Legislator Case Law & Legislation
2-18-127745/17 AI generated

2-18-127745/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-18-127745/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).

Legislator headnote

AI generated

2-18-127745/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).

Keywords

AI generated
deadline for communication electronic service of documents outdated medical report return under Hague Convention exchange of written submissions contract for medical treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-18-127745

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi R. O. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

355,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Creditreform

Eesti

OÜ

(registrikood

10887820, Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline

esindaja Triin Reinmaa (e-post kohustk@gmail.com)

Kostja: R. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-

xxxx xxx-x, xxxxx xxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks

hageja (Ferratum Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust (20.10.2014, laen nr

435321) tulenev võlgnevus 295,04 eurot (millest 190,00 eurot põhivõlgnevus, 35,00 eurot

sissemõudmiskulu ning 70,04 eurot põhivõlalt perioodil 05.12.2014-10.07.2019

sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).

3. Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks

alates 11.07.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla

tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 190,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär

on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).

4. Jätta rahuldamata Creditreform Eesti OÜ hagi R. O. vastu laenutasu 45,00 euro

väljamõistmise osas.

5. TsMS § 163 lg 1 alusel jätta R. O. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies

ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõivust 75,00 eurot ning hageja

põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 87,33%.

Tsiviilasi nr 2-18-127745

2 (6)

6. Menetluskulud, mida kohus ei jätnud R. O. kanda, jäävad hageja Creditreform Eesti

OÜ kanda.

7. Määrata Creditreform Eesti OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 260,00

eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv, 55,00

eurot hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot õigusabikulud maksekäsu

kiirmenetluses ja 140,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)).

8. Mõista R. O.lt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 197,26

eurot (sh riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulud 122,26 eurot).

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. O. kohustatud tasuma Creditrefirm Eesti

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

11. Toimetada kostjale R. O.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-18-127745

3 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. 02.11.2018 esitas Creditreform Eesti OÜ Pärnu Maakohtule avalduse R. O. vastu maksekäsu

kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.11.2018 on tehtud võlgnikele makseettepanek,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

2. 22.01.2019 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas 05.03.2019

Harju Maakohtusse hagi R. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus

kohtumäärusega saatis asja alluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.

3. Pärnu Maakohus 05.06.2019 määrusega jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta

ning hageja esitas lõpliku hagiavalduse 12.08.2019.

6. Pärnu Maakohus 05.09.2019 määrusega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ning

kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult

väljavõtte

avaldamisega

16.10.2019

väljaandes

Avalikud

teadaanded.

Avalikult

kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva

15.11.2019 kell 24.00.

7. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile

vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust. Hageja on hagiavalduses

esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses

sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

8. Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank p.l.c omab interneti portaali www.ferratum.ee. Kostja

sõlmis laenuandjaga Laenulimiidi lepingu. 20.10.2014 taotles kostja vastava laenutaotlusega

nõude loovutajalt laenu summas 190 eurot. 20.10.2014 väljastati kostjale laenusumma. Kostja

on jätnud tagastamata laenu summas 190 eurot. Nõude loovutamine hagejale toimus

01.01.2016, millest teavitati kostjat e-posti teel.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) laenusumma 190 eurot. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg

2, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 3, 108 lg-le 1.

2) VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

3) VÕS § 113 lõikele 1 kohaselt viivis 70,04 eurot, perioodi 05.12.2014 - 10.07.2019 eest ehk

maksetähtajale järgnevast päevast kuni täiendatud hagiavalduse esitamiseni.

4) viivis põhinõudelt alates 11.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras tasumata summalt.

5) vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 1.10 laenutasu 45 eurot.

10. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks: riigilõiv 100 eurot; õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot;

õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja

kohtule edastamise eest 140 eurot; õigusabikulud täiendatud hagiavalduse koostamise,

ülevaatamise

ja

kohtule

edastamise

eest

eurot.

Hageja

kinnitab,

et

on

käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on esitanud kulutusi ilma

käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-18-127745

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

12. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei

ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

13. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Hageja nõue tuleneb Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingust. Ferratum Bank p.l.c on nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole

laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab võui kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma

laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud

laenusummalt kokkulepitud intressi. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei

ole laenusummat tagastanud ega tasunud intressi. Seega on kostja rikkunud laenulepingust

tulenevaid kohustusi.

14. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud

kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning lisaks VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on

arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel.

Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt põhivõlg 190,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 70,04 eurot ning

sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 295,04 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna

hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) hageja kasuks välja mõista viivis,

mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud - arvestatuna võla

põhiosalt alates 11.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

15. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja laenutasu nõue summas 45,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud tasuma laenutasu, kuna ta on jätnud laenulepingust

tulenevad kohustused tähtaegselt täitmata. Kohus on hagejale selgitanud, et sellisena sätestatud

laenutasu on käsitatav kohustuse rikkumise puhul nõutava leppetrahvina VÕS § 158 lg 1

tähenduses ning seetõttu hagejal ei pruugi olla õigust laenutasu nõuda.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagiavalduse

aluseks on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei

Tsiviilasi nr 2-18-127745

5 (6)

või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda

tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda

maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

Seega VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist, mitte

leppetrahvi. Seaduses sätestatakse üheselt, et tarbijaga sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on

tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest

peale õiguslikke tagajärgi.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud laenutasu on oma sisult

leppetrahv, leppetrahvi kokkulepe on tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda tühise kokkuleppe

alusel leppetrahvi maksmist. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda ka hageja menetluskulud osaliselt, vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele, v.a riigilõiv, mille kohus jätab kostja kanda summas, mis tulnuks hagejal

tasuda rahuldatud nõudega hagi esitamisel.

Kohus rahuldas hagi esitatud nõudest 87,33% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja õigusabikuludest

87,33% jätta kostja kanda.

Osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad menetluskulud hageja kanda.

18. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluses

ja täiendavalt 55 eurot hagimenetluses). Rahuldatud nõude hagihinnaks on 310,24 eurot, millelt

tulnuks tasuda riigilõivu 75,00 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda

riigilõivust 75 eurot ja hageja kanda 25 eurot.

19. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

20. Hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot

(s.o TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses lisaks riigilõivule avaldaja

menetluskulude katteks määratav maksimaalne summa). Maksekäsu kiirmenetluses esitatud

nõude hagimenetlusse üleandmisel loetakse TsMS § 486 lg 2 alusel hagi hagimenetluse

tähenduses esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagejal õigus

nõuda hagimenetluses ka maksekäsu kiirmenetluse kulu.

21. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud hagimenetluses 215 eurot (tõendite

kogumine ja korrastamine, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule esitamine,

Tsiviilasi nr 2-18-127745

6 (6)

hagiavalduse täiendamine) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 140 euro ulatuses.

Esmases hagiavalduses on õigusabi kuluna näidatud 140 eurot. Täiendavalt on hagejal tekkinud

õigusabikulu 75 eurot hagiavalduse täiendamise eest. Hagiavalduse täiendamine oli

kohtumääruse alusel puuduste kõrvaldamine hagiavalduses ehk hageja lepingulise esindaja

poolt esimese 140 euro eest tehtud töö oli puudulik ja täiendavat õigusabikulu ei oleks tekkinud,

kui hageja esindaja oleks kohe koostanud korrektse hagiavalduse.

22. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 260,00 eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud

riigilõiv, 55,00 eurot hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot õigusabikulud

maksekäsu kiirmenetluses ja 140,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)).

Vastavalt menetluskulud jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

katteks välja kokku 197,26 eurot (riigilõivust 75,00 eurot ja 87,33% hageja põhjendatud ja

vajalikest õigusabikuludest, s.o 122,26 eurot).

23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

24. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning

uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik