1-19-1550/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-19-1550

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Tõlk

Valentina Michelson

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Eduard Kravtšenko elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Eduard

Kravtšenko,

isikukood

38603293738,

viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 01.01.2019 ja lõpp 19.05.2021

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski

Kohtuasja läbivaatamise aeg

14.11.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Eduard Kravtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Välja mõista Eduard Kravtšenkolt menetluskuluna riigituludesse 105,04 eurot (ükssada viis

eurot 4 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga

99919700059000 ning selgitusse märkida „Eduard Kravtšenko, 1-19-1550, menetluskulu“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje

Must kasuks 105,04 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt

süüdimõistetu Eduard Kravtšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Eduard Kravtšenkole, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 05.03.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1550 tunnistati

Eduard Kravtšenko süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus mõistis Eduard

Kravtšenkole lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS

§ 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.09.2018 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Eduard Kravtšenkole lõplikuks

karistuseks 2 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust. Kohus luges Eduard Kravtšenko karistuse

kandmise alguseks 01.01.2019.

Viru Vangla esitas 15.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Kravtšenko

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust

ei toeta Eduard Kravtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör

Ain Tali, et ei soovi osa võtta Eduard Kravtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Eduard Kravtšenko ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

14.11.2019 kohtuistungil selgitas Eduard Kravtšenko, et elektroonilise valve alla vabanemise

korral asuks ta esialgu elama ühiselamusse ning tugiisik aitaks tal tööle asuda ning Töötukassas

arvele võtta. Täpsustab, et ta on suhelnud oma tuttavatega ning teda võetakse tagasi ehitusfirmasse,

kus ennegi töötas. Ta on vangistuses olles teadvustanud endale oma probleeme ning rohkem ta

alkoholi tarvitama ei hakka. Eduard Kravtšenko lisab, et on valmis ravile minema (laseb ennast

kodeerida). Tegemist on tema esimese vangistusega. Tahab elada normaalselt, parandada oma

käitumist ning tööl käia. Vabanemise korral oleks valmis täitma kriminaalhooldaja poolt esitatud

kohustusi, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kaitsja leidis kohtuistungil, et Eduard Kravtšenkot on võimalik elektroonilise valve alla tingimisi

enne tähtaega vabastada. Eduard Kravtšenkol on olemas vabanemisjärgne elukoht ning

iseloomustusest nähtub, et tal oleks võimalus ka endisesse töökohta tööle asuda. Tööle asumine

aitaks vähendada ohtu, et isik jääks sissetulekust ilma. Kaitsja nendib, et Eduard Kravtšenkot on

korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tõdeb sedagi, et isikule mõistetud vangistus on

varasemalt asendatud üldkasuliku tööga. Samas on kaitsja hinnangul oluline, et tegemist on isiku

esimese vangistusega ning kaitsja leiab, et just esimene vangistus on kõnealusel juhul preventiivset

mõju avaldanud.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Eduard Kravtšenko kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on

käesolevaks ajaks ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast.

Kinnipeetav on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega ning

kriminaalhooldusametniku hinnangul on kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht sobilik

elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on formaalsed eeldused Eduard Kravtšenko

ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla täidetud.

Kohus võib asuda seisukohale, et Eduard Kravtšenko on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal

pidanud, sest Eduard Kravtšenkot ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on seegi, et

Eduard Kravtšenko on vanglas osalenud riigikeele kursusel ja alates 06.06.2019 töötanud vanglas

majandustöödel. Ka suhtlemisel on isik olnud positiivse hoiakuga ning valmis koostööks. Samas

ei saa kohus asuda seisukohale, et kõik karistuse eesmärgid oleksid käesolevaks ajaks täidetud,

sest kinnipeetava iseloomustusest selgub, et ülejäänud programmid ei ole tulenevalt

individuaalsest täitmiskavast veel alanud. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline, et isik läbiks

temale vangla poolt vajalikuks peetavaid tegevusi maandamaks isikust tulenevaid riske.

Eduard Kravtšenkol on olemas vabanemisjärgne elukoht. Kasuks tuleb seegi, et kinnipeetava

perekonnaliikmed on nõus kinnipeetavat peale vabanemist aitama. Eduard Kravtšenko avaldas

kohtule kohtuistungil sedagi, et ta on motiveeritud tööle asuma ning kinnitas, et tal on võimalus

asuda tööle ehitusfirmasse, kus töötas ka varasemalt. Samas vangla materjalidest vabanemisjärgset

töökohta ei nähtu ning ka kohtule ei ole esitatud kõnealuse töökoha poolt garantiikirja, mistõttu

kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas süüdimõistetu poolt avaldatud tööandja ka tegelikkuses

isikule vabanemise korral töökoha tagaks. Isegi kui endine tööandja kinnipeetavale vabanemise

korral tööd ei tagaks, oleks isikul võimalus võtta ennast Töötukassas töötuna arvesse. Samas peab

kohus võtma arvesse, et töökoha puudumine võib Eduard Kravtšenko viia aga uuesti kuritegelikule

teele, sest isik on ise tunnistanud, et just töö puuduse tõttu tarvitas ta alkoholi ning esines

majanduslikke raskusi.

Kohus on Eduard Kravtšenkole korduvalt andnud võimalusi kanda temale mõistetud karistusi

vabaduses. Kohus karistas Eduard Kravtšenkot mootorsõiduki joobes juhtimise eest vangistusega,

kuid andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhooldaja

käitumiskontrolli all. Karistus oma eesmärki ei täitnud, sest Eduard Kravtšenko pani katseajal

toime avaliku korra raske rikkumise ning ähvardamise. Seejärel asendas kohus Eduard

Kravtšenkole mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid isik pani ka üldkasuliku töö tegemise

ajal toime uue kuriteo. Lisaks eeltoodule selgub vangla materjalidest, et varasemad

kriminaalhooldused ei ole möödunud rikkumisteta, sest käitumiskontrolli ajal on esinenud

registreerimiskohustuse rikkumisi ning alkoholi tarvitamist. Tõsi, isik kannab reaalset

vanglakaristust esimest korda ning esimene vanglakaristus avaldab isikutele suurema

tõenäosusega

positiivsemat

mõju.

Samas

näitab

kinnipeetava

varasem

elukäik

(registreerimiskohustuse rikkumised, kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine, uue kuriteo

toimepanemine katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal) selgelt, et kriminaalhoolduslikud

meetmed ei ole seni isikut õiguskuulekalt käituma motiveerinud ning mõjutanud uutest

kuritegudest hoiduma.

Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Eduard Kravtšenko puhul on endiselt kuritegude

soodusteguriks alkohol. Eduard Kravtšenko on alkoholijoobes olles kasutanud enda vanemate

suhtes füüsilist vägivalda ning karistusregistrist nähtub, et teda on karistatud ka mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et isik on motiveeritud edaspidi

alkoholist hoiduma ning nõus minema alkoholiprobleemiga ravile, kuid kohus peab nentima, et

isik on proovinud oma alkoholiprobleemiga tegeleda ennegi (läbis 12.04.2013 LOP programmi,

14.04.2014 läbis võõrutuskuuri alkoholisõltuvusest vabanemiseks, 01.03.-23.04.2018 läbis

sõltuvuskäitumist

muutva

sotsiaalprogrammi

Eluviisitreening),

kuid

isik

ei

teinud

alkoholitarvitamises vajalikke muudatusi ning pani alkoholijoobes toime uue kuriteo. Vangla on

juhtinud tähelepanu sellelegi, et isik on ka varasemalt käitumiskontrolli ajal rikkunud kohustust

mitte tarvitada alkoholi. Kuna isik on varasemalt rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada

alkoholi ning isiku varasemad katsed alkoholist loobumiseks ei ole avaldanud mingilgi määral

mõju, siis ei pruugi ka sel korral kohustus mitte tarvitada alkoholi ja kodeerimine olla piisavalt

mõjusaks vahendiks, et ära hoida vabaduses alkoholi tarvitamist ning sellest tingituna uute

kuritegude toimepanemist Eduard Kravtšenko poolt.

Kohus võtab kindlasti arvesse, et Eduard Kravtšenko kannab vanglakaristust esimest korda, tema

käitumine karistuse kandmisel on olnud õiguskuulekas ning tal on vabaduses olemas elukoht.

Samas annab tema varasemast elukäigust ja isikust lähtuv ohuprognoos kohtule piisavalt põhjust

arvata, et kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega ei pruugi olla piisav, et isik edaspidi

kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi nõuetekohaselt järgiks ning uutest kuritegudest

hoiduks. Märkida tuleb sedagi, et praeguseks hetkeks on kinnipeetav kandnud ära veidi rohkem

kui ühe kolmandiku temale karistuseks mõistetud 2 aasta 4 kuu 18 päeva pikkusest vangistusest

ning vangla materjalidest selgub, et kõik programmid ei ole tulenevalt individuaalsest

täitmiskavast veel alanud. Järelikult oleks ennatlik asuda seisukohale, et karistuse eesmärgid on

käesolevaks ajaks täidetud ning isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk minimaalne.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud

asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Eduard Kravtšenko vabastamine tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Järgnevat vangistuse aega

ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp