2-18-127745/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).
Legislator headnote
AI generated2-18-127745/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2019, Pärnu
Tsiviilasja number
2-18-127745
Tsiviilasi
Creditreform Eesti OÜ hagi R. O. vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
355,24 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Creditreform
Eesti
OÜ
(registrikood
10887820, Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline
esindaja Triin Reinmaa (e-post kohustk@gmail.com)
Kostja: R. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-
xxxx xxx-x, xxxxx xxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht
teadmata,
menetlusdokumendid
kätte
toimetatud
avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks
hageja (Ferratum Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust (20.10.2014, laen nr
435321) tulenev võlgnevus 295,04 eurot (millest 190,00 eurot põhivõlgnevus, 35,00 eurot
sissemõudmiskulu ning 70,04 eurot põhivõlalt perioodil 05.12.2014-10.07.2019
sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses).
3. Välja mõista R. O.lt (O., isikukood xxxxxxxxxxx) Creditreform Eesti OÜ kasuks
alates 11.07.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla
tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 190,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud
ulatuses
(s.o
poolaasta
kaupa
Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär
on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4. Jätta rahuldamata Creditreform Eesti OÜ hagi R. O. vastu laenutasu 45,00 euro
väljamõistmise osas.
5. TsMS § 163 lg 1 alusel jätta R. O. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies
ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõivust 75,00 eurot ning hageja
põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 87,33%.
Tsiviilasi nr 2-18-127745
2 (6)
6. Menetluskulud, mida kohus ei jätnud R. O. kanda, jäävad hageja Creditreform Eesti
OÜ kanda.
7. Määrata Creditreform Eesti OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 260,00
eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv, 55,00
eurot hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot õigusabikulud maksekäsu
kiirmenetluses ja 140,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)).
8. Mõista R. O.lt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 197,26
eurot (sh riigilõiv 75,00 eurot ja õigusabikulud 122,26 eurot).
9. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. O. kohustatud tasuma Creditrefirm Eesti
OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
11. Toimetada kostjale R. O.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon
tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:
EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)
SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank
AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.
Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa
andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.
Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks
määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-18-127745
3 (6)
MENETLUSE KÄIK
1. 02.11.2018 esitas Creditreform Eesti OÜ Pärnu Maakohtule avalduse R. O. vastu maksekäsu
kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.11.2018 on tehtud võlgnikele makseettepanek,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2. 22.01.2019 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Creditreform Eesti OÜ esitas 05.03.2019
Harju Maakohtusse hagi R. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus
kohtumäärusega saatis asja alluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
3. Pärnu Maakohus 05.06.2019 määrusega jättis hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta
ning hageja esitas lõpliku hagiavalduse 12.08.2019.
6. Pärnu Maakohus 05.09.2019 määrusega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ning
kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul
alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult
väljavõtte
avaldamisega
16.10.2019
väljaandes
Avalikud
teadaanded.
Avalikult
kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva
15.11.2019 kell 24.00.
7. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule hagile
vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust. Hageja on hagiavalduses
esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses
sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
8. Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank p.l.c omab interneti portaali www.ferratum.ee. Kostja
sõlmis laenuandjaga Laenulimiidi lepingu. 20.10.2014 taotles kostja vastava laenutaotlusega
nõude loovutajalt laenu summas 190 eurot. 20.10.2014 väljastati kostjale laenusumma. Kostja
on jätnud tagastamata laenu summas 190 eurot. Nõude loovutamine hagejale toimus
01.01.2016, millest teavitati kostjat e-posti teel.
9. Hageja palub kostjalt välja mõista:
1) laenusumma 190 eurot. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg
2, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 3, 108 lg-le 1.
2) VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 35 eurot.
3) VÕS § 113 lõikele 1 kohaselt viivis 70,04 eurot, perioodi 05.12.2014 - 10.07.2019 eest ehk
maksetähtajale järgnevast päevast kuni täiendatud hagiavalduse esitamiseni.
4) viivis põhinõudelt alates 11.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud
määras tasumata summalt.
5) vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 1.10 laenutasu 45 eurot.
10. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja
menetluskuludeks: riigilõiv 100 eurot; õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot;
õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja
kohtule edastamise eest 140 eurot; õigusabikulud täiendatud hagiavalduse koostamise,
ülevaatamise
ja
kohtule
edastamise
eest
eurot.
Hageja
kinnitab,
et
on
käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta
menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ning on esitanud kulutusi ilma
käibemaksuta. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-18-127745
4 (6)
KOHTU PÕHJENDUSED
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus
lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu
määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.
TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava
osaga.
12. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei
ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,
millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama
paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses
õiguslikult põhjendatud.
13. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul
õiguslikult põhjendatud osaliselt.
Hageja nõue tuleneb Ferratum Bank p.l.c ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud
tarbijakrediidilepingust. Ferratum Bank p.l.c on nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole
laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on
tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev
krediidiandja annab võui kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt
on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma
laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud
laenusummalt kokkulepitud intressi. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma
nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele
isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei
ole laenusummat tagastanud ega tasunud intressi. Seega on kostja rikkunud laenulepingust
tulenevaid kohustusi.
14. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud
kostjalt rahalise kohustuse täitmist ning lisaks VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on
arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel.
Samuti on hagejal õigus nõude sissenõudmiskulu VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel.
Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista
kostjalt põhivõlg 190,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 70,04 eurot ning
sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku 295,04 eurot hageja kasuks. Lisaks tuleb kostjalt (kuna
hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) hageja kasuks välja mõista viivis,
mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud - arvestatuna võla
põhiosalt alates 11.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras.
15. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja laenutasu nõue summas 45,00 eurot.
Hagiavalduse kohaselt on kostja kohustatud tasuma laenutasu, kuna ta on jätnud laenulepingust
tulenevad kohustused tähtaegselt täitmata. Kohus on hagejale selgitanud, et sellisena sätestatud
laenutasu on käsitatav kohustuse rikkumise puhul nõutava leppetrahvina VÕS § 158 lg 1
tähenduses ning seetõttu hagejal ei pruugi olla õigust laenutasu nõuda.
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole
kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hagiavalduse
aluseks on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei
Tsiviilasi nr 2-18-127745
5 (6)
või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1
sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda
tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda
maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
Seega VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist, mitte
leppetrahvi. Seaduses sätestatakse üheselt, et tarbijaga sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on
tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest
peale õiguslikke tagajärgi.
Eeltoodu alusel leiab kohus, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud laenutasu on oma sisult
leppetrahv, leppetrahvi kokkulepe on tühine ning hagejal ei ole õigust nõuda tühise kokkuleppe
alusel leppetrahvi maksmist. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos
kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud
menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud
ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud
menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud
tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda ka hageja menetluskulud osaliselt, vastavalt hagi
rahuldamise ulatusele, v.a riigilõiv, mille kohus jätab kostja kanda summas, mis tulnuks hagejal
tasuda rahuldatud nõudega hagi esitamisel.
Kohus rahuldas hagi esitatud nõudest 87,33% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja õigusabikuludest
87,33% jätta kostja kanda.
Osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad menetluskulud hageja kanda.
18. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluses
ja täiendavalt 55 eurot hagimenetluses). Rahuldatud nõude hagihinnaks on 310,24 eurot, millelt
tulnuks tasuda riigilõivu 75,00 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda
riigilõivust 75 eurot ja hageja kanda 25 eurot.
19. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline
esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva
seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
20. Hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu 20 eurot
(s.o TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses lisaks riigilõivule avaldaja
menetluskulude katteks määratav maksimaalne summa). Maksekäsu kiirmenetluses esitatud
nõude hagimenetlusse üleandmisel loetakse TsMS § 486 lg 2 alusel hagi hagimenetluse
tähenduses esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on hagejal õigus
nõuda hagimenetluses ka maksekäsu kiirmenetluse kulu.
21. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud hagimenetluses 215 eurot (tõendite
kogumine ja korrastamine, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule esitamine,
Tsiviilasi nr 2-18-127745
6 (6)
hagiavalduse täiendamine) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 140 euro ulatuses.
Esmases hagiavalduses on õigusabi kuluna näidatud 140 eurot. Täiendavalt on hagejal tekkinud
õigusabikulu 75 eurot hagiavalduse täiendamise eest. Hagiavalduse täiendamine oli
kohtumääruse alusel puuduste kõrvaldamine hagiavalduses ehk hageja lepingulise esindaja
poolt esimese 140 euro eest tehtud töö oli puudulik ja täiendavat õigusabikulu ei oleks tekkinud,
kui hageja esindaja oleks kohe koostanud korrektse hagiavalduse.
22. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks
selles asjas 260,00 eurot (millest 45,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud
riigilõiv, 55,00 eurot hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv, 20,00 eurot õigusabikulud
maksekäsu kiirmenetluses ja 140,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)).
Vastavalt menetluskulud jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude
katteks välja kokku 197,26 eurot (riigilõivust 75,00 eurot ja 87,33% hageja põhjendatud ja
vajalikest õigusabikuludest, s.o 122,26 eurot).
23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
24. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning
uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada
avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
/allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp
Kohtunik