2-17-15740/108 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15740

Tsiviilasi

E B hagi H A (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki

vastu

nõude

tunnustamiseks

H

A

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Hagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja arutamine

Hageja: E B (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Kostja: H A (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok (e-

post oliver.ennok@haldur.just.ee)

Kostja lepinguline esindaja: Kerli Leetsaar (Cavere

Õigusbüroo

OÜ,

Estonia

pst

1,

Tallinn,

e-post:

menetlused@cavere.ee)

23.10.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. E B hagi H A (pankrotis) pankrotihalduri Oliver Ennoki vastu nõude

tunnustamiseks rahuldada osaliselt.

2. Tunnustada E B nõuet H A (pankrotis) pankrotimenetluses summas 5650 eurot

PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena.

3. Jätta rahuldamata E B nõue tunnustada H A (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet

summas 1550 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 23.05.2017.a. määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-5281 kuulutati välja H A pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok

(edaspidi kostja või haldur). 01.06.2017.a. esitas E B (edaspidi hageja) H A (edaspidi nimetatud

võlgnik) pankrotimenetluses nõudeavalduse. Nõudeavalduses kirjutas hageja, et tal on võlgniku

vastu nõue 7200 eurot, milline tulenes alljärgnevast:

FIE E B ja võlgniku vahel oli sõlmitud 01. märtsil 2009 käsundusleping nr xxxx, mille kohaselt

leppisid pooled kokku, et FIE E B koostab H A menetlusdokumente tema suhtes alustatud

täitemenetluses nr xxxx (kohtutäitur Jane Rumjantseva), samuti koostab menetlusdokumente

kohtusse esitamiseks vastavalt võlgniku poolt antavatele käsunditele. Sama lepinguga leppisid

pooled kokku, et võlgnik tasub FIE E B täidetud käsundite eest tunnihindega 100 eur (ilma

käibemaksuta) ning et tasumine toimub E B poolt esitatavate arvete ja aruandluse alusel arvele

märgitud kuupäevaks. FIE E B esitas võlgnikule 30.10.2016 arve nr XXXX summale 1600 eur (ts

asjas nr 2-16-13896 menetlusdokumentide koostamine). Arve tasumise tähtajaks oli 10.11.2016,

Võlgnik arvet ei tasunud. FIE E B esitas 01.05.2014 võlgnikule arve nr XXXX (ts asjad 2-10-

16216, 2-08-20456) summale 3700 eurot tasumiseks tähtajaga 15.05.2014, kuid võlgnik arvet ei

tasunud. FIE E B on esitanud 09.11.2016 arve nr XXXX summale 1900 eurot (dokumentide

koostamine täitemenetlustes ja erinevad kohtudokumendid) tasumise tähtajaga 20.11.2016, kuid

võlgnik arvet ei tasunud. H A on võlgnevust tunnistanud nii suuliselt kui ka kirjalikult.

02.06.2017 e-kirjaga palus kostja esitada hagejal nõudeavalduses märgitud arved 10-ne päeva

jooksul alates e-kirja kättesaamisest. 06.06.2017 esitas hageja e-kirja manuses kostjale nõutud

dokumendid, milleks olid nõudeavalduses märgitud 3 arvet.

21.09.2017.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele täies ulatuses

vastuväite ning jättis hagejale ka hääled määramata.

Kokku oli kohtute (Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus, samuti Riigikohus) menetluses

võlgnik H A osalusel 5 erinevat tsiviilasja, need on 2-11-29570, 2-09-16041 (Riigikohtus 3-2-1-

36-10 ja 3-2-1-20-11), 2-08-20456 (Riigikohtus 3-2-1-49-10), 2-10-16216 ja 2-16-13896 ning

kõigis neis kohtuasjades nõustas ja koostas menetlusdokumente võlgnikule üksnes ja ainult hageja.

Oli veel üks tsiviilasi, mis puudutas kaudselt võlgnikku, kuna võlgnik loovutas temale kohtutäitur

Jane Rumjantsevalt kohtuotsusega väljamõistetud summa A A. Selles kohtuasjas oli hagejaks

kohtutäitur Jane Rumjantseva, kostjaks A A. Osad menetlused toimusid kirjalikus menetluses.

Kohtumenetluses esindas võlgnikku tema poeg A A hageja eelneval nõustamisel. Viimasest

tulenevalt ei ole e-toimikus võlgniku poolt erinevates tsiviilasja menetlustes esitatud dokumentides

võimalik otseselt ja pealiskaudsel vaatlusel kindlaks teha hageja poolt dokumentide koostamist.

Küll on aga võimalik seda kindlaks teha avades e-toimikus menetlusdokumendid ning nende

dokumentide metaandmetest nähtub, et nende koostajaks (Author) on E ehk siis E B (hageja).

Hagejal enesel on enda poolt võlgnikule koostatud menetlusdokumente väga raske esitada, sest

käesoleva aasta maikuu lõpust on hagejal uus arvuti, milles koostatud dokumentide autoriks on E

B. Vana arvuti on küll alles, kuid sealt saab dokumente kätte väga suurte raskustega, sest arvuti

lihtsalt „jookseb kokku“. Nii sai hageja sealt kätte kostjale esitatud arve nr xxxx, so arve nr XXXX

30.10.2016 (metaandmete järgi autor E, muutnud E B). E tähendab, et arve oli vanas arvutis

koostatud ja sealt meiliga saadetud E B e-postile, sealt salvestatud uude arvutisse ja nii jäi

metaandmete järgi muutjaks E B. Teiste arvete puhul (XXXX, XXXX) muudeti E B poolt faili

pealkirja ja sisu taastati uues arvutis ja seega tuli koostajaks ja muutjaks E B. Arveid esitati

võlgnik H Ale korduvalt uute kuupäevadega, et nõue ei aeguks ja H A arveid ka tunnistas.

Kusjuures arved võlgnikule esitati hageja poolt allkirjastatuna paberkandjal samuti.

Haldurile 23.08.2017 e-kirja manuses saadetud võlgnikuga sõlmitud käsundusleping ja selle

originaal pärinevad võlgnikult eneselt, aga mitte hagejalt. Hageja selgitab, et kuna tegemist on ligi

10 aastat tagasi sõlmitud lepinguga, siis hageja ei leidnud seda üles ning pöördus võlgniku poole

lepingu saamiseks. Võlgnik saatis lepingu algselt fotografeerituna e-postiga hagejale 22.08.2017

ning hageja saatis 23.08.2017 Forwardiga edasi haldurile. Hiljem andis võlgnik hagejale üle ka

originaali, kuna haldur seda kategoorilises vormis nõudis. Tänaseks on ka hageja enda eksemplari

üles leidnud. On olemas veel ka teine leping sama kuupäevaga, kuid teise numbriga, so XXXX.

Algselt 01.03.2009 sõlmitud leping XXXX vormistati uuesti 2010.a. alguses, kusjuures lepingu

kuupäevaks jäi esimesena sõlmitud lepingu kuupäev. Lepingut nr XXXX täiendati võlgniku soovil

lepingu punkti 1. osas, st toodi eraldi välja võlgnikule õigusteenuse osutamine/dokumentide

koostamine kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses olnud täiteasjas nr 189/2008/395. Muus osas

jäi leping samaks.

Arvel nr XXXX 30.10.2016 on kirjas Õigusteenused ts asjas nr 2-16-13896 16 tundi 100.00eur

tund, kokku 1600.00 eur. Vaidluse esemeks oli Kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus võlgniku

nõusolekuta võlgnikule kuuluvale kinnistule ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks (ts asjas

tehtud lahend on leitav elektroonilises RT-s). Määruskaebuse esitajaks oli H A (võlgnik). Hageja

poolt tehtud töö sisaldas endas korduvaid konsultatsioone võlgnikuga, Tartu Maakohtu 15.09.2016

määruse analüüsimisega koos tsiviilasjas kogutud dokumentide ja täitemenetluse dokumentide

tutvumisega, määruskaebuse koostamisega, hagi tagamise taotluse koostamisega, tehtud

kohtulahendi analüüsimisega koos võlgnikuga ning Riigikohtule esitamiseks määruskaebuse

koostamisega. Kokku kulus nendeks tegevusteks 16 tundi ning võlgnik ei ole seda asjaolu

vaidlustanud.

Arvel nr XXXX 01.05.2014 on kirjas Õigusteenused ts asjas nr 2-10-16216 ja 2-08-20456, 37

tundi, 100.00 eur tund, kokku 3700.00 eur. Tsiviilasi nr 2-10-16216 oli Ü A hagi H A ja A A vastu

asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, vara tagasivõitmiseks täitevarasse, kinnistusraamatu

kannete muutmiseks ja kohtuliku hüpoteegi kandmiseks esimesele järjekohale. Selles tsiviilasjas

koostas hageja H A menetlusdokumendid, konsulteeris kliendiga, analüüsis tehtud kohtulahendeid.

Hageja analüüsis Ü A poolt esitatud hagi koos võlgnikuga xxxx, tutvus hagimaterjalidega, koostas

vastuse hagile, analüüsis koos võlgnikuga maakohtu otsust, analüüsis koos võlgnikuga Ü A

apellatsioonkaebust, koostas H A vastuse, koostas Riigikohtusse esitamiseks kassatsiooni projekti

jne, jne. Tsiviilasi nr 2-08-20456 kujutas endast H A hagi Ü A vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Nimetatud tsiviilasjas koostas hageja hagi ja kõik

menetlusdokumendid läbi mitme kohtuastme, pidas konsultatsioone kliendiga , tutvus ja analüüsis

kohtu poolt tehtud lahendeid ja Ü A poolt esitatud menetlusdokumentidega, koostas

määruskaebused/apellatsioonid jne. Arvel näidatud tunnid on tegelikult näidatud üliväikeses

mahus võrreldes tegelikult tehtud tööga. Hageja on töötunde tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-08-

20456 kokku kulutanud 57 tundi. Tsiviilasjas nr 2-10-16216 5 tundi ja tsiviilasjas nr 2-08-20456

52 tundi, arvel nr XXXX on kirjas 37 tundi kokku.

Arvel nr XXXX 09.11.2016 on kirjas Õigusteenused täitemenetlustes: erinevate dokumentide

koostamine, konsultatsioontunde kokku 19, tunnihinne 100.00 euri, kokku 1900.00 euri. Haldurile

peab teada olema, et võlgniku suhtes alustati täitemenetlust kohtutäitur Jane Rumjantseva poolt Ü

A esitatud täiteavalduse alusel poolt märtsikuus 2008, täiteasja numbriks oli 189/2008/395.

Nimetatud

täitemenetlus

kestis

alates

2008.a

märtsikuust

kuni

võlgniku

pankroti

väljakuulutamiseni 23. mail 2017, so kokku 9 aastat ja 6 kuud ning arve esitati selle aja jooksul

Hageja poolt tehtud töö kohta 19 tunni eest ehk siis aastas 50 minuti eest ja kuus seega keskmiselt

alla 5 minuti. Kohtutäitur Jane Rumjantseva oli äärmiselt negatiivselt häälestatud võlgniku ja tema

poja A A suhtes ehk siis nimetatud kohtutäituriga tuli suhelda üksnes kirjalikult ning ka läbi

kohtumenetluste. Võlgniku ja kohtutäitur Jane Rumjantseva terav vastuseis päädis sellega, et peale

võlgniku korduvat avaldust kohtutäituri taandamiseks täitur viimaks ka taandus. Hageja koostas

täituriga suhtlemiseks sisuliselt kõik e-kirjad ja muud dokumendid, tutvus täiteasjas kogutud Ü A

poolt esitatud dokumentidega, suhtles korduvalt kohtutäituriga seoses sellega, et mõjutada Ü At ja

kohtutäiturit tegema kõik selleks, et Ü A võtaks A A vastu summa H A võlgnevuse tasumiseks,

koostas menetlusdokumendid kohtusse, koostas korduvalt kaebused kohtutäituri tegevusele koos

taandamisavaldustega, suhtles telefonitsi kohtutäituriga jne, jne. Viis dokumente xxxx kohtutäituri

büroosse jne, jne. Kohtuasjadeks olid 2-09-1604, 3-2-1-36-10, 3-2-1-20-11.

Hageja on seisukohal, et hageja nõue H A vastu summas 7 200.- eurot on selge ja tõendatud.

Halduri poolt esitatud vastuväide on otsitud ja põhjendamatu.

Hageja palub tunnustada hagejanõuet H A (pankrotis) pankrotimenetluses, summas 7 200 eurot

PankrS § 153 lg 1 p.-s 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Hageja palub jätta kõik

menetluskulud H A (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok`i kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta H A (edaspidi ka võlgnik) pankrotimenetluses tunnustamata

ning hageja esitatud hagi rahuldamata.

Oma seisukohti põhistab kostja alljärgnevaga.

Halduri hinnangul ei ole hageja enda nõude sisu ja alust piisavalt tõendanud. Hageja esitatud

dokumendid on ebausaldusväärsed ning võltsimise (tagantjärgi vormistamise) tunnustega. Haldur

oli nõuete kaitsmise koosolekul kohustatud vaidlustama hageja nõude, kuna puudusid

usaldusväärsed ja selged tõendid, mis oleks olnud aluseks nõude tunnustamiseks.

Hageja väidab, et haldur on rikkunud PankrS § 101 lõikest 1 tulenevat kohustust kontrollida hageja

poolt esitatud nõude sisulist põhjendatust. Selline väide on alusetu ja pahatahtlik, kuivõrd haldur

on hagejalt korduvalt küsinud nõuet tõendavaid dokumente ning nõude tõendamine või tõendite

kolmandate isikute kaudu otsimine ei kuulu halduri kohustuste hulka. Hageja on ise keeldunud

täiendavate dokumentide ja selgituste esitamisest. Haldur on analüüsinud hageja nõuet kõikide

talle kättesaadavate andmete põhjal ning esitanud nõudele vastuväite (samuti taotluse kohtule

häälte määramata jätmiseks), millise tegevuse tulemusena said kinnitust halduri kahtlused ning ka

pankrotiasja menetlev kohus leidis, et hageja nõue ei ole piisavalt tõendatud ning sellest tulenevalt

tuleb jätta hagejale hääled määramata. Seega on haldur täitnud oma pankrotiseadusest tuleneva

kohustuse ning analüüsinud hageja esitatud nõuet piisaval määral.

Hageja on esitanud nõude tõendamiseks kolm arvet, kuid haldur leidis, et selline arvete esitamine

ei tõenda veel nõude kehtivust ja nõude olemasolu võlgniku vastu. Selleks, et täita oma seadusest

tulenevat kohustust, kontrollida nõude olemasolu, on haldur korduvalt palunud hagejal esitada

arvete aluseks olevad asjaolud, mis õigusabi teenuse korral on eelkõige töötundide arvestus.

Hageja 23.08.2017. a esitatud e-kirjast nähtub, et hageja ei nõustunud teadlikult haldurile esitama

oma nõuet tõendavaid dokumente. Seega on hageja teadlikult ja tahtlikult jätnud oma nõuet

tõendavad dokumendid esitamata. Alles nüüd, nõude tunnustamise hagi kohtumenetluses, on

hageja esitanud osaliselt selgitusi arvete aluseks olevates tsiviilasjades tehtud tööde kohta. Samas

ei ole ka antud selgituste andmine kostja hinnangul piisavaks tõendiks, kuna jätkuvalt jääb

ebaselgeks osutatud teenuse maht (tunniarvestus). Käesoleval juhul peab seadusest tulenevalt

kontrollima nõude aluseks olevaid asjaolusid just pankrotihaldur, siis on analoogia korras ka

halduril õigus ja kohustus kontrollida esitatud arvete alusel tehtud tööde mahtu ja vajalikkust.

Hageja esitatud arvete kohaselt ei ole aga kuidagi võimalik hinnata, kui suures mahus on hageja

tööd teinud või kas teostatud õigusteenused on olnud vajalikud ja põhjendatud. Käesoleval juhul

on hageja esitatud arvetest puudu nii toimumisaeg kui ka täpsem majandusliku sisu kirjeldus.

Selgitus, et tööd on tehtud ühe või teise tsiviilasja raames, ei ole piisavaks tehtud tööde

kirjelduseks.

Kostja leiab, et hageja nõue võlgniku vastu on tõendamata ning sellest tulenevalt ei ole nõude

tunnustamine pankrotimenetluses võimalik. Hageja tugineb oma nõudes 01.03.2009. a sõlmitud

käenduslepingule (käsunduslepingule) ja kolmele arvele, millised dokumendid on halduri

hinnangul mõlemad oluliste puudustega, ebausaldusväärsed, võltsimise tunnustega ega tõenda

sellest tulenevalt hageja nõuet võlgniku vastu.

Hageja viitab oma nõudeavalduses nõude alusena võlgnikuga sõlmitud käsunduslepingule ja

kolmele arvele. Esialgses nõudeavalduses hageja lepingut ega arveid haldurile ei esitanud, mille

peale esitas haldur puuduste kõrvaldamise avalduse. Esialgse puuduste kõrvaldamise avalduse

peale esitas hageja kolm nõude aluseks olevat arvet. Haldur esitas hagejale täiendava puuduste

kõrvaldamise avalduse, milles palus esitada ka võlgniku ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingu

ja juba esitatud arvete aluseks olevate töötundide dokumendid. Vastusena esitas 23.08.2017. a E B

käsunduslepingu ning selgitas, et ei pea põhjendatuks tunnitasu arvestuse esitamist, sest

„pankrotihalduril puudub mis tahes pädevus kontrollida võlgnikule osutatud teenuse tunnihinde

põhjendatust“. Seega on hageja teadlikult keeldunud nõuet tõendavate dokumentide esitamisest.

Haldur tuvastas käsunduslepinguga tutvudes, et leping on väidetavalt sõlmitud 01.03.2009. a, kuid

lepingul on FIE E B registrikoodiks märgitud 11867989, milline registrikood on äriregistri poolt

määratud alles 06.01.2010.a. Seega on lepingul võltsimise tunnused, kuna märtsis 2009.a. ei

saanud hageja kuidagi teada registrikoodi numbrit, mis määratakse alles 2010.a. jaanuarikuus.

Vastusena halduri selgitusnõudele on hageja avaldanud, et on tegutsenud FIE-na alates 1999.

aastast ning 2010. aastal muutus seadus, mille tulemusena sai ka hageja FIE-na endale

registrikoodi. Hageja on selgitanud, et vormistas võlgnikuga 2010. aastal uue lepingu, varasema

lepingu asemele ning lepingule märgiti varasema lepingu kuupäev.

Hageja on oma hagiavalduses selgitanud, et lepingut XXXX täiendati võlgniku soovil lepingu

punkti 1. osas, milles toodi välja võlgnikule õigusteenuse osutamine/dokumentide koostamine

kohtutäitur Jane Rumjantseva menetluses olnud täiteasjas nr 189/2008/395 ning muus osas jäi

leping väidetavalt samaks. Kostja leiab, et selline lepingu tagantjärele vormistamine ning reaalse

lepingu sõlmimise kuupäeva märkimata jätmine ei ole tavapärane ning selle põhjal ei saa tõendada,

et algne leping ning hiljem sõlmitud leping on samasisulised. Selleks, et tõendada, et algne leping

on sõlmitud 01.03.2009. aastal, peaks hageja esitama algselt sõlmitud originaallepingu. Vastasel

juhul jääb arusaamatuks, miks on hageja märkinud 2010. aastal koostatud lepingule lepingu

sõlmimise kuupäevaks 01.03.2009.

Hageja ei ole tõendanud, et on osutanud arvetel märgitud teenust – puuduvad andmed nii tehtud

töö, töö sisu kui ajaarvestuse osas. Pankrotihaldur on varasemalt H A pankrotimenetluse raames

esitanud Harju Maakohtule taotluse häälte määramise vaidluse lahendamiseks ning Harju

Maakohus on 16.10.2017. a teinud tsiviilasjas nr 2-17-5281 kohtumääruse, milles määras hagejale

0 häält. Kohus leidis, et nõudeavalduse lisana esitatud leping ei saa olla sõlmitud lepingul märgitud

kuupäeval. Samuti tuvastas kohus, et tsiviilasja nr 2-10-16216 menetluskulud ei saa olla

01.05.2014. a arvel summas 3 700,00 eurot. Kohus tuvastas, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitati tsiviilasjas nr 2-10-16216 A A ja H A 26.05.2014. a kohtule menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus, mille kohaselt on A A ja H A sõlminud FIE E B õigusteenuse

osutamise lepingu, mille alusel on A A tasunud FIE E B 47 töötunni eest 995,00 eurot. Kohus

leidis, et järelikult ei saa olla arvel nr XXXX osutatud töötundide arv ja nõudesumma usutav.

Kohus on täiendavalt tuvastanud, et kohtute infosüsteemist ei nähtu, et tsiviilasjades 216-13896 ja

2-08-20456 oleks hageja H A õigusteenust ostutanud, mistõttu ei ole usutav ka õigusteenuse

osutamisele kulutatud töötundide arv. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja nõude olemasolu ja

suurus ei ole selged, puudub alus nimetatud nõuete alusel häälte määramiseks.

Hageja väidab, et omab nõuet võlgniku vastu kokku summas 7 200,00 eurot. Hageja selgituste

kohaselt tulenevad võlgnevused väidetavalt võlgnikule esitatud arvetest järgnevalt: arve nr XXXX

summas 3 700,00 eurot, arve nr XXXX summas 1 600,00 eurot ja arve nr XXXX summas 1

900,00 eurot. Arvetel puudub töötundide arvestus st ei ole võimalik tuvastada ega hinnata kas ja

mis ulatuses on arved põhjendatud. Ükski hageja esitatud arve ei vasta seaduses sätestatud (RPS §

7 lg 1) algdokumendi (arve) nõuetele. Kostja analüüsib alljärgnevalt iga arve aluseks olevaid

asjaolusid eraldi.

Haldurile esitatud arve nr XXXX kuupäevaks on märgitud 01.05.2014 ning selgituseks

õigusteenused ts asjas nr 2-16-2-10-16216 ja 2-08-20456. Avalikest registritest ei nähtu, et

kohutute menetluses oleks olnud tsiviilasja nr 2-16-2-10-16216. Hageja on oma hagiavalduses

avaldanud, et arve nr XXXX on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-08-

20456. Seega on esitatud arvel ilmselt tegemist eksimusega tsiviilasja numbris.

Haldur peab kummaliseks asjaolu, et Hageja on haldurile esitanud nimetatud kolm arvet

pealkirjadega „xxxx“, „xxxx“ ja „xxxx“ , kuid sealjuures on arve nr XXXX pealkiri „xxxx“, kuid

tegelikult on tegemist arvel märgitud kuupäeva ja osutatud õigusteenuse aja järgi kõige esimesena

esitatud arvega. Samas on „xxxx“ nimega dokumendi all arve nr XXXX ning sellel on märgitud

kuupäevaks 30.10.2016. Kui Hageja oleks arved koostanud arvetel märgitud kuupäevadel, siis

oleks pidanud arve nr XXXX pealkiri olema „xxxx“. Sellist dokumentide pealkirjastamise

tegelikku põhjust välja selgitada võimalik ei ole, kuid kostja leiab, et eelnevalt kirjeldatu annab

taaskord põhjust kahelda, et esitatud arved on koostatud tagantjärgi ning tegelikult selliseid arveid

varasemalt võlgnikule esitatud ei ole.

Täiendavalt märgib kostja, et arvete õigsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-10-

16216 on viimane kohtulahend tehtud 08.11.2013 ning tsiviilasjas nr 2-08-20456 on viimane

Riigikohtu lahend (nr 3-2-1-49-10) tehtud 31.06.2010.a., kuid arve mõlema tsiviilasja raames

teostatud tööde kohta on koostatud kuupäevaga 01.05.2014. a. Asjaolud, miks on arve esitatud

võlgnikule nii palju aega tsiviilvaidluse lõppemisest hiljem, haldurile teada ei ole. Kostja märgib,

et selline arve esitamine nii palju aega peale teenuse osutamist ei vasta praktikale ja

menetlusseadusest tulenevatele nõuetele ning seab kahtluse alla esitatud arve usaldusväärsuse.

Kohus on varasemalt 16.10.2017. a tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-17-5281 tuvastanud, et arvel

nr XXXX osutatud töötundide arv ja nõudesumma ei saa olla usutav. Seega on tõendatud, et

tsiviilasjas nr 2-1016216 on A A tasunud hagejale 47 töötunni eest 3 995,00 eurot. Järelikult on

tuvastatud, et võlgniku poeg A A on juba nimetatud arve alusel õigusteenuse osutamise eest tasu

maksnud ning hagejal puudub nõue arve nr XXXX alusel.

Kuna tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A tasunud FIE E B 47 töötunni eest 3 995,00 eurot, siis on

järelikult hageja tunnitasu arvestus olnud 85,00 eurot tunnis. Samas on hageja korduvalt selgitanud

ja arvetel märkinud, et võlgniku ja hageja vahelise kokkuleppe alusel oli hageja tunnitasu arvestus

100,00 eurot tunnis. Ka arvel nr XXXX on hageja märkinud tunnitasu arvestuseks 100,00 eurot

tunnis täpselt samas tsiviilasjas nr 2-10-16216 tehtud tööde eest, mille eest A A juba tasunud on.

Eelnevast tulenevalt ilmneb, et järelikult on hageja esitanud vastuolulisi andmeid tunnitasu

arvestuse kohta.

Järgmine arve, mille alusel hageja oma nõuet tõendada on soovinud on arve nr XXXX, summas 1

600,00 eurot ning millel on märgitud kuupäevaks 30.10.2016. Arve selgitusse on märgitud

õigusteenused ts asjas nr 2-16-13896. Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016. a kohtumääruse kohaselt

oli võlgniku volitatud esindaja A A, mitte E B, nagu on selgitanud hageja. Isegi kui hageja tegeles

nimetatud tsiviilasjas tööde tegemisega, siis peaks olema hagejal nõue A A vastu, kuivõrd just

tema on kohtuasjas märgitud H A volitatud esindajaks. Haldurile ei ole teada ühtegi põhjust, miks

ei oleks võinud hageja olla märgitud ka kohtuasjas võlgniku esindajana, kui ta ka tegelikult

võlgniku esindajana tegutses. Hageja ei ole hagiavalduses avaldanud asjaolusid, miks on nimetatud

menetluses märgitud võlgniku esindajaks A A, mitte aga hageja. Hageja ei ole tõendanud arve nr

XXXX aluseks olevate tööde ehk teenuse osutamist hageja poolt.

Arve nr XXXX on esitatud 09.11.2016 ning selgitusega õigusteenused täitemenetlustes: erinevate

dokumentide koostamine, konsultatsioon. On ilmselge, et selline teenuse sisu kirjeldus arvel ei ole

piisav selgitamaks, kui palju, millal ja milliseid töid hageja on teinud. Hagiavalduses on hageja

küll selgitanud, et nimetatud arve alusel on tehtud töid seoses võlgniku suhtes 2008. aastal

algatatud täitemenetlusega nr xxxx, kuid tegemist on liiga laialdase määratlusega, mis ei võimalda

objektiivselt hinnata, kui palju ja milliseid töid on hageja teinud. Tõene ei saa olla hageja väide, et

on tegelenud täitemenetlusega alates 2008. aastast, kuivõrd hageja on ise avaldanud, et on

võlgnikuga sõlminud lepingu alles 2009. aastal. Taaskord ei ole täitemenetlusega seotud

tsiviilasjades võlgniku esindajaks märgitud hageja. Samuti on ebaselge, miks on hageja esitanud

arve just 09.11.2016.a., kuivõrd täitemenetlus kestis kuni 23.05.2017. a ning hageja on ise

selgitanud, et arve alusel on tehtud töid kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Seega on

hageja avaldanud mitmeid vastuolulisi andmeid arve aluseks olevate tehtud tööde kohta. Põhiline

kostja vastuväide seisneb selles, et hageja ei ole tõendanud, et oleks võlgnikule teenust osutanud.

Täiendavalt märgib kostja, et hageja on võlgniku 16.10.2017. a võlausaldajate üldkoosoleku järel

saatnud nii kohtule kui ka haldurile e-kirja, milles on selgitanud, et võlgniku esindaja A A on

tasunud tsiviilasja nr 2-09-16041 raames teostatud õigusteenuste eest 3000,00 krooni. Sellise

summa tasumist on hageja tõendanud A A väljastatud arve-kviitungiga nr xxxx. Samas ei ole

hageja ei hagiavalduses ega ka arvel nr XXXX märkinud, et A A on juba arvel märgitud

täitemenetluse raames teostatud tööde eest osaliselt tasunud. Samas on tähelepanuväärne, et antud

arvel on tunnitöö arvestus ja töö sisu kolme töötunni osas Hageja poolt täpselt välja toodud, kuid

kostjale esitatud arvetes vastav ülevaade ja arvestus puudub. Selline hageja poolt esitatavate

andmete valimine ja oluliste asjaolude varjamine viitab taaskord sellele, et hageja tegelik nõue ei

ole selge ega tõendatud.

Hageja ei ole selgitanud, miks ei ole hageja üheski menetluses või vaidluses avaldanud, et on

võlgniku esindaja. Hageja on oma hagiavalduses korduvalt selgitanud, et on koostanud võlgniku

nimel kõik dokumendid ja e-kirjad, kuid kõik dokumendid on esitanud võlgnik või tema poeg A A.

Eelnevast tulenevalt ei ole ühegi usaldusväärse tõendiga leidnud kinnitust, et hageja oleks esitatud

arvete aluseks olevaid teenuseid osutanud või teenuse eest oleks hagejale tasumata. Eelnevast

tulenevalt leiab kostja, et käesoleval juhul ei ole hageja oma nõude olemasolu usutavaks muutnud

ega esitanud piisavalt tõendeid. Kuna hageja ei ole oma nõuet PankrS § 94 lg-s 1 sätestatud viisil

tõendanud, siis ei saa ta olla pankrotimenetluses võlausaldaja.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1

ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

2. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised

asjaolud: 23.05.2017 on välja kuulutatud H A pankrot ja pankrotihalduriks on määratud Oliver

Ennok. 01.06.2017 a esitas hageja võlausaldajana H A (pankrotis) pankrotimenetluses

nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 7 200 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2

rahuldamisjärgu nõudena. 21.09.2107.a toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise

koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele täies ulatuses vastuväite (I kd

tl 44-45).

3. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks

haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu

on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või

pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis

nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib

võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli

esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga

tunnustatud nõuded esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud

nõuded on teise rahuldamisjärgu nõuded.

Hagi on esitatud kohtule 20.10.2017, siis on hagi esitatud 1 kuu jooksul arvates päevast, mil

koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt. Järelikult jääb kohtul üle

tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt põhjendatud.

4. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 7 200 eurot H A (pankrotis) pankrotimenetluses

PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Nõude tunnustamise hagi esitamisel peab hageja tõendama

oma nõude aluseks olevaid asjaolusid ja põhistama nõude olemasolu.

Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgniku H A nõustanud ja koostanud menetlusdokumente

järgmistes kohtuasjades: Tartu Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtus tsiviilasjad nr 2-11-299570,

2-09-16041 (Riigikohutus 3-2-1-36-10 ja 3-2-1-20-11), 2-08-20456 (Riigikohtus 3-2-1-49-10), 2-

10-16216 ja 2-16-13896. Hageja väitel on ta võlgnikule H A väljastanud järgmised arved:

01.05.2014 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-08-

20456, 37 tundi, 100 eurot tund, kokku 3700 eurot; 30.10.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud

õigusteenuste eest ts asjas nr 2-16-13896, 16 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1600,00 eurot ja

20.11.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest täitemenetluses: erinevate

dokumentide koostamine, konsultatisoon, 19 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1900,00 eurot.

Hageja on selgitanud, et kohtumenetluses esindas H A tema poeg A A hageja eelneval

nõustamisel. Hageja on üksnes koostanud dokumente.

Kostja väidab, et ei ole usaldusväärsete tõenditega leidnud kinnitamist, et hageja oleks arvete

aluseks olevaid teenuseid osutanud või oleks teenuse ees hagejale tasumata. Seoses arvega nr

XXXX kostja leiab, tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A esitanud 26.04.2014 kohtule

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimetatud avaldusest nähtub, et hageja on

osutanud õigusteenust kokku 47 tundi. Avalduse kohaselt on lepingujärgne teenuse osutamise

tunnihind 85 eurot. Käesolevas asjas on hageja asunud väitma, et õigusabiteenust on osutatud 37

tunni eest tunnihinnaga 100 eurot. Järelikult on käesolevas tsiviilasjas esitatud arve ja tsiviilasjas

nr 2-10-16116 varasemalt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus mitmes osas

vastuolulised. Kuna tsiviilasjas nr 2-10-16216 on A A hagejale tasunud 47 töötunni eest 3 995,00

eurot ja seega puudub hagejal nõue arve nr XXXX alusel. Lisaks selgub avaldusest, et FIE E B on

16.09.2012 sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingu H A ja 20.09.2012 A A . Järelikult on

tsiviilasjas nr 2-10-16216 osutanud E B teenust nii H A kui ka A A ehk arvel märgitud summa

tasumine jagunes võrdselt H A ja A A vahel. Seega hageja poolt esitatud arve nr XXXX ei saa olla

õige, kuivõrd see on suures ulatuses vastuolus varasemalt tsiviilasjas nr 2-10-16216 esitatud

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega.

5. Kohus tuvastab, et hageja ja H A vahel on sõlmitud 01.03.2009 käsundusleping nr xxxx, mille

esemeks on kliendile (H A) nõustamis-ja õigusteenuste osutamine nagu menetlusdokumentide

koostaminekohtumenetluses, täitemenetluses sh täitemenetluses nr xxxx (kohtutäitur Jane

Rumjantseva),

lepingute

projektide

ja/võiõiguslike

arvamuste

koostamine,

muudeõigusdokumentide koostamine, vajadusel kliendi esindamine jms (edaspidi nimetatud

ülesanne (I kd lk 23 pöördel-24). Kohus tuvastab, et hageja ja H A vahel on 01.03.2009

käsundusleping xxxx, mille kohaselt hageja osutab H A õigusabi volitaja poolt esitatud käsunditele

järgmises ulatuses: 1) annab juriidilisi konsultatsioone ja selgitusi õiguslikes küsimustes; 2)

koostab dokumente ja nende projekte; 3) annab dokumentides sisalduva kohta arvamusi; 4)

esindab volitajat vajadusel juriidiliste ja füüsiliste isikute ees; 5) osaleb volitaja ülesandel

läbirääkimistel füüsiliste isikutega ja juriidiliste isikute esindajatega, vajadusel nõustab kohtus. (I

kd kl 24 pöördel-25 pöördel). Hageja on selgitanud, et algselt 01.03.2009 sõlmitud leping XXXX

vormistati uuesti 2010.a, kusjuures lepingu kuupäevaks jäi esimesena sõlmitud lepingu kuupäev.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on näiliku lepinguga. Asjaolu, et algselt

01.03.2009 sõlmitud leping XXXX vormistati uuesti 2010.a ja lepingu kuupäevaks jäi esimesena

sõlmitud lepingu kuupäev on küll ebakorrektne, kuid ei muuda sellega lepingut näilikuks.

6. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks kohtul järgnevalt tuvastada, kas hageja poolt on

osutatud hageja ja võlgniku H A vahel käsunduslepingutes kokku lepitud ning arvetel nr XXXX,

XXXX ja XXXX märgitud teenused õigusabi osutamiseks.

23.09.2019 tunnistaja A A poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt H Aga seotud

kohtuvaidlustes hageja koostas kõik dokumendid ja A A käis kohtuistungitel oma ema H A

esindamas. Poolte vahel oli kokkulepe, et hageja esitab arved, siis kui kohtuasi lõppenud, viimane

arve tasuti kusagil 10 aastat tagasi (III kd lk 65-66). Seega kuna vastavalt poolte kokkuleppele oli

hageja ülesandeks üksnes dokumentide koostamine ja ta ei esindanud H A kohtuvaidlustes, vaid H

A esindas tema poeg A A, siis on sellest tulenevalt kohtu jaoks mõistetav, miks ei ole hageja poolt

koostatud menetlusdokumentidele märgitud hagejat H A esindajaks. Asjaolu, et hagejat ei ole

märgitud kohtuvaidlustes menetlusdokumendis H A esindajana, lükka ümber hageja väidet, et

hageja on nimetatud kohtudokumendid koostanud H A sõlmitud käsunduslepingu alusel.

7. Kohus tuvastab, et hageja on võlgnikule H A väljastanud järgmised arved: 01.05.2014 arve nr

XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest tsiviilasjades nr 2-10-16216 ja 2-08-20456, 37 tundi,

100 eurot tund, kokku 3700 eurot, 30.10.2016 arve nr XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest

tsiviilasjas nr 2-16-13896, 16 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1600,00 eurot ja 20.11.2016 arve nr

XXXX, mis on esitatud õigusteenuste eest täitemenetluses: erinevate dokumentide koostamine,

konsultatisoon, 19 tundi, 100,00 eurot tund, kokku 1900,00 eurot. (I kd lk 26-27).

Kohus on hagejale 06.06.2018 toimunud eelistungil selgitanud, et hageja peab välja tooma,

milliseid töid iga arve alusel on hageja teinud ja peab esitama kohtule tõendid hageja poolt

teostatud tööde kohta. Hageja on osaliselt välja toonud oma 09.07.2018 kohtule esitatud

menetlusdokumentides tema poolt H A esitatud arvete XXXX ja XXXX aluseks olevad tööd.

Hageja ei ole selgitanud konkreetselt, millised tööd on tema poolt H A esitatud arve nr XXXX

aluseks ja kui palju aega on kulunud menetlusdokumentide koostamisele. Samuti ei hageja

viidanud üheski enda menetlusdokumendis, millise tõendiga ta arve nr XXXX aluseks olevate

tööde teostamist tõendab.

8. Seoses arvega nr XXXX on hageja selgitanud, et tsiviilasjas nr 2-08-20456 on ta osutanud

õigusabiteenust 52 tundi, kuid ta on töötunde vähendanud. Tsiviilasjas nr 2-10-16216 on arve

esitatud ainult üheainsa toimingu eest, so kassatsioonikaebuse projekti koostamise ees

Riigikohtusse. Tsiviilasja nr 2-10-16216 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

lõppeb ära Ringkonnakohtuga ja tasumata on Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebuse projekti

koostamise eest.

9. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-08-20456 on hageja poolt koostatud järgmised

menetlusdokumendid:

1) 09.03.2009 taotluse koostamine (II kd lk 123-123 pöördel). Kohus peab selle

menetlusdokumendi koostamise ajakuluks 0,5 tundi.

2) 02.11.2009 taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ja täiendava aja andmiseks puudutatud isiku

seisukohtadele vastamiseks (I kd lk 92-94). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud

menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund.

3) 16.11.2009 selgitused kostja vastusele H A hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja

täitemenetluse

lõpetamiseks

(II

kd

lk

133-140).

Kohus

nõustub

hagejaga,

et

nimetatudmenetlusdokumendi koostamise ajakuluks on 4 tundi.

4) 13.01.2010 määruskaebusTartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-

08-20456 (I kd lk 48-53). Hageja ei ole selgitanud, kui palju kulus tal aega 13.01.2010

määruskaebuse koostamisele, kuid kohus peab vajalikuks ja põhjendatud kuluks antud

menetlusdokumendi koostamisel 5 tundi.

5) 16.07.2010 taotlus Tartu Ringkonnakohtule menetlusdokumentide saamiseks (II kd lk 128).

Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ajakuluks taotluse koostamisel ja konsultatsioon H A on 1

tund.

6) 21.10.2010 H A seisukohad vastustaja 15.10.2010 esitatud seisukohtadele (II kd lk 129-130).

Kohus peab põhjendatud ajakuluks Ü A vastusele määruskaebusele seiskoha koostamine ja

konsultatsioon H A esindajaga 3 tundi.

7) 13.04.2011 vastuväide Ü A menetluskulude rahalisele kindlaksmääramise taotlustele (II kd lk

124-125). Kohus peab põhjendatuks ajakuluks konsultatsioon H Aga ning Ü A avaldusega ja

sellele lisatud dokumentidega tutvumine ja vastuse koostamine 3 tundi.

8) 13.07.2012 Ü A määruskaebusele vastuväidete esitamine (II kd lk 126-127). Kohus peab

põhjendatud ajakuluks Ü A määruskaebusega tutvumine, selle analüüs ja määruskaebusele vastuse

koostamine 3 tundi.

9) Määruskaebuse koostamine Tartu Maakohtu 12.01.2012 kohtumäärusele ja menetlusabi taotluse

koostamine (I kd lk 35-42). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud menetlusdokumendi koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4,5 tund.

10. Ülejäänud hageja 09.07.2018 kohtule esitatud menetlusdokumendis välja toodud tsiviilasjas nr

2-08-20456 hageja poolt H A osutatud õigusabi ja menetlusdokumentide koostamise kohta pole

hageja kohtule tõendeid esitanud. Näiteks hageja väitel on ta seoses 27.03.2008 Tartu Maakohtule

esitatud hagiavaldusega Ü A vastusundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja täitemenetluse

lõpetamiseks osutanud õigusabiteenust kokku 8 tundi, mis seisnes hagi esitamiseks vajalike

dokumentide analüüsimises, konsultatsioonis H A ja tema esindaja A. A iga ja hagi koostamises ja

lisade komplekteerimises. Samas ei ole kohtule esitatud H A poolt Tartu Maakohtule esitatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi Ü A vastu. Käsundusleping hageja ja H A vahel on

sõlmitud alles 01.03.2009. Seega ei ole leidnud tõendamist hageja poolt enne 01.03.2009 H A

õigusabi osutamine. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud Tartu Maakohtu 12.01.2012 määruse

peale esitatud määruskaebust., mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas selline

määruskaebus on üldse esitatud. Ka ei ole hageja poolt kohtule esitatud väidetavat Tartu

Ringkonnakohtu 24.08.2012 määrust tsiviilasja nr 2-08-20456, millega tutvumisele ja analüüsile

koos H A on hagejal väidetavalt kulunud 1 tund. Kohus märgib, et hageja taotlusel on kohus Tartu

Maakohtult välja nõudnud tsiviilasja nr 2-08- 20456 pabertoimiku, hageja käis sellega kohtus

tutvumas. Hagejal oli võimalik taotleda tsiviilasja nr 2-08- 20456 pabertoimikus leiduvate

menetlusdokumentide lisamist tõendina käesoleva tsiviilasja materjalide juurde, kuid hageja ei ole

seda teinud. Kohus ei pea aga ise otsima teise tsiviilasja materjalide hulka kuuluvaid tõendeid ning

neid omal algatusel käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtma.

11. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist hageja poolt tsiviilasjas nr 2-08-20456 H A

õigusabi osutamine 26 tunni ulatuses.

12. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-10-16216 on hageja poolt koostatud järgmised dokumendid:

1) 27.13.2013 kassatsioonkaebus Riigikohutusse (II kd lk 116-122). Kohus peab põhjendatuks

ajakuluks nimetud menetlusdokumendi koostamisel 4 tundi.

2) Vastuväide kohtu tegevusele tsiviilasja nr 2-10-16216 menetlemisel ja taotlus hagimaterjalide

saamiseks (II kd lk 162-163). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud menetlusdokumendi

koostamise põhjendatuks ajakuluks on 1 tundi.

Hageja on kohtule esitanud ka teisi väidetavalt temal poolt tsiviilasjas nr 2-10-16216 H A õigusabi

osutamise raames koostatud menetlusdokumente (I kd lk 98-109, 111, 113-123), kuid need

käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma, sest vastavalt hageja 09.07.2018 kohtule esitatud

selgitusele arvel nr XXXX kajastatud õigusteenused seisnevad 27.13.2013 kassatsioonkaebuse

koostamises ja kohtu tegevusele vastuväite koostamises (II kd lk 112-114). Samas on 16.10.2017

määruses tsiviilasjas nr 2-17-5281 kohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-10-16216 on 26.05.2014

H A ja A A kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on A A

ja H A sõlminud FIE E B õigusteenuse osutamise lepingu, mille alusel on A A tasunud FIE E B

47 töötunni eest 3 995 eurot (I kd lk 60-61). Seega on A Ai poolt hagejale juba tasutud tsiviilasjas

nr 2-10-16216 hageja poolt koostatud menetlusdokumendi: vastuväide kohtu tegevusele tsiviilasja

nr 2-10-16216 menetlemisel ja taotlus hagimaterjalide saamiseks (II kd lk 162-163) eest.

13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist hageja poolt tsiviilasjas nr 2-10-

16216 H A õigusabi osutamine 4 tunni ulatuses, mis on kajastatud H A esitatud arvel XXXX.

14. Seega asub kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud hageja poolt võlgnikule H A tsiviilasjas

nr 2-08-20456 õigusabi osutamine 26 tunni ulatuses ja tsiviilasjas nr 2-10-16215 õigusabi

osutamine 4 tunni ulatuses, mille eest on esitatud hageja poolt H A arve nr XXXX. Kuna vastavalt

käsunduslepingule kohustus H A tasuma hagejale õigusabi eest 100,00 eurot tunnis, siis on

tõendatud hageja poolt arvel nr XXXX märgitud nõue õigusabi osutamise eest kokku 30 tunni

eest, st kokku 3000 eurot. Tõendamist pole leidnud, et nimetatud võlgnevus oleks H A poolt

tasutud.

15. Hageja väitel on ta 30.10.2016 väljastatud arve nr H 12 kohaselt osutanud H A õigusteenuseid

tsiviilasjas nr 2-16-13896 16 tundi, 100,00 eurot tund ja kokku 1600,00 euro eest. Hageja selgituse

kohaselt vaidluse esemeks oli kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus võlgniku nõusolekuta

võlgnikule kuuluvale kinnistutele ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks.

16. Hageja selgituse kohaselt kohtutäitur Jane Rumjantseva esitas 15.09.2016 Tartu Maakohtule

taotluse võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvale kinnistule ja selle olevatesse ruumidesse

sisenemiseks. Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu 15.09.2016 määrusega on kohus võtnud

kohtutäitur Jane Rumjanseva avalduse menetlusse ja selle rahuldanud (II kd lk 165-166). Hageja

selgituse kohaselt on ta tutvunud nimetatud avaldusega, analüüsinud seda koos H Aga ja

kujundanud menetluspositsiooni ja pidanud korduvaid telefonikonsultatsioone, arutanud

määruskaebuse esitamise võimalust, mille peale on kulunud 3,5 tundi. Kohus peab nimetatud

ajakulu seoses H A õigusabi osutamiseks vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus tuvastab, et

22.09.2016 määrusega on kohus keeldunud menetlusse võtmast A A, H A, V A, V ja R OÜ

määruskaebust Tartu Maakohtu 15.september 2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-13896 (II kd lk

178-180). Tartu Maakohtu 22.09.2016 määrusega on kohus jätnud H A avalduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ( II kd lk 181-182). Hageja on selgitanud, et on osutanud

õigusabiteenust, mis seisnes määruse analüüsis koos H A, millega kohus jättis EÕK rahuldamata ja

selle kulus 1 tundi. Kohus peab hageja poolt osutatud õigusabile kulunud aega 1 tund vajalikuks ja

põhjendatuks. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud määruskaebuse Tartu Maakohtule

22.09.2016 määrusele (II kd 9a-9e). Kohus peab nimetatud menetlusdokumendi koostamise

põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja on selgitanud, et ta on osutanud õigusabi H A, mis seisneb

Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määruse analüüsis, mille kulus 1 tundi. Kohtule ei ole esitatud

Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määrust. Seega ei ole leidnud tõendamist ka hageja poolt

väidetava Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määrusega seotud õigusabi osutamine.

17. Kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-16-13896 on hageja poolt koostatud järgmised

menetlusdokumendid: Määruskaebus Tartu Maakohtu 15.09.2016 kohtumäärusele ja taotlus

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks (II kd lk 167-177). Kohus peab

põhjendatuks ajakuluks nimetud menetlusdokumendi koostamisel 5 tundi. Määruskaebuse täiendus

Tartu Maakohtu 22.09.2016 kohtumäärusele (II kd lk 183-192). Kohus peab vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks antud menetlusdokumendi koostamisel 4 tundi.

18. Eeltootoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja poolt

võlgnikule H Ale tsiviilasjas nr 2-16-13896 õigusabi osutamine 16,5 tunni ulatuses. Kuna

vastavalt käsunduslepingule kohustus H A tasuma hagejal õigusabi eest 100,00 eurot tunnis, siis

peab kohus põhjendatuks hageja poolt arvel nr XXXX märgitud õigusabi 16,5 tunni eest kokku

1650 eurot. Tõendamist pole leidnud, et H A oleks hagejale antud võlgnevuse tasunud.

19. Hageja väitel 09.11.2016 väljastatud arve nr XXXX on esitatud õigusteenuste eest

täitemenetluses. Hageja on selgitanud, et võlgniku H A suhtes alustati kohtutäitur Jane

Rumjantseva poolt täitemenetlus Ü A esitatud täiteavalduse alusel märtsis 2008, täiteasja numbriks

oli xxxx. Täitemenetlus kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni 23. mail 2017, so 9 aastat ja

6kuud ning arve esitati selle aja jooksul hageja poolt tehtud töö kohta 19 tunni eest. Hageja on

koostanud täituriga suhtlemiseks sisuliselt kõik e-kirjad ja muud dokumendid, tutvus täiteasjas

kogutud Ü A poolt esitatud dokumentidega, suhtles korduvalt kohtutäituriga, koostas

menetlusdokumendid kohtusse, koostas kaebuseid kohtutäituri tegevuse peale jne. Kohtuasjaks oli

tsiviilasi nr 2-09-1604, 3-2-1-36-10 ja 3-2-1-20-11.

20. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud taotluse kohtutäitur Aive Kolsari taandamiseks

täiteasjas nr 189/2008/395 (I kd lk 125-126). Hageja ei ole välja toonud kui palju aega on tal

kulunud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, kuid arvestas antud taotluse sisu ja

mahukus, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud

kaebuse kohtutäituri tegevuse pale kinnisasja enampakkumise hinna vaidlustamiseks (I kd lk 128-

129). Hageja ei ole välja toonud kui palju aega on tal kulunud nimetatud menetlusdokumendi

koostamiseks, kuid arvestas antud taotluse sisu ja mahukus, peab kohus põhjendatud ajakuluks 3

tundi. Kohus tuvastab, et hageja on koostanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud

taotluse kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnisturegistri osas nr xxxx. Hageja ei ole välja

toonud kui palju aega on tal kulunud nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks, kuid arvestas

antud taotluse sisu ja mahukus, peab kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Kohus tuvastab, et

tsiviilasjas nr 2-09-16041 on hageja poolt koostatud 25.11.2010 vastuväited Jane Rumjantseva

määruskaebusele (menetluskulude kindlaksmääramine), Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2010

määruse (II kd lk 64-67). Nimetatud menetlusdokumendi koostamise eest on esitanud hageja

27.04.2010 H A arve nr xxxx, kuid sellest arvest nähtub, et H A eest tasub A A. Seega ei hageja

poolt H A esitatud arve nr XXXX sisaldada õigusabiteenust, mis seisnes tsiviilasjas nr 2-09-16041

25.11.2010 Jane Rumjantseva määruskaebusele koostamises.

21. Hageja on küll selgitanud, et ta on koostanud kohtutäituriga suhtlemiseks kõik e-kirjad ja muud

dokumendid, koostas menetlusdokumente kohtusse jne. Samas lisaks eelnimetatud dokumentidele

muid tõendeid hageja oma väidete tõendamiseks kohtule esitanud ei ole Kohus on rahuldanud

hageja taotluse ja välja nõudnud kohtutäituritelt Jane Rumjantseva’lt ja Aive Kolsar’ilt

täitetoimiku täiteasjas nr 189/2008/395 ja hagejal on olnud võimalus sellega tutvuda ja vajadusel

ärakirju teha, kuid hageja ei ole palunud võtta käesoleva asja materjalide juurde ühtegi täiteasjas nr

xxxx täitetoimikus asuvat dokumenti. Hageja on küll kohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-11-29570

koostatud menetlusdokumente (I kd 57-59,73-80), samas hagiavalduse kohaselt hageja poolt

esitatud arve nr XXXX oli koostatud hageja poolt tsiviilasjas nr 2-09-16401 õigusabi osutamise

eest. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis väitnud, et arve nr XXXX oleks esitatud ka

tsiviilasjas nr 2-11-29570 osutatud õigusabi eest. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel

tsiviilasja nr 2-11-29570 menetlemisel koostatud dokumendid ja kohus jätab need tähelepanuta.

22. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja poolt H Ale

arve nr XXXX alusel osutatud õigusabi 10 tunni ulatuses. Vastavalt käsunduslepingule kohustus H

A tasuma hagejale õigusabi eest 100,00 eurot tunnis, see peab kohus põhjendatuks hageja poolt

arvel nr XXXX märgitud õigusabi 10 tunni eest kokku 1000 eurot.

22. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet H A (pankrotis)

panrotimenetluses summas 5650 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõudena. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja nõuet summas 1550 eurot H A (pankrotis)

panrotimenetluses.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et

hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg

4 p 9 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks pankrotimenetluses nõude

tunnustamise nõue. Seega on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on rahuldanud hagi

osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolt endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik