Legislator Case Law & Legislation
2-19-9051/16 AI generated

2-19-9051/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-19-9051/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu menetluses on D S hagi A S vastu elatise nõudes. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi. Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Legislator headnote

AI generated

2-19-9051/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-19- 9051

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada D S ja A S kompromiss järgnevalt:

1.1. A S maksab D S elatist igakuise elatusrahana arvestusega 40,74% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutöötasu miinimum määrast alates 01. detsembrist 2019 kuni D S täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

1.2. A S maksab D S igakuise elatusraha hiljemalt jooksvakuu 20. kuupäevaks.

1.3. A S elatusraha võlgnevus D S perioodi eest 01. mai 2019-30. november 2019 moodustab 1372 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) eurot.

1.4. A S maksab D S elatusraha võlgnevuse 1372 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) eurot igakuiste osamaksetena 114 (ükssada neliteist) eurot 33 senti 12 kalendrikuu jooksul, esimene osamakse hiljemalt 20. detsembril 2019, järgnevad osamaksed jooksva kuu 20. kuupäevaks. Viimane osamakse on 20. novembril 2020.

1.5. A S maksab D S igakuise elatusraha ja elatusraha võlgnevuse osamaksed R S pangakontole XXX Swedbank, selgitusse märkida "elatis D S".

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-9051 menetlus.

3. Jätta D S menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta A S menetluskulud tema enda kanda.

5. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuasja number 2-19-9051 Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2019, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi D S hagi A S vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2019 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: D S (ik XXX) Hageja esindaja: R S (seaduslik esindaja) Hageja esindaja: Mihhail Tuštšenko (lepinguline esindaja) Kostja: A S (ik XXX)

Kostja esindaja: Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

2-19- 9051

2(3)

6. Tühistada kohtumääruse jõustumisel Viru Maakohtu 14. juuni 2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati Al S maksma tsiviilasjas nr 2-19-9051 elatist D S alates 13. juunist 2019 kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5

(viie) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on D S hagi A S vastu elatise nõudes. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi

2-19- 9051

3(3) esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hagi tagamine

Viru Maakohtu 14. juuni 2019 määrusega tagas kohus hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja menetluse ajal hagejale elatist 200 eurot kuus.

TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on seatud tsiviilasja menetluse ajaks ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks. Peale kohtumääruse jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtulahendist.

Edasikaebamine

Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse viie päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik