1-14-535/161 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-14-535

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Kalle Räägu vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kalle Rääk, isikukood 38406105237, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 18.08.2013 ja lõpp 18.11.2022

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski

Kohtuasja läbivaatamise aeg

14.11.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Kalle Rääk vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 p 2 alusel määrata, et vangla on kohustatud edastama Kalle Räägu

ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel käesoleva

määruse jõustumisest.

Välja mõista Kalle Räägult menetluskuluna riigituludesse 105,04 eurot (ükssada viis eurot

4 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud summas 105,04 eurot tuleb Kalle Räägul tasuda 30 päeva jooksul

käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor

Bank EE701700017001577198, viitenumbriga 2800049900 ning selgitusse märkida „Kalle

Rääk, 1-14-535, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must kasuks 105,04 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

süüdimõistetu Kalle Räägu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kalle Räägule, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-535 tunnistati

Kalle Rääk süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusega mõistetud ja

ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud vangistust ning kohus mõistis Kalle Räägule lõplikuks

karistuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning kohus luges Kalle Räägu karistusaja alguseks tema

kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 18.08.2013.

Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Räägu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaolusid, uue kuriteo ja

ohtlikkuse riskifaktoreid, ei toeta Kalle Räägu ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru

Maakohtule

13.11.2019

edastatud

kirjalikus

seisukohas

teatas

Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Kalle Räägu tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Kalle Räägu ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

14.11.2019 toimunud kohtuistungil avaldas Kalle Rääk, et ta sooviks vabaneda vangistusest

tingimisi enne tähtaega. Selgitab, et distsiplinaarkaristused ei olnud tahtlikud. Tegemist oli

kergemat sorti rikkumistega. Ka vangla ise sai aru, et ta ei rikkunud tahtlikult distsipliini. Kui

varasemalt elas ta xxxx, siis nüüd läheks ta elama vanemate juurde xxxx, kus oleks olemas ka

töökoht. Ta saab aru, et vabanemise korral oleksid piirangud ning peaks täitma kohustusi, kuid

ta on selleks valmis ning ta suudab seda teha. Kohus peaks teda uskuma, et nüüd on kõik korras

ning ta saab seaduskuulekalt hakkama, kuna kuus aastat on olnud pikk aeg. Ta ei saa minevikku

muuta, aga ta saab võtta selle aluseks, et muuta oma tulevikku. Väljaspool vanglat on ta kõige

rohkem suhelnud vanemate, tütre ja õega. Vennaga ei ole ta suhelnud üle kuue aasta ning vend

ei suhtle ka perekonnaga. Pool aastat enne tingimisi enne tähtaega vabastamise avanemise

võimalust otsis ta endale töökoha ning helistas igale poole. Elektroonilise valve alla vabanemise

korral asuks ta tööle xxxx. Juhul, kui ta vabaneks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, siis

hakkaks ta tööle xxxx. Vanglas läbitud programmid on mõjunud talle väga hästi. Ta on võtnud

vastu kõik, mis talle võimaldatud on. Vajadusel oleks ta valmis läbima veel sotsiaalprogramme.

Täpsustab, et kriminaalhoolduses on võimalused suuremad kui vanglas. Kümme aastat tagasi,

kui kohus vabastas ta tingimisi enne tähtaega, oli tal võimalus olla kaks aastat

kriminaalhoolduse all. Vabanemise korral ei tunne ta vajadust suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega.

Kinnipeetava kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski leidis kohtuistungil, et Kalle Rääku on

võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetava iseloomustust lugedes

nähtub, et iseloomustus ei ole negatiivne. Kalle Rääk on läbinud vangistuse ajal erinevaid

sotsiaalprogramme

ning

vestelnud

psühholoogiga.

Samuti

nähtub

kinnipeetava

iseloomustusest, et isik on olnud vangistuses motiveeritud töötama, mis viitab, et isikul on soovi

töötada. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitab kaitsja, et kehtivaid karistusi on küll kolm, kuid

kõikidel puhkudel karistati isikut noomitusega ning Kalle Rääk on oma motivatsioonikirjas

lahti rääkinud, et tegemist ei olnud tahtlike rikkumistega ning selgitanud milliste rikkumistega

tegemist oli. Kaitsja ei näe, et Kalle Räägul oleks distsipliiniga vanglas probleeme. Kui tema

kaitsealusel peaks tööle asudes tekkima tööandja poolt tagasilöök, siis kaitsealuse majanduslik

toimetulek kahjustada ei saaks, sest tema vanemad kui ka õde on nõus teda toetama.

Vabanemise korral on Kalle Räägul olemas lähedased, kes talle materiaalset ja moraalset tuge

osutaksid. Uue kuriteo toimepanemise ohu protsent ei ole kõige väiksem ega ka kõige suurem.

Kalle Räägu puhul suurendab konflikti tekkimist või ohtu alkoholi tarvitamine, kuid isik on

valmis võtma endale kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või registreerima end

töötuna ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, mistõttu kohustustega oleks

võimalik isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kalle Räägul on karistusest

kantud kaks kolmandikku, mis mõistetud karistuse pikkust arvestades ei ole lühike aeg. Kaitsja

leiab, vaatamata vangla ja prokuratuuri seisukohale, et Kalle Rääku on võimalik vabastada

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes

käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on teinud kindlaks, et formaalsed eeldused Kalle Räägu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamiseks on täidetud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese

astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on

tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem

kui neli kuud. Kalle Rääk on kandnud temale kriminaalasjas nr 1-14-535 mõistetud karistusajast

vähemalt kaks kolmandikku, sest käesolevaks ajaks on isik karistust kandnud 6 aastat 3 kuud 8

päeva. Täidetud on ka formaalsed eeldused Kalle Räägu tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kalle Rääk on andnud nõusoleku elektroonilise valve

kohaldamiseks ning tal on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on kriminaalhooldusametniku

hinnangul sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks.

Kalle Rägule on korduvalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid

karistuse vabaduses kandmine ei ole seni isikut motiveerinud õiguskuulekalt käituma.

Tähelepanu väärib seegi, et ka vanglas ei kanna isik karistust esimest korda. Kalle Rääk omab

käesoleval ajal kolme kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 08.11.2012 otsusega

tunnistati Kalle Rääk süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning kohus võimaldas

süüdimõistetul kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldusametniku

järelevalve all. Karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile

isikut õiguskuulekale teele ei suunanud, sest Viru Maakohtu 26.07.2013 otsusest nähtuvalt pani

Kalle Rääk katseajal toime varguse, asja omavolilise kasutamise ja kehalise väärkohtlemise.

Katseajal toime pandud kuritegude tõttu mõistetud liitkaristust ei pidanud Kalle Rääk taaskord

vanglas kandma, sest kohus asendas temale mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Järjekordse

karistuse vabaduses kandmine päädis aga sellega, et vähem kui kuu aega peale Viru Maakohtu

26.07.2013 otsust pani Kalle Rääk käitumiskontrolli ajal ning olles eelnevalt alkoholi

tarvitanud, toime uue ning sel korral juba üliraske kuriteo, s.o teise inimese tapmise. Kuivõrd

varasemad eriliigilised karistused (reaalne vanglakaristus, vangistuse asendamine üldkasuliku

tööga, karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile) isikule

soovitud mõju ei avaldanud, siis on kohtul piisavalt alust ka sel korral kahelda, et isik suudaks

vabaduses karistust edasi kandes käituda õiguskuulekalt.

Kohus tõdeb, et Kalle Räägu vabanemisjärgsed elutingimused soodustaksid tema

õiguskuulekust vabaduses. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht vanemate juures ning

olemas oleks sel korral ka garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule igakuise kindla sissetuleku.

Positiivne on seegi, et Kalle Räägul on vabanemisfondi kogutud vähemalt 1000 eurot ning

materiaalset tuge on isikule valmis pakkuma ka tema lähedased. Isiku ohtlikkust ühiskonnas

võib vähendada ka fakt, et Kalle Rääk on katkestanud suhted kriminaalse taustaga isikutega.

Head vabanemisjärgsed elutingimused ei tähenda aga automaatselt seda, et isikust lähtuv uute

kuritegude toimepanemise risk on täielikult maandatud.

Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Kalle Räägu puhul on kuritegude soodusteguriks olnud

alkoholi tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus ja puudulik probleemilahendusoskus. Samas

nähtub, et kinnipeetava riskikäitumisega on vanglas edukalt tegeletud. Kalle Rääk on

vangistuse jooksul töötanud, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine,

vestelnud

psühholoogiga

ühiskonna

reeglitest

ja

normidest

ning

vestelnud

kriminaalhooldusametnikuga elustiili muutmise vajalikkusest. Tunnustust väärib seegi, et isik

on välja toonud küllaltki realistlikud eesmärgid ning ta mõistab, mida ta eesmärkide

saavutamiseks tegema peab. Positiivseks loeb kohus lisaks asjaolu, et isik on valmis ka

vabaduses erinevaid sotsiaalprogramme läbima.

Kinnipeetav on vanglas karistust kandnud juba < pikka aega, kuid tal esineb endiselt probleeme

kehtestatud korrast kinni pidamisega. Nimelt selgub kinnipeetava iseloomustusest, et täitmata

on ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse

kandmise ajal. Vangla materjalidest nähtuvalt on Kalle Rääku karistatud kolmel korral

noomitusega: keelatud eseme valdamine, vangla riietuse kandmise korra rikkumine ning

nimesildi mitte korrektne kandmine. Kuigi tegemist ei ole tõsiste rikkumistega, peab kohus

kehtivate distsiplinaarkaristuste põhjal tõdema, et isikul siiski esineb mõningaid probleeme

kehtivale korrale allumisega. Kui isik ei suuda pidada kinni vanglas kehtestatud korrast, siis ei

ole välistatud, et isikul võib korrast kõrvalekaldumisi tekkida ka elektroonilise valve all ning

kriminaalhooldusel viibides, mis aga kinnipeetava varasemat elukäiku arvesse võttes võib viia

isiku taaskord uute raskete kuritegudeni.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Kalle Räägu

ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning ei nõustu süüdimõistetu

vabastamisega tingimisi enne tähtaega ning seda ka elektroonilise valve alla. Kohus ei eita, et

Kalle Räägu iseloomustamiseks on võimalik välja tuua väga palju positiivset. Samas räägib

Kalle Räägu vabastamise vastu tema varasem elukäik ning käesoleval ajal ennekõike tema

käitumine karistuse kandmise ajal.

Küll on aga Kalle Räägu senised püüdlused kohtu hinnangul väärt seda, et kohus võtaks tema

ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele varem kui seaduses sätestatud tähtajal, s.o 6

kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Vangistusseaduse § 76 lg 4 näeb ette, et

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 2

punkti 2 alusel edastab vanglateenistus kinnipeetava materjalid uuesti kohtule ühe aasta

möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei

ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega.

KrMS § 426 lg 2 p 2 näeb ette, et kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 4

sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust

uuesti arutada. Kohus leiab, et pool aastat käesoleva kohtumääruse jõustumisest peaks olema

piisav aeg, et Kalle Rääk suudaks kohtule tõestada, et ta siiski on suuteline kehtivast korrast

kinni pidama, mis omakorda süvendaks kohtu veendumust, et sel korral kulgeks

kriminaalhooldus ilma uute kuritegudeta.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp