2-19-8163/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-8163 Tsiviilasi A.K. hagi V.K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 3100 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10. septembri 2019 tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja N.K. Vastustaja (kostja): V.K. (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. septembri 2019 tagaseljaotsus osas, millega jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue (resolutsiooni p 3) ja menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 6) osas.

2. Saata tsiviilasi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.K. (hageja) esitas 29. mail 2019 V.K. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 1. juunist 2019 summas 270 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis summas 3100 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 27. maist 2019 summas 270 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Maakohus jättis elatise tagasiulatuva nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Tagasiulatuva elatise nõude osas ei ole hageja tõendanud, et kostjalt oleks varem elatise tasumist nõutud ning kostja oleks jätnud selle täitmata. Maakohus viitas Riigikohtu lahenditele, mille kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 108 mõte kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tagaseljaotsus tühistada osaliselt ning rahuldada tagasiulatuva elatise nõue summas 3100 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus jättis alusetult rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. Maakohus heitis hagejale ette, et hageja ei ole tõendanud, et kostjalt oleks varem elatise tasumist nõutud, samas on hagiavalduses hageja märkinud, et kostja pole kunagi hagejat rahaliselt toetanud ega elatist maksnud. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, on ta nõuded sh tagasiulatuva nõude õigeks võtnud. Kohtu väide, et tagasiulatuva nõude täitmine viiks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda on oletuslik ning tõendamata.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta hagi tagasiulatuva nõude osas summas 3100 eurot rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab menetlusnormi olulise rikkumise tõttu maakohtu tagaseljaotsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes. Ringkonnakohus saadab tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 2).

7. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et asja sai lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ringkonnakohus selgitab, et omaksvõttu tuleb eristada õigeksvõtust, mis on kostja poolt nõude tunnustamine. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse vaid, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Omaks saab võtta faktilisi asjaolusid, mis tähendab, et vastaspool nõustub teise poole väidetega esitatud faktiliste asjaolude õigsuse osas ning puudub vajadus neid tõendada (TsMS § 231 lg 2). Seega on ebaõige maakohtu etteheide hagejale, et hageja ei ole tõendanud, et kostjalt oleks varem elatise tasumist nõutud ning kostja oleks jätnud selle tasumata. Tagaseljaotsusega saab hagi rahuldada selle õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi õiguslik põhjendatus tähendab, et faktilised asjaolud, mis loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Maakohtu põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kas või miks leidis maakohus, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Maakohus on üksnes viidanud tagasiulatuva elatise väljamõistmist käsitlevatele Riigikohtu lahenditele, kuid ei ole selgitanud, milles seisneb hagi õiguslik põhjendamatus. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses toodud faktilised asjaolud on õiguslikult põhjendatud, ning maakohtul puudus võimalus tagaseljaotsusega jätta hagi osaliselt rahuldamata. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse osaliselt. Tagaseljaotsuse tühistamisel ei saa ringkonnakohus ise uut lahendit teha (TsMS § 657 lg 2). Seetõttu saadab ringkonnakohus tagasiulatuva elatise nõude osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel küsida kostjalt seisukohta ning lahendada tagasiulatuva elatise nõue sisuliselt.

8. Kuivõrd maakohtu tagaseljaotsus tühistatakse osaliselt ning maakohtul tuleb tühistatud osas teha uus otsus, siis kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 3). Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks