1-19-1920/37 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1920 (19231700219) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Ivi Kesküla, Orvi Koik Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. septembri 2019 otsus F.R-i (F.R) süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi üldmenetluses

Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsiooni esitajad kirjalik menetlus

Süüdistatav F.R , kannatanu , kaitsja XX süüdistatava vandeadvokaat Leelo Viil

Teised apellatsioonimenetluse

Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold pooled

RESOLUTSIOON 1. Maakohtu 10. septembri 2019 otsus

muutmata. Jätta Harju

F.R-i süüdistusasjas

2. Esitatud apellatsioon

rahuldamata. id jätta 3. Vanalinna Määrata Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses F.R-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ssada nelikümmend 243,60 (kak kolm ja 60) eurot, s. emaks 40,60 ( 0) eurot. h käib nelikümmend ja 6

4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks F.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 243,60 eurot.

5. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 10. septembri 2019

120 lg 1

otsusega tunnistati F.R KarS §

järgi süüdi KarS § 65 lg 2 alusel

ja karistati vangistusega 4 kuud, mida suurendati Harju Maakohtu 17.10.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, 2 aasta võrra ja t 10 kuud vangistust,

2(6) mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat 2 kuud. arvati eelvangistus KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 30.01.2019. kuni Tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Menetluskuludena mõisteti F.R-ilt välja sundraha 810

riigieelarve tuludesse eurot ja kaitsjatasu 750 eurot. Menetluskulud 1560 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 130 eurot) otsuse jõustumisest Maksu alates kohtu

- ja Tolliameti arveldusarvele. T

unnistaja sõidukulu 11,63 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohus lahendas ka kohtuotsuse jõustumisel asitõendiga seonduva.

2. F.R-ile tema 29.01.2019 kella 19.40 paiku asuvas oli esitatud süüdistus selles, et XXX majas lükkas ja tõukas oma 71 ning haaras käega kõri piirkonnast ja ähvardas -aastast isa

XX tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega, haarates kirve ning lüües selle kannatanu pea lähedalt tema selja taga oleva ukse sisse. - XX l oli alust karta oma elu ja tervise pärast, kuna varasemalt on F.R tema vastu kasutanud füüsilist vägivalda ja põhjustanud raske tervisekahjustuse, mistõttu põgenes naabrite juurde ja pöördus abi saamiseks politsei poole. XX

3. Kohtuistungil maakohtus süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et konflikt isaga sai alguse tema hambavalu tõttu ja isa karjus, et ta vait oleks. Kahetseb, et isa pidi tundma hirmu, aga isale ta ei teinud. Tunnistab, et karjus, mille peale isa hirmus ja kutsus politsei, et füüsiliselt valu viia teda rahunema. Ka varasemalt, kui ta on endast väljas olnud, on isa kutsunud politsei, et ta võib olla kodust ära viia, - et ta ei karjuks seal ja isa saaks magada aga mitte vangi panna. Tõendite kogumis hindamise tulemusena asus kohus seisukohale, et ähvardamine süüdistuses kirjeldatud viisil on

tõendamist leidnud. Kohus tõdes, et kuigi kannatanu kohtuistungil antud ütlusi saab suuresti pidada ka süüdistatavat õigustavaks, nähtub kannatanu ütlustest süüdistatav karjus

, et hirmsas hambavalus, p ta hakkas kartma. Kirvega vehkis poeg temast paari meetri oeg tõukas teda ja kaugusel, siis viskas kirve maha. Pol

Teadis, et poeg teda sellega ei löö. itseile ütles, et kartis, et poeg on tema suhtes vägivaldne ja tahtis, et politsei poega rahustaks. Varem on poeg alkoholijoobes tema suhtes vägivalda tarvitanud, kaine peaga on poeg täiesti teine inimene. Jooksis naabri juurde, kuna ei teadnud, kuidas poe

Ilma pojata ei saa g hambavaluga käitub ja kartis, et ei saa öö läbi rahu. kodus hakkama. Kohtu hinangul on süüdistatava agressiivne meelestatus kannatanu suhtes tõendatud kannatanu Häirekeskusele tehtud kõnes ja tunnistaja -le kirjeldatud viisil kaudselt ka tunnistaja

YY SS ütlustega. Lähisuhte vägivalla infolehest on järeldatav, et süüdistatav ohustas kannatanu vaimset heaolu.

Kohtus ei kinnitanud kannatanu, et poeg teda kirvega ähvardas. Lähtudes süüdistatava poolt enda isa suhtes toime pandud varasematest kuritegudest ning kannatanu käitumisest pärast süüdistuses kirjeldatud tegu, asus kohus seisukohale, et F.R ähvardas kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ning kannatanul oli . Kohtu alust karta ka ähvarduse täideviimist hinnangul tuleb jaatada kannatanu hirmutunnet ajal, mil süüdistatav konfliktsituatsioonis kirve võttis, sellega kannatanu poole liikus ning kannatanut tõukas. On igati alus uskuda, et ähvardus oli veenev ka objektiivsele kõrvalseisjale ning kuriteoteadet ei teinud kannatanu mitte seetõttu, et kuriteosündmust ei oleks toimunud, vaid seetõttu, et tegemist oli kannatanu pojaga, kelleta ta kodus hakkama ei saa. Karistuse mõistmisel ei pidanud kohus võimalikuks süüdistatava karistamist rahalise karistusega, kuivõrd ei vasta süüdistatav süü suurusele ning ei oleks kooskõlas karistuse kergem karistusliik

mõistmise eesmärkidega süüteo toimepanemise . Karistust raskendavateks asjaoludeks luges kohus kõrges eas ja süüdistatavaga koos elava pereliikme suhtes, kergendavaks asjaoluks süüdistatava leppimist kannatanuga. Et tegemist on ühe episoodiga süüdistatava ja arvestades kohtuistungil avaldatud kahetsusega, . Et etteheidetav on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra tegu on pandud toime katseajal, arvata eelvangistus karistusaja hulka. tuleb mõista liitkaristus ja

3(6)

4. Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus a kaitsja.

id süüdistatav, kannatanu ja süüdistatav 4.1.

ud ajal ja Süüdistatav F.R esitab apellatsioonis enda nägemuse süüdistuses märgit kohas toimunu kohta. Selgitab

, et sel õhtul hakkas tal hammas valutama ja valuvaigistid ei aidanud. Pingelist õhkkonda tema ja isa vahel ei olnud. Isa ta ei tõuganud, isa on talle ainukene lähedane, kellega saab hästi läbi.

4.2. Kannatanu

XX märgib enda apellatsioonis, et poeg tema suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud ja tema valetas. Tunnistajad korrutavad tema poolt räägitud valet. Sel õhtul kõndis poeg ringi suures hambavalus ja lõhkus pliidi ees väikese kirvega puid. Kiirabi ei oleks selle peale välja tulnud.

Politseisse helistas ta selleks, et poega rahustada. Palub lõpetada poja kannatused tema valetamise pärast. Pojal on vaja korralikult edasi elada. 4.3. leiab enda apellatsioonis, et maakohus hindas tegi neist Süüdistava kaitsja tõendeid vääralt ja ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. K

. Kohus mitmed olulised ohtuistungil uuritud tõendite kogum ei kinnita F.R-i süüd jättis asjaolud tähelepanuta ja ei ole oma järeldusi veenvalt Süüdistatav ega kannatanu ei motiveerinud. ole kordagi kinnitanud, et

aset leidis. süüdistuses kirjeldatud tegu üldse Väidetavat ähvardamist

keegi pealt ei ja kuriteo koosseis seondub osapoolte isikliku suhtlemisega, peaksid näinud

mistõttu just kannatanu ja süüdistatava ütlused kui isikulised tõendid olema kõige kaalukamad tõendid sündmus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tuginenud e tuvastamisel. Maakohus on aga muudele tõenditele, mis F.R-i süüd väidetava ähvardamise

ei kinnita, vaid seonduvad asjaoludega üksnes kaudselt. Süüdistatava ütlused vastuolus kannatanu ega tunnistajate ütlustega.

ei ole kaitsja hinnangul

Kannatanu kutsus politsei, kuna poeg karjus hirmsas hambavalus ja ta ei teadnud, kuidas poeg hambavaluga , hakkas kartma, et

politsei viib käitub ta ei saa öö läbi jälle rahu. Kannatanu mõtles, et poja kainestusmajja magama, aga pojal ei olnud nii suurt joovetki ja poeg lasti koju. Hinnatud tõenditest ei saa seega tõsikindlalt järeldada, et Häirekeskusesse listas kannatanu reaalselt aset he leidnud ähvarduse tõttu.

Õigesti leidis kohus seda, et tõendid kirvega ukse sisse löömise kohta puuduvad ja sõnaliselt süüdistatav isa ei ähvardanud kuid leidis ebaõigesti, et sellise fakti ärajätmine süüdistusest , ei muuda poolt toimepandud teole antavat hinnangut. süüdistava Kaitsja nõustub sellega, et kuna süüdistatav on varasemalt olnud kannatanu suhtes vägivaldne ja vajanud oli kannatanul alust teda karta, kuid selle hirmu ravi seoses oma psüühilise seisundiga, põhjuseks asetleidnud vägivalla võimaliku kordumise, mitte reaalselt aset leidnud oli kartus varem ähvarduse tõttu. Selgusetuks jääb, milliste tõendite pinnalt kohus järeldas, et olukorras, kus süüdistatav lärmas ja lõhkus asju, oli ta isa suhtes agressiivselt meelestatud. S kannatanu suhtes agressiivselt ei üüdistatav

käitunud äreldus, et süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena, . J

on meelevaldne. Süüdistatava isikut süü suurust ning reaalselt kinnipidamiskohas viibitud aega a ja rvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt on selline karistus täidetav.

Kaitsja palub F.R talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2019 si apellatsiooni korras

määrusega määrati kriminaala arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 12. novembrini 2019. Nimetatud pellatsioonimenetluse tähtajaks a pooled enda seisukohti ega taotlusi ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4(6)

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide esitatud s seisukohtadega leiab, et apellatsioonides esitatu maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtuotsus on seadu -des 311- slik ja põhjendatud, vastates KrMS §

313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millele kaitsja apellatsioonis viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine.

Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.

7. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks, käitumisele antud F.R-i juriidilise hinnangu muutmiseks ega süüdistatava temale esitatud süüdistuse järgi

õigeksmõistmiseks ja arutluskäik . Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohus on arusaadavalt põhjendanud, tatud süüdistuse süüdi miks ta F.R-i esi s tunnistab ja selliselt karistab. hinnata. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti N vaidlustatud otsuses esitatud kohtukolleegium neid õustudes põhjenduste ja järeldustega, ei pea tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-92-11 p- 15.1 s märgitust ja KrMS § 3 s 1 sätestatud

42 lg 3 põigusest ga seonduvalt märgib üksnes järgmist. vajalikuks korrata. Apellatsioonide kohtukolleegium

8. - kuriteo objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu - KarS § 120 lg s 1 sätestatud

ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega, mis peab olema veenev ja suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine moodustab KarS § 120 lg 1 kuriteokoosseisu üksnes juhul, kui ähvarduse sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Oluline on see, et ähvardaja sõnakasutus või väljendusviis ning muud asjaolud (nt ähvardaja varasem käitumine) kogumis annaksid aluse ähvardatule koosseisupärase kahju tekitamist eeldada. Otsuse nr 3-1-1-59-11 p-s 9.2. on Riigikohus osundanud, et reeglina saab ähvardust lugeda veenvaks siis, kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule inimesele. Asjaolud, millele kannatanu kartus põhineb, tuleb alati eraldi tuvastada.

9. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kannatanu teatas 29.01.2019 Häirekeskusele tehtud kõnes, et poeg tuli isale kirvega kallale, lükkas, tõukas ja kägistas kõrist; võttis toast väikese kirve ja lükkas teda vastu seina, aga lõi peast mööda vastu ust selle kirvega (tl 22-23). Vaatamata sellele, et kannatanu ütlused kirvega ähvardamisest ja süüdistatava poolt elutoa uksele süüdistuses märgitud ajal kirvega jälgede tekitamisest kohtus uuritud tõenditega kinnitamist ei leidnud, leidis kohus õigesti, et süüdistusest sellise fakti ära jätmine süüdistatava poolt toimepandud teole antavat hinnangut ei muuda. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja apellatsioonile rajanevat seisukohta selles, et kannatanu ei tundnud hirmu mitte e, vaid kartusest varem poja poolt tema suhtes reaalselt aset leidnud ähvardus toimepandud

. vägivalla võimaliku kordumise tõttu Kaitsja jätab tähelepanuta kannatanu kohtuistungil antud ütlused selles, et kannatanu tundis hirmu just tulenevalt distatava ebaadekvaatse

süü st käitumisest F.R-ile esitatud süüdistuses märgitud ajal. Kohtuistungil prokuröri küsimustele antud kannatanu vastustest nähtub, et „[h]akkas kartma, hakkas karjuma seal. Lükkas mind ka, aga haiget mulle ei teinud; käis edasi-tagasi hambavalus, jäin ette ja siis lihtsalt tõukas“. Küsimusele, kas pojal oli sellel õhtul kirves käes, vastas kannatanu jaatavalt. Küsimusele kas ta siis kirvest lõi teie suunas, vastas kannatanu, et ta (süüdistatav kohtu täpsustus) - tuli sellega minu poole ja lihtsalt vehkis sellega paari meetri kaugusel. Küsimusele, mis te ütlesite politseile, vastas kannatanu, et ta kartis, et ta vägivaldne minu suhtes, on tahtsin, et nad rahustavad teda. Küsimusele, kas poeg on teile varem tõsiseid vigastusi tekitanud, vastas kannatanu jaatavalt, silma eest sai karistada ning ta ei näe enam selle silmaga, protees on. Et

5(6) kannatanu tundis tulenevalt ka süüdistatava käitumisest ennast ohustatuna, nähtub kohtuistungil kaitsja küsimustele antud kannatanu vastustest, et „[ oeg hoidis kirvest käes ja vehkis sellega, p] hakkas ebaadekvaatseks muutuma. Ta hakkas kartma, et ei saa öö läbi rahu“. Nõustudes kaitsja seisukohaga selles, et poja ja isa vahel tekkinud konfliktsituatsiooni asjaolude tuvastamisel peaksid

kõige kaalukamad olema isikulised tõendid ehk kannatanu ja süüdistatava ütlused, nähtub just kannatanu ütlustest, vastupidiselt kaitsja seisukohale, et süüdistatav oli süüdistuses märgitud ajal agressiivselt meelestatud just kannatanu suhtes. Hinnates süüdistatava ütlusi koosmõjus teiste kohtuistungil hinnatud tõenditega, eelkõige kannatanu Häirekeskusele tehtud kõne sisus kajastatuga maakohus kohtukolleegiumi hinnangul õigesti, et (tl 22-23), tuvastas ka süüdistatav , et tema käitumine oli ebaadekvaatne ning isa hi äreldus, et sai aru rmutav. Seega j

süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena, ei ole hinnatud tõenditest tulenevalt ütlused kannatanu suhtes igasuguse füüsilise ja psüühilise meelevaldne ja tema vägivallaga ähvardamise puudumisest asjas kogutud tõenditega ei riimu .

10. Kohtupraktikas on ähvardamisena käsitatud kahju tekitamise väljendamist viisil, mis on adressaadi silmis veenev (vt nt Riigikohtu otsus nr , p 13) hirmutunde tekitamine 3-1-1-7-07 ja ähvardamise tagajärjel on võimalik ka konkludentse teoga ehk teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. õigesti, et ingelises õhkkonnas ka üksnes Maakohus tuvastas p kirve sellega kannatanu poole liikumine ja sellega vehkimine kannatanust paari kätte võtmine, meetri kaugusel ning konflikti käigus kannatanu tõukamine kirve kasutamisega tihedalt seotud ajavahemikus on o

lemuslikult sellised käitumisaktid, mis annavad aluse rääkida tapmise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises Ka objektiivsele kõrvalseisjale, rääkimata t. kannatanust, tekitaks kahtlemata hirmu ja ohutunnet enda elule ja tervisele olukord, kus tema ees seisaks alkoholijoobes ja ebaadekvaatselt

10 cm pikkuse teraga kirves (tl 18-21, räuskav isik, käes foto nr 2).

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-59-11 p- 9.2. kannatanu hirmutunne tuleneda s märgitu kohaselt ei saa pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. üüdlane täidab KarS § 120 S objektiivse koossei

su siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Lisaks kannatanu ütlustele nähtub ka t ütlustest hirmutunde tekitamisest unnistaja , ja

te YY UU SS kannatanu kartus, et poeg joobes olles muutuda agressiivseks ja kannatanu kutsus koju jäädes võib politsei süüdistatava käitumisest põhjustatud hirmutundest enda elule või tervisele. Lähtudes süüdistatava varasemast kannatanu suhtes toimepandud õigusvastasest käitumisest (isale raske tervisekahjustuse tekitamine ja isa kehaline väärkohtlemine) ning kannatanu käitumisest pärast käesolevas asjas süüdistatavale etteheidetavat tegu, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ähvardas F.R kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mille oli kannatanul alust karta. Seda täideviimist süüdistatava poolt enam, et ka varasemalt kannatanu suhtes atav toime toimepandud vägivallateod pani süüdist alkoholijoobes ja etteheidetava ähvardamise ajal oli süüdistatav taas alkoholijoobes (tl 26). Et kannatanu tundis ennast süüdistatava ebaadekvaatsest käitumisest taaskord ohustatuna, kinnitab 71 aastase kannatanu kodust talvisel ajal i läbi lume lma jalanõudeta ja toariietes põgenemine lähima naabrini, et sealt politseisse helistada. Ka kaitsja ise on möönnud, et Häirekekusesse helistades oli kannatanu sündmuse vahetu mõju all ehk kannatanu tundis ennast ohustatuna just sündmuse tõttu, milleks ta

politsei välja kutsus. Põhjendamatult ei nõustunud maakohus kaitsja seisukohaga, justkui saaks kirve kätte võtmist, sellega vehkimist ja asjade purustamist pidada isiku suhtes, kes on hambavalu tõttu suurtes valudes, pidada inimlikult mõistetavaks.

6(6) 11.

Et kannatanu ei ole soovinud kuriteoteadet esitada ja tema kohtuistungil antud ütlused on süüdistatavat suuresti õigustavad, on inimlikult mõistetav. Kannatanu elab koos süüdistatavaga, kelleta ta kodus hakkama ei saa, mistõttu ta ei soovi, et tema poeg aastaid vanglas oleks. Samas ei anna kannatanu apellatsioonis esitatu, vastupidiselt tema et kuriteosündmust ei toimunud, kohtuistungil antud ütlustele, alust hinnata kogutud tõendeid maakohtust erinevalt.

12. et maakohus on vaidlustatud otsuses Kokkuvõtvalt asub kohtukolleegium seisukohale, põhjalikult kaitsja väiteid ja kõiki tõstatud kaitseversioone analüüsinud ning andnud üksikasjaliku hinnangu, milliste tõenditega on süüdistatava süü s tõendamist leidnud. talle inkrimineeritud kuriteo Maakohus on vastav - alt KrMS § 61 lg le 2 hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ning eelkõige just tõendite kogumile hinnangu andmise tulemina jõudnud veendumusele, et F.R-ile esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamisesemesse kuuluvad asjaolud tõendatud. Kõik maakohtu seisukohad on kohtuotsuse lugejale jälgitavad ja arusaadavad. Maakohtu poolt kriminaalmenetluse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 tähenduses, millega kaasnes või võis kaasneda ebaseadusliku lahendi tegemine, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue, süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse tegemiseks, tuvastatav ei ole.

13.

KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava kaitsja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt moodustub kaitsjatasu kohtuotsuse analüüsile ja nõustamisele kulunud aja eest (45 minutit) 41 eurot ja apellatsiooni koostamisele kulunud aja eest (180 minutit) 162 eurot, kokku 203 eurot, millele lisandub käibemaks 40,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetluskulud. KrMS § 180 lg 11 kohaselt menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium peab kaitsja id riig

taotluses märgitud toimingu i õigusabi osutamiseks vajalikeks ja nende tegemisele kulunud aeg . lg 2 a põhjendatuks KrMS § 185 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

1 nimetatud lahend, KrMS § 337 lõike 1 punktis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et apellatsioonid on esitatud süüdistatava huvides ja kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p

-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kaitsjatasu 243,60 eurot

riigi kasuks. välja mõista süüdistatavalt

14. kohtukolleegium ei -s 338 apellatsiooni Et tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse korras

tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 jätab

- 345 lg 1, 2, kohtukolleegium Harju Maakohtu 10. septembri 2019 otsuse muutmata F.R-i süüdistusasjas ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/