4-19-5099/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-5099

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-5099 (2302,19,013387) Kohtunik Märt Toming Kohtusekretär Eda Loor Väärteoasi

O.E

kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 25.09.2019 otsusele nr 2302,19,013387 O.E karistamises LS § 223 lg-s

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o ning LS § 223 lg 2

400 eurot

alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju, Politseija :

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: O.E , ik XXX, elukoht xxxx. RESOLUTSIOON

1. O.E

kaitsja Jätta kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 25.09.2019 otsusele nr 2302,19,013387 O.E - karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100

400 eurot ning trahviühiku ulatuses, s.o LS § 223 lg

3 kuuks rahuldamata. alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega

2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 25.09.2019 otsus nr 2302,19,013387 O.E karistamises LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga - trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning LS § 223 lg alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega muutmata ja tühistamata

3 kuuks .

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195104555.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. 3- Kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 3-

6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

7. Asitõend: 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o alates 28.11.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 30.12.2019. Kui kassatsioonitähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 31.12.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 25.09.2019 otsusega nr 2302,19,013387 karistati O.E LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühiku ulatuses, - s.o 400 eurot

3 kuuks, ning LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega selles, et menetlusalune isik 23.08.2019 kella 12:20 ja 12:27 vahelisel ajal xxxx juures juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed jalakäijale (ületas teed tõukerattal), kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis talle otsa. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

17 lg 5 p 2

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

Soovin vaidlustada mulle esitatud väärteo otsuse täies mahus. Hetkel on määratud mulle rahaline trahv 400 Euro ulatuses ning juhtimisõiguse peatamine 3 kuuks. Väärteo kirjeldus on järgmine: Juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed jalakäijale (ületas teed tõukerattal), kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis talle otsa. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju , mis on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis, A K fototabelis. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad s.h juhtimisõiguse äravõtmine nii lisa kui ka põhikaristusena ja arest. Rangete sanktsioonide kehtestamisega on riik andnud selge signaali, et selline hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. O.E on ka eelnevalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid ületades lubatud sõidukiirust (3 kehtiva karistust) kuid määratud karistused ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvides ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult käituma leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud ja eesmärgipärane lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine.

Olen nõus, et liiklusõnnetuse põhjustamine on kahetsusväärne ning ohtlik tegu, kuid antud juhul tunnen väga selgelt, et antud otsusega on mulle selgelt liiga tehtud, sest

Esiteks, tõukeratta kiirus ei ole sama, mis jalakäijal. Isegi kui väidetav kannatanu ei kasutanud selle elektrilist jõudu, vaid tõukas ratast jalaga ülekäigurajal, siis selle kiirus on kindlasti suurem kui jalakäija oma. Seega, kui mina isegi oleksin saanud näha tahavaatepeeglist antud isikut tulemas minu auto tagant ülekäigurajale, ei oleks ma sellisel juhul suutnud vältida olukorda, kus tema ise mulle otsa sõidab. Teiseks, on vale, et saan nii suure karistuse selle eest, nagu oleksin mina ise jalakäijale otsa sõitnud, kuigi tegelikult sõitis otsa mulle hoopis tema. Väidetav kannatanu ütles ka ise sündmuskohal, et sõitis otsa minu auto tagaosale. Seda tõestab ka videosalvestis. Seega, tekkis olukord, kus mina olin juba ülekäiguraja ületamise autoga rahulikult sõites lõpetamas, kui antud isik sõitis sellele oma tõukerattaga. On igati loogiline, et ta valis ise selle ülekäiguraja ületamiseks vale kiiruse ja ei suutnud pidama saada ning tekitas liiklusõnnetuse, milles nüüd mind alusetult süüdistatakse.

Kolmandaks, tunnen väga suurt ebaõiglust, et antud väärteoasjas on arvesse võetud minu seniseid kehtivaid karistusi, mis on seotud kiiruseületamisega, mitte liiklusõnnetuse põhjustamisega.

Siinkohal palun väärteoasja otsus tühistada ja mind mitte karistada.

Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas, et O.E jääb kaebuse juurde. Otsus on e

baõiglane, jalakäija sõitis kiiremini kui jalakäija kõnnib jala ja seetõttu tekib selline õnnetus. Sõit oma autoga poodi, oli peaaegu juba ülekäigurada ületamas kui akäija sõitis is jal

tema auto tagumisse otsa. Kui oleks tulnud jalakäija kiirusega, tõukeratas käe kõrval, siis ei oleks seda õnnetust juhtunud, ei oleks otsa sõitnud. Asus ristmikku ületama tänavalt autole xxxx xxxx poolt. Seisis enne ristmikku punase tulega. Kas vastassuunas ka mõni sõiduk foori taga oli, seda hetkel ei mäleta. Hakkas ristmikku ületama iis kui foori tuli roheliseks läks, tegi pööret s vasakule. Kas suunatuli oli sisse lülitatud, seda ei mäleta. Kas vastassuunast tuleb keegi otse või teeb parempööret, ilmselt nägi, kuid hetkel ei mäleta. Liikumist alustas keskmise kiirendamisega. Nägi vasakpööret tehes, et seal on ülekäigurada. Jalakäijatele reguleeritud

põles roheline foorituli. Nägi jalakäijaid, kes tahavad teed ületada, kuid ei oska kirjeldada, mäletab, et seal olid inimesed, ei vaadanud ega vaadelnud neid otse, silmanurgast nägi, et seal on inimesed, kes o lustasid otasid rohelist tuld, et ülekäigurada ületada. Rohelise tule süttides a ülekäiguraja ületamist. Et alustasid, 100 % kindlusega väita ei saa, eeldab seda. Vasakpöörde tegemise ajal nad liikusid, lasi gaasipedaali alla. Sõideti talle tõukerattaga otsa. Kõrvalpööret tegev juht peab reguleeritud ülekäigurajal sõidutee ületamist alustanud jalakäijal, tõukerattaga liikujal laskma ülekäiguraja ületada. Jäi talle ette, ei näinud et ületas tõukerattaga kuni oli otsa sõitnud. Pärast videosalvestise vaatamist leidis kaebuse esitaja, et tõukerattal liikunud jalakäija kiirus oli vähemalt kaks korda kiirem jalakäijast. Läks autost välja ja vaatas, kas on terve ja mis üldse juhtus. täpselt ei mäleta. Tõukerattaga sõitnu Edasist esmane reaktsioon oli kutsuda

politsei ja väitis, et ot, puudub igasugune tõestus kahju on 700 eur . Siis leppisid kokku, et

tulevad b auto sinnasamasse ja ootavad politseid. T tee pealt eest ära, pargi õukeratta kiirus

ikkagi oli vähemalt 2 korda kiirem kui jalakäija kiirus, siis selle tõttu otsa sõitiski. Peaks s See on ätestama teatud seaduse tõukerattale, mitte võtma teda kui jalakäijat. ebaõiglane, et teda

sedasi karistatakse, kohus peaks karistuse tühistama.

Tunnistaja selgitas, et oli , kui oli roheline tuli. Oli A K ülekäigurajal, hakkas seda ületama siis tõukeratas kaasas, kuna pidi seda rohelist veidi ootama, siis mootor oli väljas aga ei kasutanud seda punast jalgrattateed, kuna seal olid inimesed peal. Siis keset teed märkas, et sõiduauto läheneb paremalt ja kõrval olid ka inimesed. Auto ei pidurdanud, pidurdas ise ja tänu sellele jäi auto alla vaid tõukeratta esiratas. Auto peatus kohe peale seda ja siis peale seda sõitis parklasse, mis oli seal lähedal kaupluse juures. Tutvustas asjaolusid autojuhile ja leppisid kokku, et kutsuvad politsei. Sellega siis sai olukord lahendatud. Tõukeratta esiratas oli katki, pärast pöördus Swedbanki kindlustusse, kus oli autojuhi auto kindlustatud ja nemad parandasid tõukeratta. Millal sündmus toimus kahjuks ei mäleta, ellaaeg üsna

aga seal protokollis oli see k täpselt kirjas, kuna helistas politseisse ee kõne toimus umbes paar minutit peale seda, siis . S selle järgi sai minuti täpsusega seda kirja panna Temale tundus, et kes on süüdlane, on üsna d .

ilmne, aga autojuht arvas, et tema ei teinud midagi valesti. Seda kas autojuht veendus, et ei ohusta jalakäijaid, ei oska öelda aga auto kiirus oli üsna korralik, kuna ta alles startis, selles

,

mõttes ta kindlasti ei pidurdanud i oska öelda täpselt, mis . E autojuht tegi, aga tegemist oli vasakpöördega, seal p oli veel päris mitu inimest ka, nad jäid ootama kuni ta sõidab eale tema mööda. Tõukeratta remondi hind See tänav, kus tahtis sõiduteed ületada oli umbes 400 eurot. on xxxx ras sinna xxxx xxxx xxxx tänav ja autojuht kee tänavalt. Tegi vasakpöörde tänavale suunaga kesklinnast xxxx, xxxx tänavalt xxxx tänavale, sõidusuund on xxxx poole. Sõitis välja xxxx poolt ja xxxx xxxx tänav on risti tänavaga. Arvab, et see toimus samal ajal kui autojuhtidele hakkab põlema roheline tuli, autojuhid peavad läbi laskma inimesi ja siis alustama liikumisega aga ei oska öelda, ei näinud tema valgusfoori, nägi siis kui ta juba oli tänava Xxxx peal. Ei oska öelda, mis seal enne toimus, kas ta ootas seal foori taga või ta juba jõudis siis kui roheline tuli põles. Kas vasak suunatuli oli sisse lülitatud, seda ei oska kommenteerida. Kas vastassuunas oli sõidukeid, võimalik, ei mäleta aga kindlasti nad ei jõudnud Xxxx tänavale, kui isegi oleksid seal, seal tavaliselt on niimoodi, et autod ootavad ära ja siis hakkavad liikuma kui inimesed on juba ületanud sõiduteed. Kui jalakäijate fooris süttis roheline, hakkas suhteliselt kohe liikuma, maksimaalselt 1 sekundiline viivitus. Tõukeratta mootor oli välja lülitatud, aga arvab, et see kiirus võis olla 6 7 km/h kui sõidutee keskele jõud - is. Kui mootor oleks sees olnud, siis ei oleks jõudnud ilmselt pidurdada ei oska seda öelda. Läks liikumiseks tõukerattale peale, , ei vedanud kõrval. Teised jalakäijad nad jõudsid umbes samale hakkasid liikuma samal ajal ja kaugusele, tõkeratta esiratas oli eespool, jäid seisma umbes sama koha peal aga tõukeratas oli veidi eespool. Auto kindlustus hüvitas kahju, tõukeratas on korras, eile sõitis sellega. Ise jäi püsti, tema endaga ei juhtunud midagi, meditsiiniasutusse ei pöördunud.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et tegemist on siin olukorraga, kus hr O.E on sõitnud otsa nõrgemale osapoolele liikluses, tõukeratturid on meile sisuliselt jalakäijad, neile kehtivad samasugused õigused ja kohustused, kui jalakäijatele. O.E-le on süüks pandud seda, et tema rikkus LS § 17 lg 5 p 2 nõudeid. Nimetatud seaduse punkt ütleb, et autojuht peab andma teed jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab. Kui me antud asjas vaatame videot, siis videos täpselt selline situatsioon ka nähtub, tee andmise kohustus oli selgelt O.E. Ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tõukerattur oli kuidagi äärmiselt suure kiirusega seda teed ületamas. Tegemist oli täiesti normaalse kiirusega ja hoolsa tähelepaneliku suhtumise korral oleks pidanud kaebaja teda ka tegelikult nägema. Siin ei ole ilmaolusid ega muid takistusi, mis oleks takistanud tegelikult jalakäijat nägemast ja talle teed andmast. Võib olla tõesti see, mis kohus välja tõi, et kaebaja oli natukene kaotanud tähelepanuvõime jalakäija suhtes tänu sellele, et ta üritas sooritada manöövrit teise auto eest, kellel oli siiski eesõigus tema suhtes, kuid selles kaebajat ei ole süüdistatud ja sellel pikemalt ei peatuks. Kokkuvõtlikult leiab, et kaebaja on selle rikkumise toime pannud ja tema rikkumine on õigesti kvalifitseeritud LS §

223 lg 1 järgi. Mis puutub isiku karistusse, siis karistuse määramisel peab arvestama kergendavaid asjaolusid ja raskendavaid asjaolusid, kuid ka isikut iseloomustavaid asjaolusid, sh varasemat käitumist nii liikluses kui ka üldse. Kui vaadata O.E karistusregistrit, siis juunikuus on isik saanud karistada lg 3 kiiruse ületamise eest, juuni lõpus on isik kiiruse ületamise eest saanud karistada, juuli alguses on isik saanud karistada kiiruse ületamise eest ja nüüd augusti lõpus sõidab ta inimesele otsa. Kaua võib sellist nõuete liiklusseaduse mittetäitmist tolereerida ja antud asjas on kätte jõudnud politsei jaoks see piir, et kuna O.E käitumine on muutunud äärmiselt ohtlikuks juba teiste liiklejate suhtes, siis tuleb ta ajutiselt liiklusest eemaldada, et tagada teiste liiklejate ohutus. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on proportsionaalne ja suudab mõjutada isikut edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, vaadanud kohtuistungil videosalvestist, kontrollinud väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub kaebuse esitaja

ja alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 223 lg s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse -

mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, - - kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et O.E

23.08.2019 kella 12:20 ja 12:27 vahelisel ajal Xxxx juures, süüdistatakse selles, et ta

xxxx juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed jalakäijale (ületas teed tõukerattal), kes ületas sõiduteed mööda ülekäigurada, millele juht pööras ja sõitis talle otsa.

Menetlusaluse isiku O.E selgituste kohaselt vaatamata sellele, et tal oli tee andmise kohustus, liikus jalakäija tõukerattal liiga kiiresti ja jalakäija sõitis otsa temale, mitte tema jalakä Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis ijale. menetlusalune isik sõidukit märgiga videosalvestuselt nähtub, Xxxx reg. xxxx. xxxx kaupluse

et sõiduk märgiga sooritas vasakpööret ning sõitis Xxxx reg. xxxx 23.08.2019 kell 12:21 reguleeritud , kes liikus otsa temale ülekäigurajale, millel ületas sõiduteed tõukerattal jalakäija ette sõitnud O.E juhitud sõidukile. Kohus leiab, et kuigi jalakäija sõitis oma tõukerattal vastu O.E juhitud sõidukit, siis jalakäijal ei olnud võimalik tõukeratast hetkega peatada ning liiklusohu põhjustas kaebuse esitaja, kellel oli tee andmise kohustus kes oma sõidukiga

ja jalakäija tee tõkestas. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks käitunud liiklusseaduse nõuete kohaselt, oleks tõukerattal jalakäija saanud ohutult sõidutee ületada reguleeritud ülekäigurajal, millele sõidukijuht võib kõrvalpööret tehes sõita vaid juhul, kui ta on andnud teed lubava fooritule ajal sõiduteed ületaval jalakäijale (LS § 35 lg 11). Videosalvestiselt on üheselt näha, et tõukerattal e

jalakäija on asunud sõiduteed ületama foori lubava tule ajal ning hetkeks, mil kaebuse esitaja juhitud sõiduk on vasakpöördel jõudnud ülekäiguraja ette, on jalakäija ülekäigurajal jõudnud sõidutee ületamisel poole peale ning selleks ajaks kui kaebuse esitaja juhitud sõiduk on jõudnud ülekäiguraja keskele, on jalakäija jõudnud sõiduteed ületada peaaegu 2/3 ulatuses. Seejuures peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu kaebuse esitaja käitumisele ka pöörde tegemise ajal.

Videosalvestiselt nähtub, et kaebuse esitajal toimub kokkupõrge jalakäijaga ajal, mil vastassuunast tulnud sõiduk on alles alustanud parempööret. ideosalvestiselt nähtub Samalt v seejuures ka kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiirendus, mis ilmselgelt takistaks sõiduki ohutu peatamise ootamatult tekkinud takistuse eest. Seejuures hetkeks, mil toimub kokkupõrge jalajäija tõukerattaga, asub kaebuse esitaja juhitud sõiduk poole auto ulatuses vastassuunavööndis teisel sõidurajal ja pärisuunavööndis on vaid sõiduki esiosa parem osa

.

Seega on kaebuse esitaja pööret tehes eiranud ka LS § 48 lg 2 nõuet, mille kohaselt peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.

Käesoleval juhul tegi kaebuse esitaja vasakpöörde n ö lõigates läbi vastasuunavööndi kahe .

sõiduraja. Sellised videosalvestiselt nähtuvad asjaolud näitavad kaebuse esitaja ohtlikku ja liiklusnõudeid eiravat sõidustiili. Kuigi neid asjaolusid kaebuse esitajale süüks ei arvata, iseloomustavad need asjaolud kaebuse esitajat kui sõiduki juhti ja juhi suhtumist liiklusnõuetesse. Lisaks videosalvestisele kinnitavad jalakäija ja sõiduki kokkupõrget nii kaebuse esitaja ise kui ka kokkupõrkes osalenud jalakäija.

See tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja O.E tõttu on kohtu arvates juhtis sõidukit

Xxxx xxxx, millega

reg. märgiga vasakpööret tehes sõitis reguleeritud ülekäigurajale, mida ületas jalakäija A K, kes ületas teed elektritõukerattaga ja kelle edasiliikumise tõkestas kaebuse esitaja oma sõidukiga, mille tõttu jäi jalakäija tõukeratta esimene ratas kaebuse esitaja juhitud sõiduki tagaratta alla. Liiklusõnnetuse aktist ja väärteoprotokollist (tl 1, ) nähtuvalt kuulus

Xxxx xxxx O.E-le xxxx reg. märgiga . Väärteotoimikus leiduvast elektritõukeratta vaatlusprotokollist ja fotodest selle juurde (tl 3-5; 9 on tuvastatav, et ) elektritõukerattal on

kahjustused eesmisel rattal. Sõiduauto reg.märgiga Xxxx xxxx vaatlusprotokollist ja fototabelist selle juurde (tl 6-7; 8) nähtub, et sõidukil välised vigastused puuduvad. Arvestades vaatlusprotokollis tuvastatud vigastusi elektritõukerattal saab asuda järeldusele, et vaidlusalune elektritõukeratas või Kohtuistungil selgitas tõukeratta omanik s vajada taastamisremonti. A K, et tõukeratas sai vigastada ning ta pöördus kaebuse esitaja sõiduki kindlustusandja poole ning kindlustusandja hüvitas kuulunud tõukeratta taastamisremondi 400 euro ulatuses. A K Sellest

tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitat elektritõukeratta ud omanikule A Kule. Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Menetlusalusele isikule on väärteootsuses ette heidetud LS § sätestatud nõude

17 lg 5 p 2

rikkumist. peab

LS § 17 lg 5 p 2 järgi mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedija pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole

liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 p 13 kohaselt on jalakäijaks jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või –suuski, tõukeratast või –kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.

O.E selgituste kohaselt oli tema autoga sõites juba ülekäiguraja ületamist lõpetamas, kui isik sellel liikudes tõukerattaga tema autole otsa sõitis. Menetlusaluse isiku sõnul ei sõitnud tema jalakäijale otsa, vaid jalakäija sõitis hoopis juhitud sõidukile otsa. Samuti väidab tema O.E, et tõukeratta kiirus ei ole sama, mis jalakäijal ning isegi kui isik ei kasutanud elektritõukeratta elektrilist jõudu, vaid tõukas elektritõukeratas jalaga ülekäigurajal, siis selle t kiirus on samuti kindlasti suurem kui jalakäija oma.

Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 1) nähtuvalt on vaadeldud avarii toimumise sündmuskohta, millest nähtub, et sõiduatuo sooritas vasakpööret, kuid ei xxxx andnud teed ülekäigurajal liikunud jalakäijale ning põrkasid omavahel kokk Liiklusõnnetuse u. sündmuskohas on sõidutee kaetud püsikattega, sõidutee on korras, ilmastik pilvine, valge aeg ning tegemist on + kujulise fooriga reguleeritud ristmikuga, millel on fooriga reguleeritud jalakäijate ülekäigurada.

Eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sõiduk reg. märgiga Xxxx xxxx sooritas vasakpööret, kuid ei andnud teed fooriga reguleeritud ülekäigurajal liikunud jalakäijale ja ning sellega kahjustusi põrkas kokku elektritõukerattal liikunud jalakäijaga põhjustas

elektritõukerattale. Seega menetlusalne isik on sõidukit juhtides otsa sõitnud jalakäijale ja

sellise käitumisega on eiranud LS § nõuet menetlusalune isik

17 lg 5 p 2 , s.o juht peab andma

teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mope ja pisimopeedijuhile, kes edi-

ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et tema ei ole rikkunud liiklusnõuet ega põhjustanud talle inkrimineeritud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse toimumises on süüdi elektritõukeratta juht A K, kes ülekäiguraja ületamiseks elektritõukerattaga valis vale kiiruse ega suutnud pidama jääda ning ise autole otsa sõitis põhjustades liiklusõnnetuse. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väidete ja menetlusaluse isiku seisukohaga. Kohus rõhutab, et mootorsõiduki juht peab olema alati tähelepanelik sõnnetus on toimunud . Liiklu fooriga reguleeritud ristmiku juures asuvale reguleeritud ülekäigurajal, kus liiklusskeem on üheselt aru saadav jälgida . Ristmikul tuleb

erinevates suundades liikuvate sõidukijuhtide käitumist ning lisaks sõidukitele ka jalakäijate liiklemist. Samuti peab eriliselt ettevaatlik olema sõidukijuht, kellel on esmane juhtimisõigus ning sõidukogemust õigus selles, napib, nagu seda on kaebuse esitajal. Kaebuse esitajal ei ole et A K iiruse ja ei suutnud pidama saada ning jalakäija valis ülekäiguraja ületamiseks vale k tekitas liiklusõnnetuse sõites otsa ülekäigurajal liikunud sõidukile reg.märgiga Xxxx xxxx, mida juhtis O.E. Liiklusseaduse § 17 lg 5 p 2 kohaselt peab juht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedija pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Vastavalt LS § 2 p 1 kohaselt mõistetakse termini „anna teed“ all nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist, ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Seega on juht rikkunud teeandmise kohustust, kui ta ei anna teed isikule, kellel on tee ületamiseks eesõigus. Seevastu ei saa tee andmise nõude rikkumist ette heita juhul, kui jalakäija, jalgrattur jne. hakkab teed ületama ootamatult ning sõiduki juhil reageerimise aeg lüheneb ettenägematute ja juhist sõltumatute asjaolude tõttu, milleks võib muuhulgas olla näiteks kaasliikleja ootamatu käitumine. Võttes lisaks eeltoodule arvesse, et materiaalse delikti toimepanemise eest saab vastutada üksnes isik, kelle teo tõttu tagajärg saabus, tulebki mitme osapoolega liiklusõnnetuse uurimisel väärteoasja erapooletult, igakülgselt ning objektiivselt menetledes välja selgitada, kas ja kes liiklusnõudeid rikkus ning kelle (liiklusnõudeid rikkuv) tegu tagajärje põhjustas (vt nt RKKKo 3-1-1-106-10). Nii A K ütlustest kui ka väärteoasja juurde lisatud videosalvestuselt on näha, et ristmikul põleb fooris roheline tuli ning kaks sõidukit, 23.08.2019 kell 12:21:40 xxxx

s.o O.E juhitud sõiduk reg.märgiga Xxxx xxxx ning otse tema ees teisel pool

ristmikku vastassuunas seisev alustavad liikumist. Samuti seisavad halli värvi sõiduk ülekäiguraja ees O.E juhitud sõidukiga samal pool teed kaks jalakäijat, kes ootavad rohelise tule süt mist, et ületada ülekäiguraj . Videosalvestuselt on näha, kuidas ti a kaudu teed

O.E juhitud sõiduk kohalt liikudes kiirendab, teeb vasak pöörde ning läheneb ülekäigurajale, mida samal ajal ületab elektritõukerattaga uhitud sõiduk A K. O.E j

sõidab ülekäigurajale ning ilma, et ta ülekäiguraja ees peatuks, sõidab O.E ülekäigurajal elektritõukeratast juhtinud , kes eemale põrkub ja tõukeratas tõuseb üles ette A K ja paiskub vasakule O.E oleks pidanu ustamist kontrollima, kas . d enne vasakpöörde al on jälaakäijaid, kes ootavad ülekäiguraja ületamist, kuivõrd ka jalakäijatel põles fooris roheline tuli, mistõttu on sõidukijuhid kohustatud jalakäijatele ülekäigurajal teed andma, kuna jalakäijatel on tee ületamiseks eesõigus. seisukoha kohaselt oli tema lõpetamas O.E

juba ülekäiguraja ületamist, kui isik ootamatult tõukerattaga ülekäigurajale sõitis ning tema juhitud sõidukile otsa sõitis. O.E poolt öeldut ei toeta aga Torupilli Selveri kaupluse videosalvestis, millelt nähtub selgelt, et oli jõudnud tõukerattaga peaaegu ülekäiguraja A K

keskele, ku

i paremalt lähenes talle hooga O.E juhitud sõiduk, mis ei peatunud ülekäiguraja ees ning seetõttu toimus kokkupõrge ülekäigurajal. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et O.E oleks pidanud andma teed ka teiselpool ristmikku vastassuunast lähenenud halli värvi sõidukile, kes pööras paremale ning lähenes O.E-ga samale ülekäigurajale. Halli värvi sõidukile järgnesid veel omakorda kaks sõidukit, kes suundusid otse üle ristmiku ning kellele oleks samuti pidanud O.E teed andma. Videosalvestuselt on näha, kuidas O.E sooritas vasakpööret ja lähenes jalakäijate ülekäigurajale liiga suurel kiirusel ja ei vähendanud kiirust ega peatunud, et kokkupõrget jalakäijaga vältida. Seega leiab kohus, et kaebuse esitaja ei kohandanud enda sõiduki kiirust olukorrale vastavaks ja ei arvestanud sellega, et nimetatud ristmik on tähelepanu nõud , kuna lisaks teistele sõidukitele tuleb ev

veenduda, et ka jalakäijad saaksid ohutult teed ületada. Kokkupõrke vältimine oleks olnud võimalik, kui O.E oleks valinud liikumiseks ning pöörde tegemiseks sobiva sõidukiiruse ning jalakäijat nähes pidurdanud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega ka selles, et

A

K valis ülekäiguraja ületamiseks vale kiiruse ja ei suutnud pidama saada ning sõitis hoopis menetlusaluse isiku juhitud sõidukile otsa. Taolisest menetlusaluse isiku väitest tekib kohtul tunne, et O.E ei tunne piisavalt hästi liiklusnõudeid, kuigi ta on isikuks, kes on alles hiljuti läbinud autokooli, kuivõrd tal on esmane juhtimisõigus ning juhiluba on talle väljastatud 05.04.2019. Esmalt oli O.E juhina kohustatud andma teed jalakäija(te)le ning samuti oli O.E aega, et reageerida ning tähelepaneliku juhina oleks pidanud suutma jalakäijale otsasõitu vältida, kuna jalakäijad ei ilmunud ülekäigurajale ootamatult, vaid ootasid tee ületamist enne kui O.E hakkas vasapööret tegema. See asjaolu on üheselt näha ka kohtule esitatud videosalvestiselt. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik põrkas kokku ülekäigurada ületanud jalakäijaga, kes talle nähtav juba enne pidi olema

ristmikule sõitmist ning vasakpöörde sooritamist, kuid kindlasti oli jalakäija nähtav vasakpöörde sooritamise ajal, kuivõrd jalakäija oli kokkupõrke ajal otse kaebuse esitaja ees. Seega on tõendatud O.E-le inkrimineeritav väärtegu, mis seisneb selles, et kaebuse esitaja juhtides mootorsõidukit sooritas vasakpööret ning rikkus tee andmise kohustust, mistõttu sõitis otsa ülekäigurajal olevale jalakäijale, põhjustades sellega liiklusõnnetuse. Arvestades asjaolu, et tegemist oli reguleeritud ülekäigurajaga, on sõiduki juhil tee andmise kohustus sõltumata sellest, kas jalakäija ületab teed lonkides, joostes või tõukerattal või hoopis rula või rulluiskudega. Käesoleval juhul oli jalakäija kaebuse esitajale alates sõidutee ületamise võimaluse ootamisest kõnniteel kuni kokkupõrkeni jalakäijaga kogu aeg nähtavas kohas ja kaebuse esitaja nähtavust ei piiranud miski. Seega tähelepanelikuma suhtumise korral saanuks kaebuse esitaja liiklusõnnetust vältida nii aeglasema sõidu alustamisega kui ka liiklussituatsiooni tähelepanelikuma jälgimisega, mis võimaldanuks täita jalakäijale tee andmise kohustust. Kohus ei tuvastanud jalakäija käitumises liiklusnõuete eiramisele A K viitavat käitumist, mistõttu oli liiklusõnnetuse vältimise võimalus vaid kaebuse esitajal.

Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et menetlusalune isik pani süüteo toime hooletusest. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik juba eemalt nägema, et jalakäijad olid valmis ületama ülekäigurada ja seega võimalikuks pidama, et kui ta sõidab ülekäigurajale suurel kiirusel, siis selle tagajärjel võib ta vasakpööret tehes kokku põrgata ülekäigurada ületava jalakäija (te) (te)ga. Seda eriti olukorras, kus kaebuse esitajale oli teada, et ta soovib teha vasakpööret, millise manöövri ajal peab ta sõitma ka ülekäigurajale.

Seega oli tal juba enne manöövri sooritamist võimalus veenduda manöövri ohutuses ja manöövri tegemist takistada võivate asjaolude olemasolus või puudumises. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, kuna tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seeg ja pani a on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 17 lg 5 p 2 nõuet toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et poolt O.E

e inkrimineeritud ne ja sellest käitumises on tuvastatud temal liiklusnõuete rikkumi

tulenevalt o tunnused ning see

väärte väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ettenähtud väärte . Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust ona välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud te on aset leidnud (§ 133 p 2) ning gu selle on toime pannud menetlusalune isik

(§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineerit o ud väärte toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koost (§ 133 p 5). äärteoasja

ama V materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Vastavalt LS § 223 lg

- - sätetele karistatakse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Arvestades, et KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo ee st kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, siis tuleneb, et kohtuväli on LS § ne menetleja

223 lg 1 sanktsiooni, s.o kuni 300 trahviühikut arvestades menetlusalusele isikule väärteo eest määra i alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra nud rahatrahv , vaid 1/3 ulatuses

ülemmäärast menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas . Seega

karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§

133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS

§ 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10).

Karistuse määramine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 sätete kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi karistatakse - - poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või .

kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Hinnates O.E süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisest väiksemana, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning elektritõukerattale tekitatud kahjustused ei olnud suured.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud neid ka kohus.

Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüd süü suurus ning karistust kergendavad ja lase raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arves ja üldpreventiivseid eesmärke. tatakse eri-

Antud juhul kohtuväline menetleja on karistuse väärteo eest määranud vastavalt süü suurusele, s.o LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteo puhul alla sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/3 ulatuses ülemmäärast. Kohus loeb määratud karistust proportsionaalseks süü suurusega.

Edasi

-1-1-122-13, lisakaristuse määramisse puutuvalt viitab kohus Riigikohtu lahendile nr 3 mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et menetlusalusele isikule süüks arvatud süüteo toimepanemise eest on nii põhi kui ka lisakaristusena ette nähtud sõiduki juhtimise õiguse äravõt - mine.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

Karistuse valikul ut edaspidi loobuma uute tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isik süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on tal kolm kehtivat väärteokaristust liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Arvestades seda, et O.E on karistatud liiklusalaste süütegude eest, seejuures lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ühel korral suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h kahel korral ning

eest 41-60 km/h ning viimase

süüteo toimepanemisest oli menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks möödunud vähem kui kaks kuud, ja uue väärteo pani ta toime ühe kuu möödudes eelmise jõustumisest ohus, et korduv süüteo toimepanemise oht on otsuse , leiab k üheselt tuvastatud. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalune isik ühe kuu jooksul toime pannud kolm liiklusalast väärtegu ning menetlusesemeks oleva neljanda väärteo on ta toime pannud kuu möödudes viimase otsuse jõustumisest. Kohtu arvates viitavad sellised andmed sellele, et kaebuse esitaja käitumine on muutunud ajas ka ohtlikumaks. Kui kolmel korral on teda karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, millega luuakse oht liikluses, kuid see ei ole realiseerunud, siis viimasel korral põhj stas ta juba liiklusõnnetuse, s.t u

tema poolt loodud oht ka realiseerus. Seejuures korduvalt määratud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusel . Määratud rahatrahvid liiklusalaste väärtegude e sundinud toimepanemise eest on küll tasutud, kuid menetlusalune isik käitub jätkuvalt liiklust ohustavalt. Seejuures on menetlusalust isikut juba toimepanemise eest varasemalt liiklusalaste väärtegude

rahatrahvidega karistatud, kuid nende tasumine ning uute liiklusalaste väärtegude toimepanemine näitab, et rahaline karistus ei ole piisav ega mõjuta menetlusalust isikut õiguskuulekusele.

Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu ja kehtivaid karistusi, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ainult rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Puutuvalt lisakaristuse määra leiab kohus, et just tulenevalt kaebuse esitaja karistusandmetest ja liiklusnõuete eiramise tihedusest väga lühikese aja jooksul tuleb asuda seisukohale, et lisakaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras on täielikult põhjendatud just vajadusest saavutada eripreventiivset eesmärki.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/