1-14-9185/50 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-9185

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 1-14-9185 (11240104248) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Aleksander Minin Kriminaala si Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova erakorraline ettekanne nr 8-3/13028-1 A.A suhtes Hooldusalune A.A

isikukood XXX elukoht ; ; XXX XXX; määratlemata põhi kodakondsus; haridus; emakeel vene keel

; töökoht XXX

kriminaalkorras karistatud: - 04.11.2014 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8

69 lg 1, 3, järgi, rakendades KrMS § 238 lg 2, KarS 4, 4 kuud mis oli asendtud § 75 lg 1 sätteid vangistusega ÜKT-ga 240 tuni ulatuses.

Tõkend vahistamine, isik on kinnipeetud 01.11.2019

Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova kriminaalhooldusalune A.A Kohtuistungi toimumise aeg 13.11.2019 RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne nr 8-3/13028-1

A.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § alusel pöörata täitmisele A.A Viru Maakohtu 04.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14-9185 - 4 (neli) kuud vangistust. mõistetud karistus

1-14-9185

2 Vangistuse kandmise alguseks lugeda 01.11.2019.

Tõkend, vahistamine, jätta kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi päeva ru Maakohtu Narva kohtumajale 15 jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 04.11.2014 kohtuotsusega tunnistati A.A 199 lg 2 A.A süüdi KarS § p 4,7,8

6 kuud vangistust. alusel

järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra KarS § 69 asendati A.A-le . lg 1 alusel mõistetud karistus üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö teostamise ajaks kohusta -

ti A.A-d järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § s 75 lg 1 sätestatule. Ta oli kohustatud: 1) ama aadressil ; 2) el XXX ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - 6) saama , töö või õppimiskoha vahetamiseks; kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Maakohtu 04.11.2014 12.11.2014. kohtuotsus jõustus

14.04.2015 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne ettepanekuga pöö A.A-le õistetud karistus täitmisele A.A on m

, kuna rikkunud registreerimiskohustust ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 14.04.2015 käis A.A viimati registreerimisel 20.01.2015 A.A Kroštš . enko ei ilmunud registreerimisele 27.02.2015, 10.03.2015, 24.03.2015. Kodukülastus hooldusaluse elukohta toimus 02.04.2015. Fonoluku kaudu keegi ei vastanud, telefon oli välja lülitatud. Kriminaalhooldusalune ei ole sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku

vahi alla juhul, kui isik võtta A.A ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande . läbivaatamisele kohtusse

A.A kätte ei ilmunud 29.04.2015 toimunud istungile, kohtukutse toimetati talle

ema kaudu 17.04.2015. S

teatanud mitteilmumist takistavatest asjaoludest. üüdimõistetu ei Kohus kohaldas A.A suhtes sundtoomist.

Järgmine kohtuistung toimus 26.05.2015. Sundtoomine ebaõnnestus, kuna politsei ettekande kohaselt oli isiku asukoht neile teadmata. 28.05.2015 Viru Maakohus kuulutada määras süüdimõistetu A.A tagaotsitavaks ning vahistada alates tema kinnipidamisest kuni karistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamiseni Viru Maakohtus. Politseija Piirivalveame , et 2015 lahkus tagaotsitav ti 27.11.2015 vastusest kohtupäringule nähtub Saksamaale ja mobiiltelefoni kasutas Eesti piirkonnas 2015 Muu informatsioon märtsis. puudub isiku asukoha koht Saksamaal ei ole tuvastatud. ja 31.01.2018 koostas Viru Maakohus Dmit e. ri A.A suhtes Euroopa vahistamismäärus 01.11.2019 saabus Politseija Piirivalveameti teade, et 06.11.2019 A.A

jõuab A.A

1-14-9185

3 konvoiga Tallinna lennujaama kell 14:20. 06.11.2019 koostati kinnipidamisprotokoll, mille kohaselt peeti ning isik toimetati samal päeva Tallinna lennujaamas kinni A.A-l

Politseija Piirivalveameti 06.11.2019

Põhja prefektuuri arestimajja. ärakuulamisel väitis A.A Viru Maakohus jättis A.A , et ta ei teadnud kohtuistungi ajast. A.A suhtes valitud tõkendi muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

13.11.2019 toimunud kohtuistungil kandis kriminaalhooldusametnik ette erakorralise ettekande ning palus

. Lisaks A.A-le mõistetud karistus täitmisele pöörata ettekandes et kohtuistungil ilmnenu kohaselt elas märgitule lisas kriminaalhooldusametnik, isik Saksamaal, kuid välisriiki minekuks ei ole ta luba taotlenud.

A.A selgitas, et ta ei elanud aadressil . ei ole kordagi XXX Ta kriminaalhooldusametniku juures käinud. Ei saanud kätte ühtegi dokumenti, ega teadnud kuhu ja millal ilmuda. Toimikus olevad dokumendid ei ole tema allkirjastatud. Samuti ei ole toimikus olevad selgitused tema kirjutatud. Samas vahepeal möönis, et kriminaalhooldajale antud selgitused on siiski tema kirjutatud. Ta palus vangistust mitte täitmisele pöörata. On valmis tegema üldkasulikku tööd. Tal on perekond ja töökoht. Ta ei tegele enam kriminaalsete tegevustega.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek A.A suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

A.A-le registreerimiskohustuse mittetäitmine ja etteheidetavaks rikkumiseks on üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumine. A.A tunnistas, et ta ei ole üldkasulikku tööd teostanud ega registreerimisel käinud (erinevalt kriminaalhooldusametnikust väitis ta, et pole ühelgi registreerimisel käinud), kuid ta ei pea seda rikkumiseks, kuna ei ole saanud kätte ühtegi kutset ega teadnud millal ja kuhu ilmuda tuleb. Kohtu hinnangul on need väited kohtuistungil uuritud materjalide kummutatud. Süüdimõistetu sõnul ei saanud ei tema ise ega tema ema kätte ühtki kriminaalhooldusametniku ja kohtu saadetud dokumenti. Samas kohtuistungil viibinud süüdimõistetu tungi kutse kättesaamist ning tema allkirja ema kinnitas 29.04.2015 kohtuis õigsust vastaval väljastusteatisel. Lisaks olid süüdimõistetu selgitused ebajärjekindlad. Algselt väitis ta, et ükski kriminaalhooldusametniku juures tema nimelt allkirjastatud dokument (registreerimisleht, üldkasuliku töö sooritamise ajakava, seletuskiri) ei ole tema poolt allkirjastatud ning ta ei ole kordagi kriminaalhooldusametniku juures käinud. Isikule näidatud dokumentidega tutvudes ta ühel hetkel möönis, et kriminaalhooldajale antud seletus on siiski tema poolt kirjutatud. Vastuolulised olid A.A selgitused ka tema allkirja

1-14-9185

4 visuaalse kuju osas. Dokumentidega tutvudes väitis ta esmalt, et tema allkiri on hoopis teistsuguse väljanägemisega. Hiljem märkis, et need on sarnased. Võrreldes kriminaalhooldusametniku juures allkirjastatud dokumentidel olevaid allkirju isiku elamisloa koopial oleva allkirjaga, tuleb nõustuda, et need on visuaalselt sarnased. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu väited ka eluliselt ebausutavad. Puudub igasugune alus eeldada, et kellelgi teisel oli motiiv süüdimõistetu allkirju ja seletusi võltsida ning luua seeläbi ettekujutus, et isik on käinud kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel, leppinud kokku üldkasuliku töö sooritamise ajakava ning andnud ajakava rikkumise kohta selgitusi ning esitanud sealjuures kriminaalhooldusametnikule ka A.A elamisloa koopia. Asjaolu, et need dokumendid on siiski süüdimõistetu enda poolt allkirjastatud kinnitab ka tõik, et tema enda sõnul suundus ta Saksamaale elama 14.03.2015. Samast perioodist alates katkevad ka väidetavad registreerimisel käimised ning vastavad kinnitused. Registreerimislehe andmetel toimus viimane registreerimine 20.01.2015. Taoline ajaline kokkulangevus kinnitab, et enne Eestist lahkumist käis süüdimõistetu isiklikult registreerimistel. Kõike eelöeldut kogumis arvestades on kohus seisukohal, et paika ei pea süüdimõistetu väited, mille kohaselt ta ei ole kordagi registreerimisel käinud ega üldkasuliku töö ajakava kokku leppinud. Kriminaalhooldusametniku esitatud dokumentide pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et süüdimõistetu käis ajavahemikul 27.11.2014 – 20.01.2015 neljal korral registreerimisel ning 05.12.2014 allkirjastas üldkasuliku töö teostamise ajakava perioodiks 09.12.2014- 08.01.2015. Tema enda poolt 09.01.2015 antud seletuse kohaselt ta sel perioodil üldkasulikku tööd ei sooritanud. 20.01.2015 registreerimisel lepiti kokku uus registreerimise aeg 27.02.2015. Kuid sinna süüdimõistetu ei ilmunud. Arusaamatul põhjusel hakkas kriminaalhooldusametnik seejärel isikut otsima aadressilt

XXX XXX , kuigi talle oli teada, et süüdimõistetu tegelik elukoht on (vt nt 09.01.2015 seletus). Viimane ei väära aga fakti, et A.A käis varasematel registreerimistel, leppis kokku üldkasuliku töö teostamise aja ja koha ning omas ühtlasi ka kriminaalhooldusametniku kontaktandmeid.

Ülaltoodut arvestades loeb kohus tõendatuks, et etteheidetavad rikkumised on aset leidnud. Seega esinevad formaalsed alused A.A mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Lisaks selgus kohtuistungil, et isik lahkus Eesti Vabariigist 14.03.2015 ning suundus elama Saksamaale. Kriminaalhooldusametnikult ta selleks eelnevalt luba ei küsinud.

Rikkumisele reageerimise üle otsustamisel ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on

pikaajalise kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumisega. Erakorralise ettekande esitamisest kuni isiku

kinnipidamiseni möödus peaaegu 5 aastat. Sealjuures ei ilmunud süüdimõistetu vabatahtlikult ka kohtuistungile. Isegi kui oletada teada 29.04.2015 kohtuistungi aega ja koh , ei , et isik võis mitte tühistaks ta antud asjaolu kohtuotsuse täitmise kohustust ehk üldkasuliku töö tegemise ja registreerimisel käimise kohustuslikkust, millest isik oli teavitatud nii kohtuotsuse kulutamisel, kui ka kriminaalhooldusosakonnas esmakohtumisel.

Registreerimiskohustuse kohane täitmine on olulisim kohustuste täitmise nõue, kuna kontrollnõude eesmärk on järelevalve kindlustamine süüdlase käitumise üle ning mis võimaldab kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli praktikas teostada. Registreerimiskohustuse rikkumine takistab ka teiste a kohustuste käitumiskontrolli nõuete j ning üldkasuliku töö täitmise kontrolli. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja süüdimõistetu A.A hoidus tahtlikult kõrvale seletusi, on kohus veendunud, et käitumiskontrolli teostamisest ning ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud A.A täita Eelnevast lähtuvalt on olemas l registreerimiskohustust . formaalsed alused vang

istuse täitmisele pööramiseks.

1-14-9185

5 Seonduvalt üldkasuliku töö tegemisega leiab kohus, et registreerimiskohustuse rikkumisest tulenevalt on kujunenud olukord, kus kriminaalhooldajal puudus pärast esimese ajakava täitmata jätmist võimalus leppida kokku uut üldkasuliku töö sooritamise ajakava ning süüdimõistetu ühtegi tundi üldkasulik u tööd Kuivõrd süüdimõistetu jättis ei sooritanud k . teadlikult registreerimisele ilmumata, on kohtu hinnangul tegemist üldkasuliku töö sooritamisest tahtliku

kõrvalehoidumisega.

Lisaks ilmnes kohtumenetluse käigus, et A.A lahkus 14.03.2015 Eestist ning rikkus seeläbi KarS § 75 lg 1 p 6 sätteid. Ta ei kooskõlastanud kriminaalhooldusametnikuga Eestist lahkumist.

Seega on pannud toime eriliigilised ri A.A kkumised, millega väljendab enda hoolimatut suhtumist õiguskorda ja talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses olles.

A.A senine käitumine näitab, et ta eirab kohtuotsuse täitmist teadlikult ja süstemaatiliselt ega ole valmis tegema väiksemaidki jõupingutusi kohustuste täitmiseks. Viimast kinnitab ka asjaolu, et lahkus Eestist A.A

jättes kriminaalhooldusametniku sellest teavitamata. Tegemist ei ole kohustusega, mille täitmine nõuaks suuremat panustamist, mistõttu näitab selle eiramine hoolimatut suhtumist kohtuotsuse täitmisesse. Asjaolu, et süüdimõistetu lahkus ilma teavitama Eestist ja hoidus

seeläbi aastaid kohtuotsuse täitmisest kõrvale, annab alust eeldada, et vabadusse pääsedes võib isik uuesti Eestist lahkuda ning seetõttu ei pea kohus võimalikuks kaaluda vangistuse täitmisele pööramise alternatiivsete meetmete kohaldamist. Kohtuistungil taotles süüdimõistetu üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamist. Arvestades KarS § 69 lg s 3 sätestatud maksimaalset üldkasuliku töö sooritamise tähtaega - (kaks aastat), puudub antud juhul KarS § 69 lg st 6 tulenevalt ka seaduslik alus üldkasuliku - töö sooritamise tähtaja pikendamiseks.

Neil asjaoludel leiab kohus, et hoidus tahtlikult A.A ja süstemaatiliselt käitumiskontrolli teostamisest kõrvale. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine kohtu hinnangul otstarbekas ning KarS § lähtuvalt tuleb A.A

-st 6 lg le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 04.11.2014 kohtuotsusega nr 1-14- aristus - 9185 mõistetud k 4 kuud vangistust

– täitmisele pöörata.

Politseija Piirivalveameti 01.11.2019 teatisest võib järeldada, et isik peeti kinni 01.11.2019, mistõttu tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 01.11.2019.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg

-st 1 ja 2, 432 lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik