2-19-14496/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14496

Tsiviilasi

Aktsiaselts Kose Ehitus pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlgnik Aktsiaselts Kose Ehitus (registrikood: 10143663,

asukoht Kirsi tee 8, Pildiküla, Rae vald, 75308 Harjumaa,

e-post:

info@koseehitus.ee, telefon: +372 503 7016)

seaduslik esindaja A. G. (isikukood: xxx)

Ajutine

pankrotihaldur

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

telefon: 501 8840, 664 0600, e-post: maire@mmab.ee)

Kohtuistung

12.11.2019

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Aktsiaselts Kose Ehitus (registrikood: 10143663) pankrotimenetlus, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Aktsiaselts Kose Ehitus ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Aktsiaselts Kose Ehitus äriregistrist kustutamist vabastada Maire Arm

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Aktsiaselts Kose Ehitus dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige A. G.

(isikukood: xxx).

5. Avaldada teade Aktsiaselts Kose Ehitus pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku Aktsiaselts Kose Ehitus kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasuks 1 710 eurot, millele lisandub käibemaks

342 eurot, kokku 2 052 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Aktsiaselts Kose Ehitus esitas 19.09.2019 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas

ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgnik kanti äriregistrisse esmakandena 06.05.1997.a. Võlgnik alustas oma tegevust 1992. aastal

ja oli kantud ettevõtteregistrisse. Võlgniku aktsiakapital on 447 100 EEKi, aktsiakapital on

eurodeks muutmata. Võlgniku põhitegevusalaks oli äriregistri andmete kohaselt elamute ja

mitteeluhoonete ehitus. Võlgniku majandusaasta kestus oli 01. jaanuarist 31. detsembrini. Viimane

majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2017. aasta kohta.

Võlgniku juhatuse liige on alates 06.05.1997 A. G. (isikukood xxx). Äriregistri kande kohaselt on

tema volitused lõppenud 18.01.2016.a. Võlgniku nõukogu liikmed on H. M. (isikukood xxx), L. T.

(isikukood xxx), R. S. (isikukood xxx) ja T. R. (isikukood xxx). Võlgniku aktsionärid on A. K.

(isikukood xxx) 16,7%, R. S. 14,3%, A. G. 23%, H. M. 23% ja T. R. 23%.

Võlgnik palub välja kuulutada pankroti ja põhjendab seda sellega, et käesoleval aastal on

ehitushangetes osalemine olnud ebaedukas, võidetud on paar väiksemat hanget ja töö seiskumise

tõttu ei ole olnud võimalik töötajatele keskmist töötasu maksta. Aastal 2018 kogutud reservid on

ära kasutatud. Võlad on tekkinud töötajate ees, samuti maksuvõlad. Olenemata sellest, et Maksu-

ja Tolliametiga on võlgnevused ajatatud, ei ole äriühingu juhataja hinnangul tegevuse jätkamisel

perspektiivi. Äriühingu juhatus on otsinud võimalusi edasi tegutsemiseks, kuid hangetel

saavutatud mõningane edu ei olnud juhatuse hinnangul sedavõrd suur, et oleks taganud vanade

võlgade kustutamise, pigem oleks võlakoorem suurenenud. Äriühingu aktsionärid on

pankrotiavalduse heaks kiitnud 13.09.2019.a. erakorralisel üldkoosolekul. Töötajatega on

töösuhted lõpetatud ja peale kohtulahendi saamist esitab selles osas pankrotihaldur nõude

Töötukassale.

Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule kuulub

kinnistu: nr 12608202, katastritunnus 33702:003:0091, elamumaa 271m2 , xxx, kaasomand

336/2016. Tegu on garaažiga, mille orienteeruv väärtus võib olla kuni 1000 eurot. Võlgnikul on

pangakonto Swedbank AS-s nr EExxx, konto jääk 83,33 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt on

võlgniku

nimele

liiklusregistris

registreeritud

järgmised

sõidukid:

Renault

Trafic

registreerimisnumbriga xxx (registreerimise aasta 2008). Sõiduki ligikaudne väärtus võib olla 1200

eurot. Sõiduk on remonti vajav; Renault Trafic registreerimisnumbriga xxx (registreerimise aasta

2007). Sõiduk on sõidukõlbmatu ja seetõttu väärtust ei oma. Võlgniku pankrotiavaldusest ja antud

selgitustest nähtub, et võlgnik arvestab varana ka säilinud kontoritehnikat ja tööriistu. Võlgniku

seletuste kohaselt on nimetatud varad amortiseerunud enamuses täielikult. Pankrotihaldur nõustub

nimetatud hinnanguga. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku vara väärtuseks ligikaudu 2200

eurot.

Võlgnikul on kohustused 10 töötaja ees (saamata töötasud, puhkusetasud ja töölepingute

lõpetamise hüvitised) kokku summas 57 271,01 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ja võlgniku

kinnitusel on võlgnikul maksuvõlg summas 16 770,64 eurot, millele lisandub intress summas

828,12 eurot, kokku 17 598,76 eurot. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest

täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes käimasolevaid täitemenetlusi ei

ole.Võlgnikul on lisaks eespool nimetatud võlgadele veel alljärgnevad kohustused: T. OÜ 800

eurot; L.OÜ 1500 eurot; X 150 eurot; A. G. 620 eurot; H. M. 4200 eurot; V. OÜ 324,98; N.15,12.

Kokku 7 610,10 eurot. Kõik kohustused kokku moodustavad 82 479,87 eurot.

Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgniku vara ilmselt võimalikku madalat

müügiväärtust, siis võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja

kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga

või muu asjaolu. Esmalt peab haldur vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on pankrotiavalduse

esitanud võlgnik ise, mistõttu on maksejõuetuse olemasolu võimalik eeldada. Kontrollides ja

analüüsides võlgniku poolt esitatud andmeid võib nõustuda võlgniku seisukohtadega, sealhulgas

maksejõuetuse põhjuste osas. Võlgniku viimaste aastate äritegevuse tulem on olnud kahjumis,

samuti on juhatuse liige kinnitanud, et ettevõtte tegevus on sisuliselt lõppenud, samuti on

edaspidist tegevust omanike ringis hinnatud perspektiivituks. Tulenevalt pankrotiseaduses antud

maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud

põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu vähemalt alates ajast, mil selgus, et

ehitushankeid ei ole tavapärases ulatuses võidetud, selleks on 2019.a. suvi. Tuleb märkida, et

võlgniku juhatus on pankrotiavalduse sisse andnud õigeaegselt, et mitte võlakoormat suurendada.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade

olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud tuvastada. Pangakontode

ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid

ei ilmnenud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi

ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad

läbi viia põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise

pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot.

Käesoleval ajal on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel

on võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulud, kuid millest ei jätku pankrotimenetluse kuludeks.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldajate nõudeid

kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti, kuna võlgniku äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on

vabastatud, ei ole võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas

perspektiivis võiks tekkida. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda

seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine.

Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks

PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei

tasu kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot pankrotimenetluse kuludeks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS §

29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 82 479,87 eurot,

kuid vara vaid 2 200 euro väärtuses. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning

niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on

maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust

võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise

tõttu

olenemata

võlgniku

maksejõuetusest,

kui

võlgnikul

ei

jätku

vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest

kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks,

määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud

Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu

deposiiti. Kohus on teinud 13.11.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 25.11.2019. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine

haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara,

makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kA.akse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme A. G. (isikukood:

35710150220).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2

kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22

lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot

(PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 710 eurot, millele lisandub

käibemaks 342 eurot, kokku 2 052 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu,

keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 710 eurot, millele

lisandub käibemaks 342 eurot, kokku 2 052 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja

mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik