2-19-13367/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. november 2019 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-13367

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance Ag hagi T T vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

5439,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH-

100.023.266, asukoht Industriestrasse 13c, Zug, 6300

Šveits), volitatud esindaja xxx (e-post xxx)

Kostja: T T (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Intrum Debt Finance Ag hagi T T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt

2. Välja mõista T Tlt põhivõlgnevus 3618,95 eurot (kolm

tuhat kuussada kaheksateist eurot ja 95 senti), intress

240,23 eurot (kakssada nelikümmend eurot ja 23 senti),

haldustasu 3,60 eurot (kolm eurot ja 60 senti) ja

sissenõutavaks muutunud viivised 791,64 eurot

(seitsesada üheksakümmend üks eurot ja 64 senti),

kokku 4654,42 eurot Intrum Debt Finance Ag kasuks

3. Välja mõista T Tlt Intrum Debt Finance Ag kasuks

viivis määras 19,9% aastas 3618,95 eurolt alates

03.09.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 99% ulatuses T T kanda ja 1%

ulatuses Intrum Debt Finance Ag kanda

2. Mõista T Tlt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks

menetluskulud 420,75 eurot (nelisada kakskümmend

eurot ja 75 senti)

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb T

Tl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(420,75 eurot) Intrum Debt Finance Ag-le viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. xxx AS (endine AS xxx) ja T T sõlmisid 20.06.2017 sihtlaenulepingu nr xxx. Laenulepingu

alusel kohustus hageja andma kostjale laenu 4020 eurot osamaksega 107,53 eurot kuus 60

kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid pooled kokku 80,40 eurot

ning lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Kostja jäi tasumisega viivitusse, mistõttu ütles

laenuandja 30.07.2018 laenulepingu üles.

2. AS xxx on 31.07.2018 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos

kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-

le. Intrum Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude

loovutamisest on kostjale saadetud ka 10.08.2018.

Kostja vastuväited

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte e-posti xxx kaudu. Kostja ei ole

hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-

st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 20.06.2017 laenuleping, mida

tõendab leping nr xxx (laenuleping). Laen tuli tagastada maksegraafiku alusel 60

osamaksega. Laenuleping öeldi üles 30.07.2018 osamaksete tasumata jätmise tõttu. Kostjal

on tasumata laenumaksed perioodil 15.04.-31.07.2018 summas 3618,95 eurot.

6. Laenulepingu punkti 1.2 järgi on aastane intressimäär 19,9% ja krediidikulukuse määr

23,82%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud keskmine

krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92%. Seega krediidi kulukuse

määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

7. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab

laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o kuni 30.07.2018. Kostjal tuli perioodi 15.04.-

15.07.2018 eest maksta intressi 240,23 eurot. Kuna kostja ei ole intressi tasunud, siis tuleb

see talt hageja kasuks välja mõista.

8. Hageja on esitanud ka nõude haldustasu 3,60 euro väljamõistmiseks. Laenulepingu punktis

1.2 on pooled kokku leppinud haldustasu 0,90 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostjal

tasumata nelja kuu haldustasu summas 3,60 eurot (4*0,90), mistõttu tuleb see kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

9. Hageja nõuab lepingu kehtivuse ajal saadetud kolme meeldetuletuskirja eest 15 eurot ja

peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot. VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2

kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot ning pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

10. VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu

nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei

ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama

(Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta

jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.

11. Laenulepingu punkt 6.1. kohaselt on laenuandjal õigus kehtestada laenu haldamisega seotud

kulutuste hüvitise, laenusaajale osutatavate teenuste tasude ja kohustuste rikkumise korral

kohaldatavate leppetrahvide hinnakiri. Laenulepingust endast ei tulene, mille eest ja

millises ulatuses võib hageja leppetrahve nõuda, kas poolte vahel on üldse kokkulepe

sissenõudmiskulude hüvitamiseks, samuti ei ole esitatud kohtule hinnakirja. Kohtu ette

toodud asjaoludest ei saa järeldada, et poolte vahel oleks kehtivat kokkulepet

sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist,

mistõttu jätab kohus rahuldamata meeldetuletuskirjade tasu 15 euro ja sissenõudmisega

seotud kulude 50 euro nõude.

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

13. Laenulepingu punkti 1.2. kohaselt on pooled leppinud kokku viivisemääras 19,9% aastas

ehk 0,06% päevas. Lepingu kehtivuse ajal on viivist arvestatud 4,38 eurot, mida kostja ei

ole hagejale tasunud. Alates lepingu ülesütlemisest 31.07.2018 kuni hagi esitamiseni

02.09.2019 on põhivõlalt 3618,95 eurot arvestatud viivist 787,26 eurot. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised kokku 791,64 eurot (4,38+787,26)

ja edasiulatuvad viivised alates 03.09.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

14. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3618,95 eurot, intressid 240,23 eurot, haldustasu 3,60

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 02.09.2019 summas 791,64 eurot, kokku

4654,42 eurot ning alates 03.09.2019 viivis määras 19,9% põhinõudelt (3618,95 eurot) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus

rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 99% ja hageja kanda 1% ulatuses.

16. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 425 eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele

tuleb kostjalt välja mõista 420,75 eurot (425*99%).

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas

avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik