2-19-127915/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2019. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-127915 Tsiviilasi Svea Finance AS hagi K K vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Svea Finance AS, registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe tn 4, Kesklinna linnaosa, 11317 Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja Annika Mikson, e-post annika.mikson@svea.ee Kostja K K, isikukood xxx, elukoht xxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja Svea Finance AS ja kostja K K vahel 22.11.2019. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1. Käesolevaga kinnitab Svea Finance AS, et ta ei ole võõrandanud, loovutanud või mistahes muul viisil kolmandatele isikutele üle andnud tsiviilasjas nr 2-19-127915 esitatud nõude aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid K Ki vastu. Svea Finance AS kinnitab, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega loobub Svea Finance AS tagasivõtmatult ja tingimusteta K Ki vastu tsiviilasjas nr 2-19-127915 esitatud nõude aluseks olevatest asjaoludest tulenevatest kõikidest nõuetest, välja arvatud käesolevast kompromissist tulenevad nõuded. 2. K K kinnitab tagasivõtmatult ja tingimusteta, et tasub Svea Finance AS-ile kompromissina 224,61 eurot (millest 172,94 eurot on võlgnevus põhiosa, 37,63 eurot on intress, 6,54 eurot on viivis ning 7,50 eurot riigilõiv) vastavalt kompromissi punktis 2. toodud maksegraafikule selliselt, et alates detsembrist 2019. a kuni märtsini 2020. a (k. a) tasub kostja Svea Finance ASi arvelduskontole nr EE652200221064934658 LHV Pank, viitenumber 33133109081, iga kuu 18. kuupäeval osamaksena 50 eurot ning 18. aprillil 2020. a võlgnevuse jäägi.

Nr. Makse kuupäev Jääk Makse kokku 18.12.2019 224,61 18.01.2020 174,61 18.02.2020 124,61 18.03.2020 74,61 18.04.2020 24,61 24,61 3. Kompromissi punktist 2. tulenevad rahalised kohustused loetakse täidetuks hetkest, mil Svea Finance AS arveldusarvet on krediteeritud kompromissi punktis 2 toodud rahasumma ulatuses. 4. Juhul, kui K K viivitab riigilõivu summas 7,50 euro ja/või põhivõlgnevuse summas 172,94 euro tasumisega, kohustub K K tasuma Svea Finance AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kompromissi punktis 2. fikseeritud võlgnevuse tasumisel lähtutakse VÕS § 415 lg 1 mille kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohtustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 5. Juhul, kui K K tasub osaliselt või hilineb kompromissi punktis 2. fikseeritud kuumaksete tasumisega rohkem kui 7 (seitse) päeva, on Svea Finance AS-il õigus nõuda K Kilt kompromissi punktis 2. nimetatud võlasummade kohest tasumist ja esitada kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu K Ki varale.

6. Pooled on kokku leppinud, et kõik tsiviilasjaga nr 2-19-127915 seotud K Ki menetluskulud kannab K K ise.

II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

III. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Svea Finance AS peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 22,50 (kakskümmend kaks) eurot Svea Finance AS arvelduskontole nr EE537700771003822271.

IV. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1. Vastavalt kompromisslepingule on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ning kostja on kohustatud hagejale hüvitama ½ tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot, millest 15 eurot on kostja poolt tasutud ja 7,50 eurot kuulub tasumisele kompromisslepinguga. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 2. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega muid menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 1 tööpäeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Asjaolud, menetluse käik

02.10.2019. a esitas Svea Finance AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult K K 247,95 euro saamiseks. Kohus tegi 22.10.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.10.2019. a aadressil xxx. Pooled esitasid 15.10.2019. a kohtule kompromisslepingu. 04.11.2019. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 11.11.2019. a määrusega jättis maakohus poolte esitatud kompromisslepingu kinnitamata ja jätkas tsiviilasjas menetlust ning kohustas hagejat esitama oma nõue kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis.

25.11.2019. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.

2. KOHTU SEISUKOHT 2.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 2.2. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 04.11.2019. a määrusega, kuna pooled olid esitanud kohtule kompromisslepingu. 2.3. Hageja (lepingulise esindaja vahendusel) ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule 25.11.2019. a, mille kohaselt on pooled jõudnud kompromissile kogu nõude tasumise osas hagejale. 2.4.

Kohus lähtub käesolevaga TsMS § 486 lõikest 4, s.o kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 2.5. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 2.6.

TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise õiguse ühele tööpäevale. 2.7. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 2.8. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2.9. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.10. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled kokku leppinud, et kostja on kohustatud hagejale hüvitama ½ riigilõivust, s.o 22,50 eurot, kuid kuna kostja on riigilõivu katteks tasunud 15 eurot, siis kompromisslepinguga on kostja kohustatud hagejale tasuma riigilõivu summas 7,50 eurot. Kompromisslepingu kohaselt jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik