1-10-2963/281 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

27. november 2019

Kohtuasja number

1-10-2963

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Enn Tuuma (isikukood 36511224924) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 7. novembri 2019. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Enn Tuum ja tema kaitsja vandeadvokaat

Rein Napa, määruskaebused

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Liane Peets

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 7. novembri 2019. a määrus muutmata ning Enn Tuuma ja tema

kaitsja määruskaebused rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa Enn Tuumale määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot

80 senti, sealhulgas käibemaks 10 eurot 80 senti.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Enn Tuumalt Eesti Vabariigi

kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva

jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20. juuni 2011. a otsusega tunnistati Enn Tuum süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 212 lg 1 ja § 114 p-de 1 ning 5 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 15 aastat vangistust. E. Tuuma vangistuse algust

loeti alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 7. oktoobril 2009. Varasema, s.o Pärnu

Maakohtu 1. detsembri 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-14787 E. Tuumale

KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi mõistetud rahaline karistus 300 päevamäära ehk

15 000 krooni jäi iseseisvaks täideviimiseks. E. Tuuma karistusaeg lõpeb 7. oktoobril 2024.

2(5)

2. 30. septembril 2019 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Tuuma vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava

vabastamist ei toetanud.

Vaidlustatud kohtumäärus

3. Tartu Maakohus jättis 7. novembri 2019. a määrusega E. Tuuma vangistusest vabastamata.

Kohtu argumendid on järgmised.

4. Karistuse kandmise ajal on E. Tuum läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi.

Käesoleval aastal lõppenud sotsiaalprogrammi läbiviija tagasiside kohaselt on kinnipeetav

seadnud tulevikuks positiivsed eesmärgid ning asunud vanglas nende poole püüdlema.

E. Tuuma käitumine on samuti muutunud varasemaga võrreldes positiivsemaks. Kehtivaid

distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vabanemise korral asuks E. Tuum elama sõbra naisele

kuuluvasse korterisse. Kohtule on esitatud garantiikiri, mille kohaselt ei võta korteri omanik

temalt esimesel aastal üüri. Lisaks on esitatud ka garantiikiri, mis kinnitab, et E. Tuumale on

tagatud kindel töökoht. Positiivne on seegi, et E. Tuum on tasunud ja plaanib edaspidi jätkata

võlgade tasumist.

5. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, leidis kohus, et E. Tuuma vabastamine

tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Seda eelkõige tema varasema elukäigu ja kuritegude

asjaolude tõttu. E. Tuuma on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude eest.

Korduvalt on süüdimõistetu kandnud ka vanglakaristust. Kuriteod on läinud järjest raskemaks.

Praegu kannab E. Tuum vangistust mõrva eest, mis oli toime pandud piinaval ja julmal viisil

ning seotud röövimisega, samuti kindlustuskelmuse eest. 15 aasta pikkusest vangistusest on

E. Tuumal kandmata veel ligi viis aastat. E. Tuuma kuriteo asjaolud on väga rasked. E. Tuum

pani eluvastase süüteo toime 77-aastase naisterahva suhtes. Kannatanule pikaajalist suurt valu,

kauakestvaid füüsilisi vaegusi ja rasket psüühilist läbielamist põhjustava piinava ning julma

peksmise ja lohistamise eesmärgiks oli saada teada kannatanu peidetud raha asukoht.

Röövimise käigus saadi võõrast vara 8850 krooni. Kannatanu suri tekitatud vigastuste

tagajärjel. Lisaks on E. Tuum pannud toime kindlustuskelmuse, kasutades vahendina oma

ema. E. Tuum pettis ERGO Kindlustuse AS-ilt välja 47 400 krooni ja püüdis välja petta

87 600 krooni koduse vara kindlustushüvitist.

6. Vähetähtis ei ole ka, millise hinnangu annab süüdimõistetu enda tegevusele tagantjärele.

Kohtuistungil jäi E. Tuum pigem napisõnaliseks ja märkis seda, et ringkonnakohtus leidis

prokurör, et tema kohta ei ole tõendeid, et ta oleks peksnud kannatanut. Väljavõtte

kohtuistungi protokollist on E. Tuum kohtule saatnud koos 18. oktoobril 2019 kohtusse

saabunud avaldusega. Eeltoodust saab järeldada, et E. Tuum õigustab jätkuvalt enda käitumist

ja tegutsemisviisi eesmärgiga vähendada või välistada oma süüd teo toimepanemises.

MÄÄRUSKAEBUSED

7. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse E. Tuum ja tema kaitsja, kes paluvad

kohtumääruse tühistada ja süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada.

E. Tuuma määruskaebus

8. E. Tuum leiab, et kohus jättis tähelepanuta tema kohta käiva positiivse ega põhjendanud, miks

positiivne jääb alla arhiveeritud karistustele. Ta palub ringkonnakohut need varasemad

karistused kõrvale jätta. E. Tuum heidab ka ette, et maakohus jättis mulje, nagu ta oleks kuriteo

toime pannud üksinda. Tegelikult olid tal kaassüüdistatavad. Ta ei nõustu ka sellega, et kohus

nimetab teda oma tegu õigustavat. Ta esitas maakohtule Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri

3(5)

2011. a istungi protokolli ja esitab selle nüüd ka ringkonnakohtule, kuna tema sooviks on

kohtuid teavitada prokuröri poolt kohtuvaidlustes öeldust, mille kohaselt ei ole tõendeid selle

kohta, et E. Tuum oleks kannatanut peksnud. Muidu jääb selline mulje, et tema läks peksis ja

võttis raha. Veel toonitab E. Tuum, et maakohus märkis tema kuriteo toimepanduks julmal ja

piinaval viisil. Sõna „julm“ kasutamine ei ole õige. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt jättis

kohus tema süüdistusest välja julma viisi.

9. E. Tuum palub ringkonnakohut lugeda positiivseks, et ta on osalenud vanglas majandustöödel,

hetkel töötab toidujagajana, vangla hinnangul on tema suhtumine töösse positiivne, ta maksab

kulusid, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, tal on elu- ja töökoht ning teda toetavad mitmed

inimesed. Teda ristiti Tartu Vanglas. Vabaduses hakkaks ta kohe tööle, käiks kirikus, maksaks

võlgu, käituks õiguskuulekalt, alluks kriminaalhooldaja korraldustele.

Kaitsja määruskaebus

10. Kaitsja märgib, et E. Tuum on vanglas olnud üle kümne aasta, läbinud sotsiaalprogrammi

„Viha juhtimine“, selle programmi jätkutegevused ning ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“.

Iseloomustuse kohaselt osales ta mõlemas programmis aktiivselt. Ta on seadnud tulevikuks

positiivsed eesmärgid ja asunud vangistuses nende poole püüdlema. Ka on kinnipeetav

korduvalt töötanud majandusabitöölisena, hetkel töötab ta toidujagajana. Tema suhtumine

töösse on positiivne. Kõik E. Tuuma individuaalses täitmiskavas ette nähtud

resotsialiseerumist soodustavad tegevused on täies mahus täidetud, käitumine vangistuse

jooksul on olnud rahuldav ja varasemaga võrreldes on see muutunud positiivsemaks, kehtivaid

distsiplinaarkaristusi E. Tuumal ei ole. Vabanemisel on tal kindel elukoht ja reaalsed

võimalused asuda tööle. Maakohus leidis, et jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid

asjaolusid ei ole E. Tuuma vabastamine tingimisi enne tähtaega siiski võimalik. Seda eelkõige

tema varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude tõttu. Kuriteo toimepanemise

asjaolud, millele maakohus kaevatavas kohtumääruses osundab, tingisid E. Tuuma tegude

kvalifitseerimise mõrvana KarS § 114 p 1 järgi. Vastavalt tegude toimepanemise asjaoludele,

E. Tuuma isikule ja süü suurusele teda ka karistati. Nendel põhjendustel kaaluvad positiivsed

asjaolud üles need, millistel süüdimõistetu pani toime kuriteod. E. Tuumal on head väljavaated

resotsialiseerumiseks ja teda on seetõttu võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada. Süüdimõistetule saab vabastamisel panna iseloomustuses näidatud lisakohustused.

Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni ja käitumiskontrolli kohaldada kaheks aastaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu

vangistusest

ennetähtaegse

vabastamise

sisuliste

eelduste

hindamisel

ulatusliku

otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu

kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks

on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda

ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaal-

kolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus leiab, et

vaidlustatud kohtumääruses ei ole sellised vead sedastatavad. Määruskaebuste väited

vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna.

12. Maakohus leidis, et uue kuriteo toimepanemise oht on E. Tuuma tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamiseks liialt suur. Ringkonnakohus nõustub sellise seisukohaga.

13. Kohtupraktikas lähtutakse arusaamast, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult ema

varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks

olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus (Tartu Ringkonnakohtu 15. aprilli

4(5)

2019. a määrus asjas nr 1-16-9898, p 47). Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida

juba toime pandud kuritegude põhjal. E. Tuum kannab karistust mh mõrva eest. Mõrva

asjaolusid on maakohus oma määruses piisavalt kajastanud. Seega need kuriteod, mida võib

vabaduses toime panna E. Tuum on eelduslikult väga rasked. Seetõttu peaks süüdimõistetu

ennetähtaegseks vabastamiseks olema kindel alus loota, et tema kuritegelik käitumine ei

kordu.

14. Ringkonnakohus ei ole E. Tuuma edasises seaduskuulekuses veendunud. Põhjuse karta

E. Tuuma kuritegude kordumist annavad eelkõige tema kuriteo asjaolud. Nendest selgub, et

süüdimõistetu on suuteline brutaalseks vägivallaks. Määruskaebuses on E. Tuum kinnitanud,

et tema kannatanut ei löönud ja tema kallal ei vägivallatsenud. Ta on määruskaebusele lisanud

ka katke Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2011. a istungiprotokollist, millest nähtuvalt on

prokurör kohtuvaidlustes öelnud, et E. Tuuma osas ei ole tõendeid kannatanu peksmise kohta.

Kohtukolleegium ei arvesta E. Tuuma praegusi selgitusi toimepandud kuriteo kohta ega ka

prokuröri poolt kohtuvaidluste käigus öeldut. E. Tuuma süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt

põhjustas just E. Tuum eakale kannatanule hulgaliselt vigastusi, pekstes teda 15–30 minuti

jooksul valimatult keha erinevatesse piirkondadesse (nägu, ringkere, käed-jalad), lohistades

kannatanut kaelas olnud rätikust ja tirides juustest, millise vägivalla järel ja sellega tekitatud

vigastustesse kannatanu ka suri.

15. Veel toob E. Tuum välja, et vaidlustatud kohtumääruses nimetas maakohus vääralt tema

tapmisteo julmaks ja piinavaks, kuna tema tegu kvalifitseeriti kohtuotsuses üksnes piinavana.

Samuti heidab süüdimõistetu ette, et maakohus kajastas ekslikult tema kuriteo asjaolusid

selliselt, nagu oleks tema üksi selle teo toime pannud. Ringkonnakohus leiab, et E. Tuuma

tapmisteo kvalifitseerimine piinavana (s.o julma viisi välja jättes) ja kuriteo sooritamine

isikute grupis, ei muuda lõpphinnangut sellele, et E. Tuumast lähtuv uute kuritegude

toimepanemise oht on tema ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur.

16. Ringkonnakohus toob ka välja, et süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt pani E. Tuum kannatanu

tapmise toime röövimise eesmärgil. Samas kohtuasjas tunnistati E. Tuum süüdi ka KarS § 212

lg 1 järgi kindlustuspettuse toimepanemises – ta pettis välja ERGO Kindlustuse AS-lt

47 400 krooni ja püüdis välja petta 87 600 krooni koduse vara kindlustushüvitist. Seega selgub

E. Tuuma mõlemast kuriteost, et rahalise kasu saamiseks ta vahendeid valinud ei ole.

Kinnipeetava iseloomustusest selgub küll, et vabaduses garanteerib Romano OÜ talle töökoha

autojuhina, kuid see ei pruugi olla piisav, hoidmaks ära soovi teenida lisa kuritegelikul teel.

Selgub samast iseloomustusest ju seegi, et sissetulek – küll mitteametlikult töötamisest

(põhiliselt pottsepana, aga ka metsatöö ja -äri) – oli E. Tuumal ka varasematel aegadel. Samuti

mõjutab E. Tuuma toimetulekut see, et tal on 13 341 eurot võlgu.

17. Oluline on seegi, et vangla hinnangu kohaselt ei tunnista E. Tuum oma vigu, keskendub ainult

eneseõigustusele ja juriidiliste vigade esiletoomisele oma kohtuprotsessides. E. Tuuma sõnul

tehakse talle ülekohut, süüdistused on valed ja ta pole kuritegusid toime pannud. Tema

eneseanalüüsi- ja kriitikavõime on väga madal. E. Tuum keskendub peamiselt oma heaolu

kindlustamisele, kõik muud normid ja väärtused jäävad tahaplaanile. Ringkonnakohus leiab,

et süüdimõistetu kohta käiv taoline teave annab samuti aluse kahelda selles, kas ta on oma

tegudest õiged järeldused teinud, kahetsenud ning valmis ja motiveeritud elama

seaduskuulekalt.

18. Eeltoodut arvesse võttes ei veena E. Tuuma viimase aja hea käitumine vanglas, täitmiskavas

ettenähtu järgimine ning tema võimalused vabaduses ringkonnakohut selles, et E. Tuum oleks

oma mõttemaailma kardinaalselt muutnud ning tema vabanemise korral oleks uute

vägivaldsete kuritegude oht ülimadal. Seega peab süüdimõistetu jätkama karistuse kandmist

vangistuses.

5(5)

19. Viimaseks märgib ringkonnakohus veel, et E. Tuum heidab maakohtule põhjendamatult ette

kustunud karistuste arvessevõtmist. Esimese astme kohus on üldsõnaliselt nimetanud, et

E. Tuuma on korduvalt karistatud eriliigiliste kuritegude eest ja tema kuriteod on läinud järjest

raskemaks. Selline märge ei ole iseenesest väär, kuna E. Tuumal on kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Lisaks kantavale vanglakaristusele on kehtiv ka talle Pärnu Maakohtu

1. detsembri 2010. a otsusega mõistetud karistus. Ühelegi kustunud karistusele esimese astme

kohus konkreetselt viidanud ei ole. Kindlasti ei arvesta kustunud karistustega

kohtukolleegium käesolevat määrust tehes.

20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 7. novembri 2019. a määruse muutmata ning E. Tuuma ja

tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.

21. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa määruskaebemenetluses E. Tuumale

osutatud riigi õigusabi eest tasu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot 80 senti.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse

koostamiseks kokku 60 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7,

§ 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord)

§ 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb riigi õigusabi tasu (64 eurot 80 senti) kui

määruskaebemenetluse kulu E. Tuumalt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas