1-10-2446/118 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-10-2446

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Tõlk

Valentina Michelson

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Andrei Leki vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Andrei Lek, isikukood 37911132215, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 03.12.2010 ja lõpp 16.08.2023

Kohtuasja läbivaatamise aeg

14.11.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Andrei Lek vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Lekile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Maakohtu 02.12.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-2446 tunnistati Andrei Lek süüdi

KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti

mõistetud karistusele Viru Maakohtu 24.11.2009 otsusega mõistetud karistus 6 aastat vangistust

ning kohus mõistis Andrei Lekile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

eelvangistuses viibitud aeg 2 aastat 3 kuud 17 päeva vangistust karistusaja hulka ning kohus

määras, et Andrei Lekil jääb alates 03.12.2010 kanda karistus 12 aastat 8 kuud 13 päeva

vangistust.

Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Leki

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Andrei Leki ohtlikkuse taset ning uue kuriteo

toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava Andrei Leki tingimisi enne tähtaega

vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Andrei Leki tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Andrei Leki ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

14.11.2019 kohtuistungil avaldas kinnipeetav Andrei Lek, et ta ei soovi ennetähtaegselt

vabaneda. Ta soovib temale mõistetud karistuse vanglas lõpuni kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes

käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

VangS § 76 lg-st 4 tuleneb, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS

§ 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid

uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse

jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat

või lühemat tähtaega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus kohtumäärus, millega Andrei

Lek jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, 19.10.2018. Seega on vangla õigesti

märkinud, et Andrei Lekil avanes 19.10.2019 uus võimalus vabaneda vangistusest tingimisi

enne tähtaega.

Kinnipeetav on suutnud ennast karistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ülal pidada, sest vangla

materjalidest nähtuvalt Andrei Lekil kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul

puuduvad. Positiivne on seegi, et isik on vangistuses töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi

Sotsiaalsete oskuste treening ning osalenud psühholoogilistel nõustamistel ja erinevatel

vestlusel. Küll aga nähtub vangla materjalidest, et isik ei ole läbinud kõiki temale

individuaalsesse täitmiskavasse ette nähtud eesmärke. Sõltuvusprobleemiga kinnipeetavate

tugigrupi „Convictus“ jättis Andrei Lek pooleli, sest tal ei olnud enda sõnul sellest programmist

mingit kasu. Talle nähti individuaalses täitmiskavas ette ka sotsiaalprogrammi Agressiivsuse

asendamise treening (AAT) läbimine, kuid isik keeldus sotsiaalprogrammist. „Convictus“

programmi katkestamine ning AAT sotsiaalprogrammist korduv keeldumine viitab kohtule, et

isiku motivatsioon ennast muuta on väike ning seni kantud karistus ei ole veel oma eesmärke

täitnud.

Karistusregistrist nähtub, et Andrei Leki on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning

käesoleval ajab kannab Andrei Lek vanglas liitkaristust raskete isikuvastaste kuritegude

toimepanemise eest. Kui 2008. aastal pani Andrei Lek toime teise inimese tapmise, siis 2009.

aastal põhjustas Andrei Lek oma vägivaldse käitumisega teisele inimesele eluohtliku

tervisekahjustuse, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. Eelnevalt nimetatud kuritegude eest

mõisteti Andrei Lekile liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav

kandnud oma esimest reaalset vanglakaristust juba peaaegu 9 aastat, kuid kinnipeetava

iseloomustuses kajastatud kinnipeetavat iseloomustavad andmed ei võimalda kohtul endiselt

asuda seisukohale, et uute kuritegude toimepanemise risk on käesolevaks ajaks piisavalt

maandatud. Nimelt selgub vangla materjalidest, et kinnipeetav ei ole motiveeritud oma

probleemidega tegelema (ei ole motiveeritud sotsiaalprogrammides osalema). Isik ei suuda ära

otsustada, mida ta ise soovib ja tahab ning vangistuses on isik püstitanud pigem lühiajalisi

eesmärke. Kinnipeetav õigustab toimepandud kuritegusid pisendades nendes oma süüd.

Käesoleval juhul ei soodusta Andrei Leki tingimisi enne tähtaega vabastamist ka tema

vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht, mistõttu ei

saa tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Käesolevaks ajaks on võlgnevused Andrei Lekil

küll tasutud, kuid vabanemisjärgset töökohta, mis hoiaks isikut tegevuses ning vähendaks

vanglasse tagasi sattumise võimalust, isik endiselt ei oma. Samuti kui võtta arvesse, et

kinnipeetav on kõik vägivaldsed kuriteod pannud toime alkoholijoobes, siis on olemas

märkimisväärne oht, et isik muutub alkoholi tarvitamisel taaskord vägivaldseks ning paneb

toime uue raske isikuvastase kuriteo. Lisaks nähtub vangla materjalidest, et isikut on juba

varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid Andrei Lek pani katseajal toime uue kuriteo.

Katseajal uue kuriteo toimepanemine viitab, et karistuse kandmine vabaduses ei motiveeri

isikut süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu

Andrei Leki vabastamisega tingimisi enne tähtaega.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik