2-19-114776/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-114776

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

hagi

XX

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 28. oktoobri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. oktoobri 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 euro

tagastamiseks rahuldamata.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Määruse resolutsiooni p 3 osas ei saa määruse peale edasi kaevata.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. mail 2019 Pärnu Maakohtule XX (kostja)

vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3100,34 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei

õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus

2 (3)

4. oktoobri 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 10. oktoobri 2019. a määrusega (puuduste kõrvaldamise määrus) kohustas maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 alusel hagejat esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt

24. oktoobriks 2019. Maakohus selgitas, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu

täiendavat riigilõivu õigel ajal, keeldub maakohus TsMS § 487 lg 3 alusel hagi menetlusse

võtmast.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus keeldus 28. oktoobri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) TsMS §

487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus

TsMS § 168 lg 2 ja § 173 alusel hageja kanda.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, sest hageja ei olnud maakohtu poolt määratud

tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada ja jätkata asja menetlust.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus puuduse kõrvaldamise määrust hageja

esindajale teinud nähtavaks ning pole edastatud dokumendi nähtavaks tegemise teatist e-

kirjaga. Vaidlustatud määruses ei ole maakohus märkinud, mis kuupäeval on puuduste

kõrvaldamise määrus hagejale kätte toimetatud. Maakohus on rikkunud TsMS § 487 lg-s 1

sätestatud imperatiivset normi 14 päevase hagi esitamise tähtaja osas, sest on puuduste

kõrvaldamise tähtaja määranud kindlaks kuupäevaliselt, saamata olla kindel, millal hageja

määruse kätte saab. Hagejal puudub võimalus oma menetlusõigusi kaitsta ja kohustusi täita, kui

maakohus sihilikult peidab hageja eest puuduste kõrvaldamise määrust. Puuduste kõrvaldamise

määruse kättetoimetamata jätmise tõttu ei saanud puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakata

kulgema.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS § 659)

kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

7. Kolleegium vastab määruskaebuses esitatud väidetele.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei saanud puuduste

kõrvaldamiseks määrata konkreetset kuupäeva. TsMS § 487 lg-s 1 sätestatud tähtaja näol on

tegemist kohtu määratava tähtajaga, mitte seadusest tuleneva tähtajaga. Samuti ei nõustu

kolleegium hageja väitega, et TsMS § 487 lg 1 (koosmõjus TsMS § 340¹ lg 1) alusel tehtava

puuduste kõrvaldamise määruse peab maakohus hagejale kätte toimetama. TsMS sellist

kohustust ette ei näe (TsMS § 466). Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte

toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (TsMS § 310 lg 1). Seega ei sõltu

maakohtu poolt määratav tähtaeg puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest ning

maakohus võib määrata konkreetse tähtaja, mis peab TsMS § 487 lg 1 alusel olema vähemalt

14 päeva.

3 (3)

8. Praeguses asjas tegi maakohus puuduste kõrvaldamise määruse hageja esindajale RL-le

nähtavaks e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu 10. oktoobril 2019. See oli piisav

puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks (s.o e-toimiku menetlemise infosüsteemis

määruse nähtavaks tegemine). Menetlusdokumendi nähtavaks tegemise kohta saadeti teavitus

hageja esindajale RL-le e-posti aadressile XXX. Eeltoodut on ringkonnakohtule

25. novembril 2019 kinnitanud avaliku e-toimiku haldur. Seega sai hageja teada maakohtu

poolt määratud tähtajast ning see tähtaeg ei sõltunud määruse kätte toimetamisest.

Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas.

Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval

pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Maakohtu poolt

määratud tähtaeg ei olnud lühem kui 14 päeva.

9. Määruskaebuses taotleb hageja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro

tagastamist. Hageja ei ole märkinud riigilõivu tagastamise õiguslikku alust ning TsMS § 150 lg

1 sellist alust ka ei sätesta. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Selle otsustuse peale ei saa

esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 150 lg 8).

10. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 372 lg 5).

11. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja (TsMS

§ 171 lg 1). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler