2-19-7217/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-7217

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-7217 Tsiviilasi

A. S. hagi V. S. vastu ühisvara jagamise nõudes ning V.

S. vastuhagi A. S. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind Hagihind 3500 eurot Vastuhagi hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. S. (xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: M. S. (OÜ Dorida, e-post dorida60@mail.ru) Kostja: V. S. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: J. P. (Smart Legal Service, epost poljanskaja@sls.ee) Kohtuistungi toimumise aeg

26. november 2019.a Kohtuistungil osalenud isikud Pooled koos esindajatega RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja A. S. ja kostja V. S. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. Lõpetada A. S. ja V. S. ühisomand korteriomandile aadressil xxx(kinnistusraamatu registriosa nr xxx) ja jätta korteriomand V. S. ainuomandisse.

1.2. Jätta ainuisikuliselt V. S. kanda A. S. ja V. S. laenukohustus Swedbank AS-i ees, mis tuleneb 01.04.2013.a sõlmitud laenulepingust nr 13-019316-EL.

1.3. A. S. annab tahteavalduse, et käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud korteriomand jääb V. S. ainuomandisse ning annab nõusoleku sama korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande (mille kohaselt on A. S.

2-19-7217

kinnisasja ühisomanik) kustutamiseks ja uue kanda tegemiseks, millega kantakse korteriomandi xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse V. S. (isikukood xxx).

1.4. Mõista V. S.lt A. S. kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 23 500 eurot. Hüvitis tuleb tasuda A. S. arveldusarvele nr EExxx Swedbank AS-is.

1.5. Kohustada A. S.t andma kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.3 nimetatud nõusoleku tingimusel, et V. S. maksab A. S.le kohtumääruse resolutsiooni punktis

1.4 märgitud hüvitise.

1.6. V. S. kohustub hiljemalt 20.12.2019.a allkirjastama laenulepingu nr 13-019316 EL lisa vastavalt Swedbank AS-i 22.11.2019 laenu muudatuse otsusele.

1.7. A. S. kohustub hiljemalt 20.12.2019.a allkirjastama laenulepingu nr 13-019316 EL lisa vastavalt Swedbank AS-i 22.11.2019 laenu muudatuse otsusele.

1.8. V. S. loobub nõudest majandamiskulude osas.

1.9. Kogu xxx korteris asuv vallasvara jääb V. S.le.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-7217 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Toimetada käesolev määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2. Tagastada määruse jõustumisel hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole.

3. Tagastada määruse jõustumisel kostjale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ning kanda see kostja arvelduskontole. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest poolte esindajatele. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on A. S. hagi V. S. vastu ühisvara jagamise nõudes ning V. S. vastuhagi A. S. vastu ühisvara jagamiseks. 26.11.2019.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotleb poole tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist ning kostja taotleb poole vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st

1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 334 lg 1 teise lause kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

2-19-7217

tingimused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ning kannab selle hageja arvelduskontole. Kohus tagastab kostjale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust ning kannab selle kostja arvelduskontole. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik