1-19-2149/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-2149

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-19-2149 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu C.A , isikukood XXX, xxxx, xxxx, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 02.04.2019 05.05.2020 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. C.A

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 02.04.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2149 tunnistati C.A süüdi KarS § 3312 karistuseks

2 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel järgi ning mõisteti § liideti Maakohtu 11.07.2018

1 aasta 8 mõistetud karistusele Viru otsusega mõistetud karistus kuud vangistust ja C.A-le liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Alates mõisteti 02.04.2019 C.A-l kanda 1

jäi aasta 1 kuu 3 päeva vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 15 korral, millest 6 karistust on kehtivad ja 9 karistust on arhiveeritud. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Viimane karistus on mõistetud lähenemiskeelu korduva rikkumise eest, mille pani toime vanglas, kasutades rikkumiste varjamiseks teiste kinnipeetavate telefonikaarte ja saates kirju teistele adressaatidele. Varasemalt on kuriteod enamasti toime pandud grupis ning hetkeemotsiooni ajel. Vägivallakuritegude puhul on isik kaotanud enesevalitsuse ning kasutanud probleemi lahendamiseks füüsilist vägivalda. Vägivallakuritegude puhul on soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine. Isikul on kaks pooleliolevat kriminaalasja. Vanglas viibib ta kuuendat korda.

30.08.2018 - määrati kinnipeetav tööle finants ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks läbis edukalt sõltuvu (koristaja ametikohale). 05.12.2018 isik steemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isik mõistab, et alkoholi tarvitamine võib lõppeda kuritarvitamisega ja leiab, et vabaduses ta ilma alkoholi tarvitamiseta õigusrikkumistega, kuid elada ei saa. 15.12.2018 toimus kinnipeetaval vestlus kaplaniga.

Kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust.

Rahvastikuregistri andmetel on isikul kehtiv sissekirjutus aadressil xxxx. Antud elamispinnal elas isik ka enne käesolevat vangistust oma endise abikaasa K ja nende ühise lapsega. V

Kinnipeetavale on keeld, mida C.A on vanglas olles kohtu poolt kohaldatud lähenemis korduvalt rikkunud ning selle eest on teda kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei saa isik peale vabanemist elada nimetatud aadressil koos K Vuga

. Kinnipeetava sõnul ei ole tal elukoha leidmisega probleeme ja

muse lahendamisega hakkama. ta saab ise selle küsi Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 3- C U ja tema toalise korteriga, mille ühisomanikud on kinnipeetava õde abikaasa J U. 22.08.2019 toimunud telefonivestluses kinnitas C U, et ta on nõus kinnipeetava võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral tema elama asumisega oma elamispinnale ning lubas kinnipeetavat ka ig .2019 akülgselt toetada. 29.08 toimunud kodukülastusel selgus aga, et J U ei ole nõus sellega, et kinnipeetav asuks elama nende elamispinnale. Seega puudub kinnipeetaval võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Isikul on võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole seoses elukoha probleemi lahendamisega. Seoses käitumisprobleemidega (isik ei täitnud koolikohustust) suunati ta õppima Puiatu Erikooli, kus ta lõpetas 5. ja 6. klassi. Vanemate terviseprobleemide tõttu suunati kõik perekonna lapsed õppima Helme Sanatoorsesse Internaatkooli, kust kinnipeetav 7. klassis välja langes. Edasine haridus on omandatud kinnipidamisasutustes: anglas 10. Ämari Vanglas põhiharidus, Murru V ja 11. klass. Keskhariduse omandas isik Tartu Vanglas 2012. aastal. Haapsalu Kutsehariduskeskuses omandas isik - väidetavalt puidupingi operaatori ja siseviimistleja üldehitaja kutse omab tõstukijuhi tunnistust. Samuti on . Kinnipeetav isik vabaduses olles väidetavalt läbinud vetelpäästja kursuse ning vajadusel saab töötada ka spordiinstruktorina. Kinnipeetav on valmis Varasemalt kasutama enesetäiendamise võimalusi, kui neid pakutakse. on isik tihti vahetanud

Xxxx Spaxxxx (2007-2008

- Xxxx töökohti. Ta on töötanud ), OÜ s s xxxx (2008 - Xxxx xxxx (2010) ja Xxxx -s (2014-2015 semaid ), OÜ OÜ ). Üks pikaajali s töökohti on olnud Ämari V öötas veidi üle aasta s. Töökoht oli anglas, kus ta t xxxx Xxxx -

OÜ väljaspool vanglat. n töötanud mitteametlikult ka Ta o Xxxx xxxx. Isiku toimetulekut enne vangistust on mõjutanud töökoha puudumine ning tasumata rahalised nõuded. Viru Vanglas on isik alates 30.08.2019 määratud koristaja ametikohale, kuid seoses sellega, et isiku suhtes kohaldatakse käesoleval hetkel täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole ta koristaja tööga hõivatud. K võlgnevusi summas -Raha andmetel on kinnipeetaval 18.09.2019 seisuga 984,04 eurot, vabanemisfondis on 239,05 eurot. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub isiku C U. l töökoht, kuid teda on nõus toetama

Isiku lähivõrgustikku kuuluvad kaks õde ja vend, kellel on oma pered. Suhted õdede ja venna ning nende peredega on head. Lähivõrgustik on seaduskuulekas ja positiivse mõjuga. Isa O V lahkus pere juurest, kui kinnipeetav oli veel väike ja praegu suhted täielikult puuduvad. Isikut kasvatas peamiselt võõrasisa. Probleemid tekkisid, kui ema ja võõrasisa lahku läksid. Isiku ema L A on surnud. Kinnipeetav on kolmas kord abielus n bielud on lahutatud. Isik ing kõik a on korduvalt kasutanud oma abikaasade suhtes vägivalda. Vägivaldse käitumise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei soovi vägivallakuritegudest rääkida ning püüab leida õigustusi ja vabandusi. Oma varasemast suhtest xxxx aastal s

xxxx). ündinud tütre kasvatamise osas on isik ükskõikne (väidetavalt elab tütar oma emaga Nendega suhtleb isik vaid telefoni teel. Viimase abikaasa K Vuga on isik olnud abielus alates xxxx kuni xxxx. Nimetatud abielust on kinnipeetaval ka xxxx V . a sündinud ühine laps K . Kinnipeetava suhtlusringkonnas domineerivad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta üritab enda sõnul vältida. Arvestades seda, e edaspidi suhtlemist t enamik kuritegusid on toime pandud g

rupis, siis saab väita, et isik on teiste poolt mõjutatav, kuid võib mõjutada ka teisi. Isiku elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv. Enne vangistust on kinnipeetav tarvitanud peamiselt lahjat alkoholi, tavaliselt õlut. Viimati tarbis alkoholi 2018. a veebruaris. ta Alkoholi tarvitamine sagenes ajal, kui ta oli töötu. Kõik varasemad vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Viimane vägivallakuritegu oli isiku enda sõnul toime pandud kaine peaga. kinnipeetav alkoholi tarvitamise ja toimepandud kuritegude Sõnades teadvustab vahelist otsest seost ja põhjendab alkoholi tarvitamist sooviga maandada pingeid. Isik on varem tunnistanud, et alkoholijoobes on ta ia kuritegude mõjutatav, mis omakorda võib vi toimepanemiseni. Vanglas on isikul 2015. aastal diagnoositud alkoholi . Kinnipeetav sõltuvus t ud agressiivselt. Isik on nii varasema kui praeguse unnistab, et on kodus alkoholijoobes käitun vangistuse ajal edu Eluviisitreening. Kinnipeetav soovib oma kalt läbinud sotsiaalprogrammi alkoholi tarvitamist piirata. Isik on teismeeas proovinud erinevaid narkootikume nagu amfetamiin ja kanep, kuid leidnud, et need ei ole tema jaoks. Enda sõnul ei ole ta narkootikume tarvit ole. anud juba üle 10 aasta. Vanglas sõltuvust diagnoositud ei Isik väidab, et eelistab konflikte suuliselt lahendada, kuid tema käitumine seda väidet ei toeta. Eesmärgid peale vangistust on seotud elukohaga ja tööga, kuid mitte peresuhete parandamisega. Isik tunnistab probleeme, kuid tal ei ole jätkunud püsivust nende sihipäraseks lahendamiseks. Suhtlemisel on isik manipuleeriv ja vestlusel võib muutuda agressiivseks või hakata kauplema.

Ametnikega suheldes võib väljendada end kohatult, suhtumine võib olla üleolev ta ja ebaviisakas. Isik on varasemalt

rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. 2018. aastal oli ta kriminaalhooldusel, kuid ta mõisteti süüdi uues kuriteos. 2017. aastal tarbis isik kriminaalhoolduse ajal alkoholi. Varasem käitumine näitab, et isik ei suuda vabaduses pikka aega õigu kaaskinnipeetavatega läbisaamisel tekkinud füüsilisi skuulekalt elada. Isikul on konflikte ja isiku suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on ja vägivalla Seksuaal- %. kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava C.A tingimisi enne

tähtaega vabastamist.

Juhul, C.A kui kohus peab võimalikuks tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 05.05.2020 ning kohustada teda katse - ajal täitma lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustusi. -des 2,4,8

C.A kinnitas kohtuistungil, et neda. ta ei soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vaba See, mis paberi pealt loeti, ei olnud just kõige meeldivam lugeda, samuti ei olnud seda kõige meeldivam kuulata. Nii alla ta ka pole laskunud, et . Koju ta ei taha minna on päris kodutu sellel põhjusel, et tal on lähenemiskeeld. Kui õemees ei olnud nõus, siis las ta olla niimoodi. Kui ta vabaneb ennetähtaegselt, siis tal ole käia ks tingimised peal ja kohustus kriminaalhoolduses. Xxxx ta on tal töökoht alles. Kui ta karistuse lõpuni kannab, siis saab xxxx

tööle tagasi minna.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud C.A , et ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, C.A ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

, poolt anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla esitatud materjalidega, leiab, et C.A ei kuulu vangistusest tingimisi enne süüdimõistetu tähtaega vabastamisele, kuigi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest isik kannab karistust teise astme kuritegude

eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära rohkem kui poole talle mõistetud karistusest .A tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik C . põhjusel, et tal ne tähtaega vabastamise puudub elukoht. Seega ei ole vangistusest tingimisi en materiaalne eeldus täidetud. KarS § 76 alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks KarS § 75 lg

1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. -s KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik