2-19-6489/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-19-6489

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2019, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-19-6489 Tsiviilasi Sxxxx Exxxxxxx hagi Vxxxx J xxxxxx vastu kasutuskorra määramise ja servituudi seadmise nõuetes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Sxxxx Exxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), hageja lepinguline esindaja Liina Karlson ja/või Birgit Riivits (menetlus@themis.ee); Kostja: Vxxxx Jxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx maakond), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Li Uiga (OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht Vanemuise 21a, Tartu 51014; e-post: li@valgejauiga.ee) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistung RESOLUTSIOON 21.11.2019

1. Kinnitada Sxxxx Exxxxxxx ja Vxxxx Jxxxxxxx vahel 06.11.2019 kompromissi kavandis märgitud ning 21.11.2019 istungil suuliselt täiendatud ja protokollitud tingimustel kompromiss määruse p 2 tingimustel

2. Kaasomanikud kasutavad kinnisasja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistu registriosa number 156235, järgmiselt:

2.1. I korruse ruumid nr 6 -14 (korter nr 2, vastavalt lisa 1) ja II korruse ruumid nr 25-

32 (korter nr 4, vastavalt lisa 2) jäävad Vxxxx Jxxxxxxx ainukasutusse.

2.2. I korruse ruumid 15-23 (korter nr 1, vastavalt lisa 1) ja II korruse ruumid nr 33-40 (korter nr 3, vastavalt lisa 2) jäävad xxxxxxxxxainukasutusse.

2.3. Trepikojad nr 4, 5 ja 24 jäävad poolte ühiskasutusse.

2-19-6489

2.4. SxxxxxExxxxxxxxainukasutusse jääb tema esimese korruse korter nr 1 alla jääv keldriosa ja korter 3 kohal olev pööninguosa.

2.5. VxxxxxJxxxxxxx ainukasutusse jääb tema esimese korruse korter nr 2 alla jääv keldriosa ja korter nr 4 kohale jääv pööninguosa.

2.6. Maa kasutamise osas lähtutakse juurde lisatud maa-ala plaanist (lisa 3), millest punasega ääristatud osa jääb SxxxxxExxxxxxx ainukasutusse ja rohelisega piiratud osa Vxxxx Jxxxxxxx ainukasutusse. Piir kulgeb õuepoolsest trepikojast kuni poole kuuri osani.

2.7. Pooltel on enda kasutusse jääval kinnisasja osal õigus teha kõiki parendustöid, renoveerimistöid, ehitustöid, sh rajada vee ja -kanalisatsioonitrass või teha muid toiminguid ja töid, mis on vajalikud kinnisasja parendamiseks, säilitamiseks või renoveerimiseks ilma teise kaasomaniku nõusolekuta.

2.8. Käesoleva kompromissiga annab Vxxxx Jxxxxxxx nõusoleku Sxxxx Exxxxxxxxx ehitada veetrass tema ainukasutusse jääval kinnistuosal veevõtukohast xxxxx tee äärest kuni S. Exxxxxxx ainukasutusse jääva maa-alani (trassi asukoht on kinnistu plaanil (lisa 3) märgitud sinisega: Pxxxxxtee ja puude vahelisel alal).

2.9. Võttes arvesse, et kuni käesoleva kompromissi sõlmimiseni kasutasid pooled VxxxxxJxxxxxxx maa peal asuvat ühist kaevu vee saamiseks ja ühist kanalisatsioonitrassi, siis käesolevaga annab Vxxxx Jxxxxxxx nõusoleku, et Sxxxx Exxxxxxxxxon jätkuvalt juurdepääs veeja kanalisatsioonitrassile tagatud kuni uute vee ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseni. 2.10.Käesoleval ajal kinnistul asuvate veeja kanalisatsioonitrassi avariide ja tõrgete likvideerimiseks on õigus sekkuda ainult vastava eriala spetsialistil. 2.11.Kohtumäärus lugeda Sxxxx Exxxxxxx ja Vxxxx Jxxxxxxx tahteavalduseks/nõusolekuks kanda kokkulepitud kinnistu kasutuskord kinnistusraamatusse. Menetlusosalistel tuleb koos käesoleva määrusega esitada kinnistusametuile ka elamu plaanid (lisa 1 ja 2 ) ja kinnistu plaan (lisa 3), kus on märgitud poolte ainukasutusse jääv maa-ala.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-6489 menetlus Sxxxx Exxxxxxx hagi Vxxxx Jxxxxxxxxvastu kasutuskorra määramise ja servituudi seadmise nõuetes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Jätta VxxxxxJxxxxxxxxx riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.

3. Tagastada pool Sxxxx Exxxxxxx poolt tasutud riigilõivust s.o 162,50 eurot Sxxxx Exxxxxxx arveldusarvele nr EE042200001106111588.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik Hageja esitas 28.04.2019 hagi kostja vastu kasutuskorra määramise ja servituudi seadmise nõuetes. Kohus võttis hagi 29.05.2019.a määrusega menetlusse. Kostja vaidles nõudele vastu.

2-19-6489 Hageja esitas 11.11.2019 vastuse, millele lisas kompromissi kavandi. 21.11.2019.a istungil sõlmisid pooled kokkuleppe nimetatud kompromissi kavandis olevatel tingimustel, kuid täiendasid seda.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab käesoleva määruse peale määruskaebuse esitada 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seega määrab kohus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11.09.2019.a määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

2-19-6489 Kohus leiab, arvestades kompromissi sõlmimise asjaolu ning 11.09.2019.a määruses sätestatut, et põhjendatud on käesoleval juhul jätta kostja esindaja tasu ja kulud riigi kanda Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist hageja arvelduskontole. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas nõude esitamise eest riigilõivu tasunud 325 eurot. Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 162,50 eurot hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik