutatud tehnikavahendeid väidete põhjal tõstatatud kahtluse kõrvaldamiseks kohtuliku arutamise käigus soovis prokuratuur esitada kohtule metsa taa . mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendite tlemist kinnitavad lisatõendid Maakohus on taotluse rahuldamisest alusetult keeldunud (vt p 25), viidates taotluse kõnealuse hilinenud esitamisele. Kirjeldatud eksimus pole siiski oluline, sest kohtud tuvastasid teistele tõenditele tuginedes, kajastuvat mõõtetulemust saab pidada et objekti kontrollimise protokollis usaldusväärseks nendes küsimustes jälgitav ja loogiline, . Kohtute seisukohtade kujunemine on mistõttu jäävad kassatsiooni väited inaalmenetlusõiguse väidetava rikkumise kohta krim tagajärjetuks.

27. K kassaator tes sisalduva karistatava teo üll märgib põhjendatult, et süüdistuses ja kohtuotsus kirjelduse põhjal ei saa rääkida täide § tähenduses

kuriteo vahendlikust viimis KarS est lg . Seda küsimust otsustades ebaõigesti materiaalõigust kohaldasid nii maakui ka ringkonnakohus .

28. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vahendliku täideviimise korral peab isiku käitumises tuvastama nn teovalitsemise kvaliteedi. Olukorras, kus isikule heidetakse ette teo toimepanemist vahendliku täideviimise vormis ülekaaluka teadmisega, ei saa aga teovalitsemise kvaliteet tuleneda pelgalt töökoha kättenäitamisest ja töökäsu andmisest (nt raiekohtade kättenäitamine ja raiutava koguse ) lekaalukas teadmine peab esinema koosseisuliste kindlaksmääramine , vaid ü asjaolude suhtes. KarS 356 lg-s 1 peab vahendliku § sätestatud süüteokoosseisu puhul täideviimise jaatamiseks kindlaks tegema, et raietööde tegijate arvates oli neil lubatud raiuda puitu mahus, nagu nad seda tegid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. otsus a asjas n 3-1-1-64-05, p 11, 5. mai 2006. otsus asjas nr 3-1-1-24-06, p-d 7 9 ja 18. detsembri r a – 2006. otsus asjas nr 3-1-1-82-06, p-d 14 ja 15.) a

29. S

puude , kus ja üüdistuse kohaselt oli N.N ebaseadusliku raie keskne figuur, kes määras kuidas raiet teha, juhtis raiet ja hoidis selle kulgemist enda kontrolli all. Ta lasi langetustraktori juhtidel S. S-il ning J. S-il ebaseaduslikult langetada ja laasida puid Mänukse maaüksuse eraldistel nr 5, nr 6 ning nr 10. Teokirjeldusest

ei nähtu kooskõlas eelmises punktis refereeritud nõuetega siiski see, kas ja kuidas valitses süüdistatav ebaseadusliku metsaraie vahetult toime pannud isikuid ülekaaluka teadmise, tahte või võimuaparaadi abil. Teisiti öelduna on jäetud süüdistuses sisustamata teovalitsemise kvaliteeti iseloomustavad asjaolud.

30. Maakohus tuvastas, et N.N ei osalenud vahetult puude langetamises ega viibinud iga päev metsas, kuid ta raie aeg-ajalt kontrollimas. Metsateatise ja muud dokumendid andis käis töid süüdistatav langetustraktori juhtide kätte ning märgistas ära kohad, millistes piirides tuli raiet teha. Maakohtu hinnangul oli tegemist kuriteo vahendliku teadis, et täideviimisega, kuna süüdistatav eraldisel nr 5 oli palju kahjustatud puid, kuid lasi sellele teadmisele vaatamata raie tegemist jätkata Kohus märkis, et i osa puid võtsid valesti maha töötanud . segi kui langetustraktoritel mehed, ei välista üüdistatava vastutust, kuivõrd töölised see s

ei teadnud, et pidi raie N.N jätkamiseks võtma uue metsateatise.

31. Nendest seisukohtadest b maakohtu hinnang distatav realiseeris KarS 356 lg-s 1 järeldu , et süü § sätestatud süüteokoosseisu tunnused teo valitsemisega ülekaaluka teadmise abil. Sisuliselt leidis kohus, et olid tegelike asjaolude suhtes eksimuses. Ringkonnakohus on maakohtu raietöölised

1-17-5210

7(9) põhjendusi mehaaniliselt korranud, jättes ühele kesksele väitele, aga vastamata apellatsiooni et t raiet vahetult teinud t õendid ei kinnita ööliste valitsemist ülekaaluka teadmisega ega nende teadmatust ära kasutades eksimusse viimist.

32. Kolleegium jagab kassaatori arvamust, mille kohaselt on eespool tuvastatud asjaolude st nähtuva põhjal välistatud vahendliku täideviimise vormis kuriteo toimepanemise kvalifitseerimine . Tunnistajate J. S-i ja S. S-i le tuginevalt tegid kohtud kindlaks, et andis ütluste süüdistatav raietöölistele kooskõlastas metsateatise ja muud dokumendid ning kohad, mille piires tuli raiet teha. eldust tulenevalt Ö on alusetu väita, justkui saanuks tööd vahetult teinud isikud lähtuda teadmisest, et nad võisid puid raiuda just sellises mahus, nagu nad seda tegid.

33. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab menetleja tuvastama ning esitama faktid, mille alusel saab tõsikindlalt väita, et vahend tegutses tegu toime pannes (metsa raiudes) tema jaoks vältimatus eksimuses (vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-24-06, p 9 esitatud ). N.N-ile süüdistus sellis , mistõttu ei saa teda süüdi tunnistada te faktiliste asjaolude kirjeldust ei sisalda

KarS 356 1 kuriteo toimepanemises

§ lg järgi vahendliku täideviimise vormis.

34. K S 21 ar § lg 1 ebaõige kohaldamine ei tähenda aga, et N.N tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. menetluse võistlevus (KrM § 4) kohtu täielikku seotust Nimelt ei eelda kohtu S 1 kohtumenetluse poolte õiguslike väidetega. Vastupidiselt peab kohus KrM § S 306 lg 1 p 3 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Seega ei piirdu kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle isiku kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. otsus asjas nr 1-17-1629/44 p 33.) a

35. Vahendliku täideviimise korral võib õiguslikus mõttes olla tegemist üksiktäideviimisega, kuid faktiliselt on ikkagi tegemist toimepanijate paljususega. Küsimused sellest, missugune oli iga isiku roll ja kas sellist käitumist saab isikule karistusõiguslikult ette heita, on õigusliku hindamise esemeks. Eri isikute tegevuse õiguslik hindamine eeldab seega, et süüdistusaktis olevas teokirjelduses saab nn välise vaatluse alusel tuvastada toimepanijate paljususe.

N.N-ile esitatud süüdistus seda võimaldab, kuna selles kirjeldatakse muu hulgas teo vahetute täideviijate käitumist. Seetõttu on isiku kaitseõigust rikkumata võimalik KrM § järgi muuta teole S 268 lg antavat õiguslikku hinnangut Riigikohtu otsusega (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2007. otsus asjas 3-1-1-108-06, p-d 1 a nr

2 ja 13). Süüdistatava kaitseõigus kuriteo kvalifikatsiooni muutmisel on tagatud seeläbi, et süüteo toimepanemisse puutuv on olnud kõigis kohtuastmetes keskne kaitsetees ja arutlusküsimus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kui tehakse kindlaks süüdistatava osalemine kuriteo toimepanemises, piisab süüdimõistva otsuse tegemiseks minimaalselt isiku käitumises kuriteost osavõtu eelduste tuvastamisest. Ainuüksi süüteo täpse toimepanemise vormi tuvastamatus KrMS 7 lg §

3 kohaselt õigeksmõistva otsuse tegemiseks alust ei anna. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. otsus asjas a nr 1-18-86/128, p 69.)

36. N.N-ile esitatud süüdistuse järgi täideviijate käitumine kokkuvõtlikult seisnes teo vahetute

selles, et nad raiusid nr 5, Mänukse maaüksuse eraldistel nr 6 ning

10 ebaseadusliku puid, nr lt millega tekitasid 9500 euro 56 sendi suuruse keskkonnakahju. Raiet ei ööd vahetult teinud isikud saanud d puid raiuda sellises mahus ja piirides, nagu nad seda lähtuda teadmisest, et nad võisi tegid, kuivõrd , et raiele eelnenud ajal andis süüdistatav neile kohtud tuvastasid metsateatise ning

1-17-5210

8(9) muud dokumendid, milles kajastus muu hulgas raiutava puidu maht ja raie liik. Kuigi neid isikuid pol

, ei

e ebaseaduslikus metsaraies süüdistatud ega süüdi tunnistatud välista see võimalust võtta seisukohta, et niisugust käitumist saab hinnata tahtliku õigusvastase teona KarS 356 § lg 1 mõttes.

37. Samuti tehti kohtuliku arutamise tulemusena kindlaks, et süüdistatav määras, kus ja kuidas raiet teha, juhtis raiet ning käis töid vahetult kontrollimas. Kuigi tal oli ülevaade raie käigust ja raiemahust, eiras tuvastatud asjaolude kohaselt adlikult raie ebaseaduslikkust ega N.N te peatanud raie tegemist. minimaalselt tahtliku kaasabi osutami st teiste Järelikult saab rääkida se isikute tahtlikule õigusvastasele teole – puude ebaseaduslikule raiumisele, millega kaasnes keskkonnale olulise kahju tekitamine. Need kohtuotsustega tuvastatud asjaolud võimaldavad Riigikohtul teha KrMS 361 § lg 1 p-s 7 nimetatud otsustuse, käsitades N.N-i olukorda raskendamata talle S 356

1 22 süüks arvatud käitumist Kar § lg

– § lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

38. Süüdistatava teo käsitamine kuriteost osavõtuna ei tingi talle kergema karistuse mõistmist. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu seisukohaga, et rahaline karistus ei vastaks N.N-i süü suurusele ega karistuse eesmärkidele. määra valikut põhjendanud Maakohus on karistusliigi ja -

ning muu hulgas pidanud asjasse puutuvaks argumenti, et rahalise karistuse täitmist võib mõjutada ka kannatanu tsiviilhagi rahuldamine. Samuti väärib tähelepanu, et süüdistatavale mõistetud karistuse raskus jääb tuntavalt alla sanktsiooni keskmise määra.

39. L S 361

1 p- 7 ning 362 p- 1 ähtudes eeltoodust ja juhindudes KrM § lg st § st , tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 31. mai 2019. a ja Viru Maakohtu 19. märtsi 2019. a otsuse osas, millega N.N tunnistati süüdi Kar § S 356 lg 1 järgi, ning tunnistab süüdistatava süüdi Kar §

– § S 356 lg

22 lg 3 , talle järgi jättes maakohtu otsusega mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

40.

N.N-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale valitud kaitsjale makstud tasu 9334 euro Taotluse kohaselt on kaitsjale maakohtu menetluses t 80 senti (sh käibemaks). makstud tasu suurus 6411 eurot 60 senti, ringkonnakohtus 1881 eurot 60 senti ja kassatsioonimenetluses 1041 eurot 60 senti. Arve ni hind on test nähtub, et advokaadi ühe töötun

140 euro t.

41. K S 186 S 361

1 p-des 2 rM § lg sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks KrM § lg –7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Riigikohus on seejuures leidnud, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruar 2009. otsus asjas n i a r 3-1-1-85-08, p 15.4). kassatsioonimenetluse tulemusena tehakse KrMS 361 1 p-s 7 Kuivõrd § lg märgitud lahend, millega tühistatakse maaja ringkonnakohtu otsus osaliselt, peab kaaluma apellatsioonining kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise põhjendatust.

42. Vaagides KrMS 175 lg 1 p §

1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust, arvestab kolleegium, et kassatsiooni argumendid on põhjendatud Materiaalõiguse vaid osaliselt. kohaldamist käsitlevad apellatsiooni ja kassatsiooni väited kattuvad

. Tegemist pole mahuka õigusliku analüüsiga: materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist käsitlevad argumendid saab kokku võtta ligikaudu ühel leheküljel õstatatud õi i pidada ülemäära , samuti ei saa t

guslikku probleem keeruliseks. Öeldut silmas pidades tuleb riigil KrMS 186 § lg 1 kohaselt süüdistatava poolt valitud

1-17-5210

9(9) kaitsjale apellatsioonija kassatsioonimenetluses ma u suurusega tasuna

kstud mõistlik hüvitada kaitsja kuue le vastav summa, s.o 1008 eurot (

8 eurot). Nimetatud le töötunni sh käibemaks 16 summa tuleb välja mõista süüdistatava, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2015. otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137). a

(allkirjastatud digitaalselt)