2-19-17189/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-17189

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17189 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi R P vastu 6623,26 euro saamiseks Tsiviilasja hind 6623,26 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lastekodu 48, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Pille Pihler (e-post pille.pihler@haigekassa.ee) Kostja R P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Eesti Haigekassa (hageja) ja R P (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja tunnistab hageja nõuet 6623,26 (kuus tuhat kuussada kakskümmend kolm eurot ja 26 senti) eurot.

1.2. Kostja tasub kompromissi punktis 1.1. nimetatud nõude summa võrdsete osamaksetena 60 (kuuekümnes) osas, s.o mitte vähem kui 110 eurot kuus ja esimene osamakse mitte vähem kui 133,26 eurot, kalendrikuu 25.ndaks kuupäevaks Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-i SEB Pank alates kohtu poolt kompromissi kinnitamisele järgnevast kuust. Makse selgitusse tuleb märkida: „Piik, tsiviilasi 2-19-17189“.

2-19-17189

1.3. Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Kostja eest võib osamakseid tasuda kolmas isik. Osamaksed võib tasuda kokkulepitust varem ja suuremas summas.

1.4. Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga nr 2-19-17189 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem kompromissi punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa.

1.5. Juhul kui kostja kohustub kompromissi punktis 1.4. sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, muutub kompromissi punktis

1.1. nimetatud hageja nõue tasumata osas tervikuna koheselt sissenõutavaks ja allub kohesele sundtäitmisele. Hageja ei ole kohustatud kostjale saatma teadet nõude sissenõutavaks muutumise kohta. Sundtäitmisega kaasnevad kulud kannab kostja.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-19-17189 menetlus.

3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 04.11.2019 Harju Maakohtule hagi R P (kostja) vastu kahjuhüvitise 6623,26 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 22.05.2016 tervisekahjustusi A V (kannatanu), mida tõendab Harju Maakohtu 07.02.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-11100. Hageja on võimaldanud kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi kokku summas 10 023,26 eurot. Kostja on nõudesummast tasunud 3400 eurot.

2. Kohus võttis 07.11.2019 määrusega hageja hagi menetlusse.

3. 25.11.2019 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse antud asjas lõpetada (tulenevalt TsMS §-st 430). Pooled palusid kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata ja neid kohtusse kutsumata. Seejuures kinnitasid pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kohtuliku kompromissi kinnitamise ning tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS § 432 sätestatule. Pooled on

2-19-17189

kokku leppinud, et lühendavad TsMS § 64-st lg 2 ja § 661 lg-st 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Menetlusosalised kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

8. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled eraldi leppinud kokku menetluskulude kandmises, siis peab kohus lähtudes TsMS §

168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Seejuures ei ole asja materjalidest nähtuvalt kummalgi poolel menetluskulusid tekkinud.

9. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik