1-17-4269/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-17-4269

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Oleg Persidski elektroonilise valve

kohaldamisega

vangistusest

tingimisi

enne

tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Oleg Persidski, isikukood 35910135230, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 10.03.2015 ja lõpp 09.03.2024

Kohtuasja läbivaatamise aeg

14.11.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Oleg Persidski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Oleg Persidskile ja prokurörile.

Asjaolud

Harju Maakohtu 16.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4269 tunnistati Oleg Persidski süüdi

KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg

1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskeima karistusega, s.o Tallinna Ringkonnakohtu

26.11.2015 otsusega mõistetud karistuse 8 aastat 11 kuud 28 päeva vangistusega ning kohus

mõistis kohtuotsuste kogumis Oleg Persidskile liitkaristuseks vangistuse 8 aastat 11 kuud 28 päeva

vangistust ning luges Oleg Persidski karistuse kandmise alguseks 10.03.2015.

Viru Vangla esitas 08.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Persidski

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusele antud hinnangut ei toeta Oleg Persidski tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule 13.11.2019 edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Oleg Persidski tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Oleg

Persidski ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

14.11.2019 kohtuistungil avaldas Oleg Persidski, et ennetähtaegne vabastamine oleks õnn ning

inimeste poolt andeks andmine, kuid see pole tema otsustada kas ta väärib andeks andmist ja õnne.

Võlgnevuste täpset summat ta ei mäleta, kuid neid peaks olema üle 10 000 euro. Ta võib minna

tööle ning ta tahaks ka võlgnevustest kuigipalju ära tasuda. Elama tahab ta minna xxxx

ühiselamusse. Ühiselamus ta ei kavatse suhelda isikutega, kes kuritegusid toime panevad ning oma

vaba aega prooviks ta täita loomade varjupaigas. Karistust kannab ta röövimise eest, mis oli väga

võigas. Ta arvab, et suudab elada nii, et enam uusi kuritegusid toime ei pane ning suudab järgida

kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Ta on tänu psühhiaatrile, kes määras talle

antidepressandid, teine inimene. Tema mõttemaailm on muutunud ning ta suudab oma mõtteid

järgida. Temas ei ole enam sellist potentsiaalset kurjategijat ega kuritegude heakskiitjat.

Vangistuses on ta üheksandat korda ja vangis on ta olnud üle kümne aasta.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu Oleg Persidski ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Oleg Persidski ei kuulu elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Harju Maakohtu 16.05.2017 otsusega mõisteti Oleg Persidskile kuritegude kogumi eest

liitkaristuseks 8 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristust kannab isik muu hulgas esimese

astme tahtliku kuriteo (röövimine) toimepanemise eest, mistõttu tulenevad formaalsed eeldused

ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks KarS § 76 lg-st 2. Käesolevaks ajaks on

kinnipeetav kandnud ära vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, s.o 4 aastat 8 kuud 16

päeva ning tal on avanenud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Olemas on kinnipeetava nõusolek

KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamiseks ning vangla materjalidest

nähtub, et Oleg Persidskil on vabanemisjärgne kindel elukoht samuti olemas. Kinnipeetaval on

võimalus

asuda

vabanemisjärgselt

elama

xxxx

asuvasse

ühiselamusse

ning

kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealune eluase sobilik elektroonilise valve

kohaldamiseks. Seega on formaalsed nõuded isiku elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks täidetud.

Kohtul ei ole Oleg Persidski käitumisele karistuse kandmise ajal mitte midagi ette heita.

Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning tema käitumine vangistuse jooksul on

olnud rahulik ja seaduskuulekas. Ka on Oleg Persidski kasutanud vangistuses viibitud aega

otstarbekalt. Ta on töötanud majandustöödel kui ka Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis ning

võtnud osa kõikvõimalikest uue kuriteo riske maandavatest vestlustest. Kinnipeetava käitumine

karistuse kandmise ajal on olnud hea, ta on täitnud individuaalset täitmiskava ning olemas on ka

vabanemisjärgne elukoht, kuid vaatamata eeltoodule, leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne

vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud ning seda isegi olukorras, mil kinnipeetav

on avaldanud soovi elada edasiselt seaduskuulekat elu.

Oleg Persidski vabanemisjärgseid elutingimusi ei saa hinnata rahuldavateks. Oleg Persidski oli

enne vangistust tegevusetu ning pani korduvalt majandusliku toimetuleku oskuse puudulikkusest

tingituna toime süütegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Vangla materjalidest nähtub, et ka

käesoleval ajal ei oma kinnipeetav kindlat töökohta ning tema rahalist toimetulekut vabaduses

mõjutaks ilmselt ka võlgnevused, mida tal on märkimisväärses ulatuses (üle 14 000 euro). Lisaks

puudub isikul sotsiaalne võrgustik, kes teda vabaduses saaks materiaalselt toetada. Eeltoodust

tulenevalt ei ole välistatud, et isik vabaduses majanduslike raskuste ilmnemisel hakkab rahaliste

vahendite saamiseks järjekordselt uusi kuritegusid toime panema.

Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2015 otsusest nähtub, et Oleg Persidski pani röövimise toime

kõrges eas inimese suhtes ning kasutas kannatanu suhtes nii psüühilist, kui füüsilist vägivalda ning

füüsiline vägivald oli kestev ja intensiivne. Kõnealuse kuriteo eest mõisteti Oleg Persidskile

karistuseks 9 aastat vangistust, mis on KarS § 200 lg 2 p 4, 8, 9 järgi ettenähtud sanktsiooni

keskmine määr. Samas nähtub ringkonnakohtu otsusest, et ringkonnakohus pidas Oleg Persidski

süüd toimepandud kuriteos nii suureks, et temale mõistetud karistus pidanuks olema isegi

sanktsiooniga ettenähtud määrast keskmisest kõrgem. Järelikult kui võtta arvesse Oleg Persidski

kuriteo tehiolusid ning tema süü suurust röövimise toimepanemisel, siis peaks tema vabastamine

seaduses selleks ettenähtud esimesel võimalusel ja koguni ligikaudu 4 aastat ja 3 kuud enne temale

mõistetud karistusaja lõppu olema põhjendatud üksnes siis, kui uue kuriteo toimepanemise risk

oleks minimaalne, millisele seisukohale kohus aga endiselt asuda ei saa. Oleg Persidski kannab

reaalset vanglakaristust vanglas juba üheksandat korda ning käesoleval ajal omab isik kahte

kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaalhoolduse eduka kulgemise kasuks ei räägi ka fakt, et isikut

on juba varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid.

Kinnipeetava iseloomustuses on toodud teisigi probleemkohti, mis pigem suurendavad Oleg

Persidski puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Meditsiiniosakonna andmetel on

kinnipeetaval diagnoositud sõltuvus narkootikumidest ning isik on ka ise toonud kuritegude

ajendiks välja sõltuvuse narkootikumidest. Järelikult oleks vabaduses narkootikumide tarvitamine

üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et

Oleg Persidski suhtub sooritatud tegudesse ükskõikselt ning ei näita üles empaatiat, ta tegutseb

impulsiivselt ja tagajärgedele mõtlemata ning arvestab tagajärgedele mõeldes vaid oma vajadusi

ja kasu.

Kohus võtab arvesse kinnipeetava õiguskuulekat käitumist kontrollitud keskkonnas ning

kinnipeetava soovi muutuda, kuid ei saa olla kinnipeetava varasema elukäigu tõttu kindel, et isik

ka tegelikult suudaks vabaduses kuritegudest hoiduda. Ka kriminaalhooldus ning elektroonilise

valve ei taga kohtule, et isiku kuritegelik käitumine ei korduks. Kohus, võttes arvesse eeltoodut

ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu

süüdimõistetu Oleg Persidski vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve

alla.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp