3-18-1118/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Maret Altnurme ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1118

Haldusasi

OÜ Faminer kaebus Põllumajandusameti 14.05.2018

otsuse nr 1-10/7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Faminer (rk 10331169), volitatud

esindaja v.adv Sandor Elias

Vastustaja – Põllumajandusamet, volitatud esindaja

Peeter Milvere

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajandusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.11.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta Põllumajandusameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 03.07.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu otsuse põhjendusi.

3. Mõista Põllumajandusametilt OÜ Faminer kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulu 1406 (tuhat nelisada kuus) eurot 96 senti. Kanda nimetatud summa

Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229 (AS SEB Pank),

märkides selgitusse haldusasja numbri.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

3-18-1118

2(12)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Faminer on kantud 06.02.2006 taimekaitsevahendite registrisse kui väga mürgise

taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja kasutaja. OÜ Faminer üheks majandustegevuseks on

väga mürgiste taimekaitsevahenditega fumigeerimistööde tegemine.

2. Põllumajandusamet (PMA) keelas 14.05.2018 otsusega nr 1-10/7 OÜ-l Faminer

majandustegevusena väga mürgiste taimekaitsevahendite Eestisse toimetamise ja kasutamise.

PMA on järelevalvemenetluse käigus tuvastanud taimekaitseseaduse (TaimKS) nõuete

rikkumised, mis seisnevad väga mürgise taimekaitsevahendi Degesch Magtoxin kasutamise

nõuete, sh kulunormi ja arvestuse pidamise nõuete eiramises ning selle kasutamisest

Päästeameti teavitamata jätmises.

Vastavalt PMA 22.02.2016 otsusele, millega anti luba taimekaitsevahendi Degesch Magtoxin

turulelaskmiseks, on lubatud seda toodet kasutada kulunormiga 5 g PH3/m3. Teave kulunormi

kohta avaldati 13.04.2017. OÜ Faminer esindaja on viibinud teabepäevadel, kus tutvustati muu

hulgas muutusi nimetatud taimekaitsevahendi turule lubamise tingimustes. Kulunormi eiramine

on tuvastatud vähemalt kuuel juhul: viiel juhul vahemikus 26.10–31.10.2017 ja 02.04.2018.

Andmed Degesch Magtoxini omandamise kohta on vastuolus fumigeerimisprotokollides

märgitud andmetega: protokollide kohaselt on nimetatud toodet kasutatud 2891 kg, samas kui

edasimüüjatelt saadud andmete kohaselt ostis OÜ Faminer toodet vaid 1010 kg. Seega on väga

mürgise taimekaitsevahendi arvestus ettevõttes puudulik või on tegemist tahtliku pettusega. OÜ

Faminer ei ole täitnud talle 27.11.2017 tehtud ettekirjutust nr PÄ-073-3 ning ei ole esitanud

väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise protokolle ega koostanud nõuetekohaseid plaane

sellise vahendi kasutamise kohta. PMA on tuvastanud, et OÜ Faminer poolt töödeldud kuuse

ja männi palgist, mis eksporditi Hiina Rahvavabariiki (RV), leiti elusaid taimekahjustajaid.

OÜ Faminer on süstemaatiliselt rikkunud TaimKS § 78 lg-s 1, 791 lg-tes 4‒7 ning 792 lg-tes 3

ja 7 sätestatud väga mürgise taimekaitsevahendi kasutajale kehtestatud nõudeid. Arvestades

õigusaktide nõuete tahtlikku ja järjepidevat eiramist ning tuvastatud rikkumiste laadi ja mõju,

on OÜ Faminer oluliselt rikkunud majandustegevuse nõudeid. OÜ Faminer tegevus kahjustab

Eesti rahvusvahelist mainet ning seab ohtu teiste eksportijate tegevuse, andes

kaubanduspartneriks olevale riigile legitiimse aluse keelata puidu sissevedu Eestist tervikuna.

3. OÜ Faminer esitas 04.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 14.05.2018 otsuse

tühistamiseks.

1)

Kaebaja ei ole rikkunud majandustegevuse nõudeid või vähemalt ei ole tegemist olulise

rikkumisega (majandustegevuse seaduse üldosa seadus (MSÜS) § 36 lg 1 ja § 38 lg 2). Isegi

kui PMA väited mõne rikkumise kohta leiavad kinnitust, on kaebaja järginud oma

hoolsuskohustust (MSÜS § 39 lg 2 ls 2), st teinud kõik endast mõistlikult sõltuva rikkumiste

vältimiseks. Vaidlustatud otsus tugineb kaebaja väidetavatele rikkumistele kogumis ehk ühe

rikkumise äralangemisel on otsus tervikuna õigusvastane.

2)

Kaebaja ei ole rikkunud taimekaitseseaduse (TaimKS) nõudeid väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutamisel. Vastustaja on viidanud PMA 22.02.2016 otsusest tulenevale

kulunormile. Nimetatud otsus pole adresseeritud kaebajale ning saadeti talle alles 06.04.2018

ehk pärast vaidlustatud otsuses käsitletud rikkumiste toimumist. Kaebajale ei saa sellest

otsusest tekkida kohustusi. PMA 22.02.2016 otsuse kohaselt rakendatakse kulunormi 5 g

3-18-1118

3(12)

PH3/m3 vaid teraviljale, tubakale ja tühjale hoidlale. Seega pidi kaebaja järgima toote

kasutusjuhendis toodud nõudeid, mida ta on ka teinud. Degesch Magtoxini infolehel (etiketil)

ei olnud kuni 2017. a suveni toodud kulunormi 5 g PH3/m3. Muudetud infolehe kohaselt oli

toote kasutamise maksimaalne ühekordne kogus 5 g PH3/m3, s.o kauba töötlemisel võis

kasutada sellest väiksemat kogust, kuid kindlasti mitte suuremat kogust. Kaebaja peab TaimKS

§ 78 lg 1 ja § 791 lg 3 kohaselt järgima hoolsuskohustust, mitte tagama kahjustajate puudumist.

Asjaolust, et Hiina RV riiklikust taimekaitseteenistusest saadetud notifikatsioonide järgi leiti

kaebaja töödeldud puidust taimekahjustajaid, ei saa automaatselt järeldada, et kaebaja on

rikkunud taimekaitsevahendi kasutamise nõudeid. Taimekaitsevahendi tootja, rääkimata selle

kasutajast, ei saa garanteerida elusate taimekahjustajate puudumist fumigeeritud tootes.

Maaeluministeerium on möönnud, et kaebaja ei ole rikkunud toote etiketi nõudeid. PMA

kontrollib kaupa enne Eestist välja viimist ning kontrolli tulemusel väljastatakse

fütosanitaarsertifikaat, mis tõendab kauba nõuetekohast fumigeerimist. PMA on aktsepteerinud

TaimKS § 17 lg-te 1 ja 2 alusel fütosanitaarsertifikaate, mis on saadud väiksemate doosidega

fumigeerimisel. See on kaebajale tekitanud ootuse, et ta on oma kohustusi täitnud.

3)

Kaebaja ei ole rikkunud arvestuse pidamise ja protokollimise nõudeid. Arvestuse

pidamise kontrolliperiood ei kattu selle perioodiga, mille põhjal on PMA teinud oma järeldused.

Lisaks on kaebaja tõendanud, et ostis 2017. aastal oluliselt rohkem kaupa kui 1010 kg. Kauba

maaletooja on samas kinnitanud, et tema laoarvestuses esineb vigu. Kaebaja esitas 27.11.2017

ettekirjutusele vastuväited (mida saab käsitada vaidena), kuid vastustaja neile ei reageerinud.

Ettekirjutuse edastamisel rikuti kättetoimetamise nõudeid, mistõttu pole ettekirjutus vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 1 ja § 62 lg 2 p-le 1 kehtima hakanud. Protokollid

on PMA-le e-keskkonnast ja PMA inspektorite eelnevatest kontrollidest kättesaadavad.

TaimKS § 791 lg-st 4 ei tulene, et enne iga fumigeerimist tuleb koostada taimekaitsevahendi

kasutamise plaan ja see PMA-le edastada. PMA ei ole senises praktikas igakordselt plaani

nõudnud. Seega ei saa plaani esitamata jätmist käsitada majandustegevuse nõude olulise

rikkumisena.

4)

Kaebaja teavitas Päästeametit fumigeerimistöödest telefoni teel ja on sellega TaimKS

§ 792 lg-s 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitnud. Vastustajal on võimalik Päästeametilt

uurida teavitamiskohustuse täitmise kohta.

5)

PMA rikkus ärakuulamise kohustust, esitades kaebajale puuduliku otsuse eelnõu. Osa

asjaoludest on vastustaja välja toonud alles lõplikus haldusaktis ning nende kohta pole kaebaja

saanud vastuväiteid esitada.

4. Põllumajandusamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) PMA 22.06.2016 otsus oli kõigile väga mürgiseid taimekaitsevahendeid oma

majandustegevuses kasutavatele isikutele, sh kaebajale kättesaadav ning ta pidi sellega oma

tegevuses arvestama. Samuti on Degesch Magtoxini kulunormi tõstmisega seonduvat kaebajale

selgitanud Maaeluministeerium oma 20.04.2018 kirjas. Ka kaebaja ise on oma 31.10.2017 e-

kirjas PMA-le nõustunud, et nimetatud taimekaitsevahendi kulu peab olema 5 g PH3/m3 ning

lubanud oma vigased fumigeerimisprotokollid selles osas parandada.

2) Kaebaja pole esitanud andmeid selle kohta, kuidas ja millal on ta teavitanud Päästeametit

enne väga mürgise kaitsevahendi kasutamist. Selle nõude täitmise kontrollimine on TaimKS

§ 88 lg 1 kohaselt PMA pädevuses.

3) TaimKS § 78 lg-st 6 ja § 791 lg-st 5 tuleneb taimekaitsevandi kasutaja kohustus pidada

täpset

arvestust

oma

majandustegevuses

kasutatud

ja

omandatud

väga

mürgise

taimekaitsevahendi üle. Kaebaja koostatud fumigeerimisprotokollide kohaselt on kaebaja

kasutanud Degesch Magtoxini vahemikus 01.10.2017–30.11.2017 vähemalt 1018,79 kg ja

3-18-1118

4(12)

perioodil 01.12.2017– 20.02.2018 vähemalt 1873 kg. Tegu on võimaliku vähima kogusega, mis

on saadud fumigeerimisprotokollides kajastatud toote koguste summeerimisel. Samas on

tuvastatud, et kaebaja ostis 2017. aastal kokku 1010 kg Degesch Magtoxini. Seega on

fumigeerimisprotokollide kohaselt kasutatud väga mürgist taimekaitsevahendit 2891 kg, samas

kui selle edasimüüjatelt saadud andmete kohaselt on toodet ostetud 1881 kg vähem.

4) Kaebaja ei ole temalt tellitud tööde kohta koostanud väga mürgise taimekaitsevahendi

kasutamise plaane. Sadade kaebaja tehtud fumigeerimistööde kohta esitati PMA-le vaid kolm

plaani, mis ei vasta põllumajandusministri 19.06.2008 määruses nr 63 „Nõuded väga mürgise

taimekaitsevahendi kasutamisele ning väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanile ja

protokollile“ (määrus nr 63) sätestatud nõuetele. Kaebaja tehtud jooniste puhul ei ole täidetud

osundatud määruse § 4 p-des 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 sätestatud nõuded. On ilmne, et seda

nõuet on kaebaja järjepidevalt eiranud. Ühe ettevõtja poolt nõuete järgimata jätmine ohustab

kogu valdkonna majandustegevust, kuna väga mürgiste taimekaitsevahenditega töödeldud

kaubas elusate kahjustajate avastamine annab importivale riigile rahvusvaheliste (WTO/SPS)

reeglite kohaselt õiguse keelata kogu kauba sissevedu sellest lähteriigist. Kaebaja on väga

mürgist taimekaitsevahendit kasutades vähemalt kuuel juhul eiranud kohustuslikku kulunormi.

Nelja ettevõtte, kes tellisid kaebajalt fumigeerimistöid, eksporditud puidust on Hiina RV riiklik

taimekaitseteenistus tuvastanud elusad taimekahjustajad, mille sissetoomine riiki on keelatud.

Kaebaja töödeldud materjali kohta on nimetatud asutus esitanud mitmeid notifikatsioone,

ohustades seeläbi Eesti ettevõtjate äri ekspordil Hiinasse.

5) Otsusega piirati kaebaja majandustegevust vaid osaliselt, arvestades tema erinevaid

tegevusvaldkondi. Seega on vaidlustatud otsus proportsionaalne ning ei kahjusta ülemääraselt

kaebaja ärihuve.

6) Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti aastane kehtivusaeg on lõppenud, tuleb asja

menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.07.2019 otsusega kaebuse, tühistas PMA 14.05.2018

otsuse ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 3046,62 eurot.

1)

Hoolimata esialgse õiguskaitse kohaldamisest, millega peatati vaidlustatud haldusakti

kehtivus, on majandustegevuse keelu tähtaeg praeguseks lõppenud. See aga ei välista

tühistamiskaebuse menetlemist. Kaebuse esitamise ajal oli haldusaktist tulenev keeld kehtiv

ning tühistamiskaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik ka kohtuotsuse tegemise seisuga.

2)

Vaidlustatud otsus ei vasta HMS § 54 ja § 55 lg 1 nõuetele, kuna sellest ei selgu

majandustegevuse

keelu

kehtivuse

tähtaeg.

MSÜS

§

lg

kohaselt

võib

majandushaldusasutus keelata majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu ettevõtja

majandustegevuse. MSÜS § 36 lg-st 6 tulenevalt kehtib keeld üks aasta keelamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates. Praegusel juhul ei ole otsuse resolutsioonis märgitud keelu

kehtimise perioodi. Samuti ei ole otsuses viidatud MSÜS § 36 lg-le 6. Tegemist on olulise

puudusega, mis juba iseenesest tingib otsuse tühistamise.

3)

Vaidlustatud otsus on ka sisuliselt ebaõige, sest mitmed selles viidatud rikkumised pole

nõuetekohaselt tuvastatud. MSÜS § 43 lg 1 kohaselt ei piisa ettevõtja tegevuse peatamiseks või

keelamiseks majandustegevuse nõude rikkumise kahtlusest, vaid pädev asutus peab olema

rikkumise ettenähtud korras kindlaks teinud.

4)

TaimKS § 78 lg 1 kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi

loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimusel, arvestades head

taimekaitsetava. Degesch Magtoxini kasutamise kulunormi eiramist ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud. Vastustaja on ebaõigesti tuginenud 22.02.2016 otsusest tulenevale kulunormile.

3-18-1118

5(12)

Nimetatud otsus ei ole suunatud kaebajale ning selle kohaselt rakendub kulunorm 5 g PH3/m3

vaid teraviljale, tubakale ja tühjale hoidlale. Vastustaja esitatud kirjavahetusest kaebajaga

nähtub, et kaebaja oli kõnealusest kulunormist teadlik hiljemalt 31.10.2017, kuid vastustaja

pole esitanud haldusakti, millest selguks, et uus kulunorm oleks kehtestatud ka puidu

fumigeerimisele.

5)

Arvutirike ei vabasta kaebajat fumigeerimisprotokollide säilitamise kohustusest, kuid

arvestades, et protokollid on vastustajale varasemalt esitatud, ei saa protokollide esitamise

nõude täitmata jätmist lugeda sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua kaebaja

majandustegevuse keelamise.

6)

Vastustaja etteheited Degesch Magtoxini soetamist puudutava arvestuse puudulikkuse

kohta pole piisavalt tõendatud. Kaebaja poolt kohtule esitatud ostuarvetelt nähtub, et toote

maaletooja andmed, millele vastustaja tugineb, on vastuolulised. Lisaks on maaletooja

kinnitanud, et tema laoarvestuse andmed, mille ta PMA-le esitas, ei olnud piisavalt täpsed.

7)

Kaebaja ei tõendanud Päästeameti teavitamise kohustuse täitmist. Samuti ei saa kaebaja

esitatud plaane pidada määruses nr 63 sätestatud nõuetele vastavaks. Need rikkumised ei ole

aga käsitatavad oluliste rikkumistena, mis annaks aluse kaebaja majandustegevus keelata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Põllumajandusamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

1)

Halduskohtu otsuse resolutsioon on vastuolus otsuse põhjendustega. Halduskohus jõudis

järeldusele, et vastavalt MSÜS § 36 lg-le 6 kehtis vaidlustatud otsus ühe aasta arvates selle

tegemisest. Seega lõppes otsuse kehtivus 14.05.2019 ning halduskohus ei saanud seda otsuse

resolutsioonis tühistada. Kohus oleks pidanud menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetama.

2)

Arvestades, et majandustegevuse keelu kehtivuse aeg on sätestatud seaduses, ei saa keelu

kehtivusaja märkimata jätmine olla PMA 14.05.2018 otsuse tühistamise aluseks.

3)

Kõik rikkumised, mida PMA on kaebajale vaidlustatud otsuses ette heitnud, on piisavalt

tõendatud. Vastustaja ei ole tuginenud pelgalt kahtlustele. Halduskohus on lugenud tuvastatuks

kolm rikkumist, mis on järjepidevad ja millest kogumis piisab kaebaja majandustegevuse

keelamiseks.

4)

Kaebaja on kutseline väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutaja, kes on selles

valdkonnas tegutsenud alates 2006. aastast. Kõik taimekaitsevahendite load on avalikult

kättesaadavad taimekaitsevahendite registris. Vastustaja on esitanud tõendid, millest nähtub, et

kaebaja oli kulunormist teadlik enne talle vaidlustatud otsuses ette heidetud rikkumisi.

5)

Vastustaja arvestus kaebaja poolt soetatud Degesch Magtoxini koguste kohta on

korrektne. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei saa vastustaja esitatud väiteid ja tõendeid arvestada,

samas kui kaebaja väited tuleb lugeda usaldusväärseks. Degesch Magtoxini soetamise arvestus

on ilmselgelt puudulik.

6)

Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et Hiina RV riiklik taimekaitseteenistus on

esitanud mitmeid notifikatsioone kaebaja fumigeeritud puidust leitud elusate taimekahjustajate

kohta.

7. OÜ Faminer vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

3-18-1118

6(12)

1)

Kohus leidis õigesti, et keelu tähtaeg on lõppenud. Kuigi halduskohtu otsuse tegemise

ajal oli vaidlustatud haldusakti kehtivus lõppenud, võimaldas haldusakti tühistamine

kõrvaldada kaebajale selle varasemast kehtivusest tulenevad negatiivsed mõjud.

2)

Vaidlustatud haldusaktist võib välja lugeda, justkui polekski selle kehtivusel ajalist

piirangut. Sellest tulenevalt on otsus vastuolus selle andmise õigusliku alusega ja õigusvastane

või vähemalt on selle resolutsioon ebaselge.

3)

Vastustaja ei ole tõendanud ega isegi selgitanud, millisest õigusaktist tuleneb puidu

fumigeerimisel Degesch Magtoxini kasutamise kulunorm 5 g PH3/m3. PMA 22.02.2016 otsus

ei olnud adresseeritud kaebajale ning vastustaja pole tõendanud, et see oli etteheidetavate

rikkumiste toimepanemise ajal kaebajale kättesaadav. Nimetatud otsus ei kehtesta kulunormi

puidu fumigeerimisele. Vaatamata kaebaja palvetele esitada puidu fumigeerimise kulunormi

kehtestav õigusakt, ei ole vastustaja seda teinud. Kaebaja sai seega lähtuda vaid toote

kasutusjuhendist, millel puudus kõnealune kulunorm. Kasutusjuhendi järgi on 5 g PH3/m3

Degesch Magtoxini kasutamise maksimaalne ühekordne kogus. Kaebaja peab järgima

hoolsuskohustust, mitte tagama kahjustajate puudumist. Kaebaja nõustus 31.10.2017

fumigeerimisprotokolle parandama, lähtudes sellest, et ta kasutas kõnealusel juhul

maksimaalselt lubatavat kogust, mitte ei möönnud, et 5 g PH3/m3 on kulunorm.

4)

Kaebaja ei ole rikkunud arvestuse pidamise ega protokollimise kohustust. Kaebaja on

tõendanud, et ostis 2017. aastal Degesch Magtoxini oluliselt rohkem kui 1010 kg. Kaebaja on

alati saanud kauba PestEkspert OÜ-lt enne selle eest maksmist.

5)

Seadusest ei tulene kohustust säilitada fumigeerimisplaane. Pärast fumigeerimist

koostatakse protokoll, kus on olemas samad andmed. Varasemalt on vastustaja väljastanud

fütosanitaarsertifikaadid samasugustele kaebaja käsitsi tehtud joonistele. PMA on 27.11.2017

ettekirjutuse aluseks olnud kontroll-lehel lugenud plaanid nõuetekohaseks. Kaebaja on

Päästeametit fumigeerimistöödest teavitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus muudab HKMS § 200 p 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendusi, kuid jätab

halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata.

9. MSÜS § 36 lg 1 järgi võib majandushaldusasutus keelata ettevõtjal või ettevõtjaga seotud

isikul majandustegevuse nõuete olulise rikkumise tõttu majandustegevuse. Sama paragrahvi

lõike 6 esimese lause kohaselt kehtib majandustegevuse keeld üks aasta keelamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates.

Halduskohus asus oma otsuses seisukohale, et hoolimata esialgse õiguskaitse kohaldamisest,

millega peatati PMA 14.05.2018 otsuse kehtivus kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi

jõustumiseni, on vaidlustatud otsuse aastane kehtivusaeg lõppenud. Ringkonnakohus ei nõustu

selle seisukohaga.

Iseenesest on õige, et seadusandja pidas MSÜS § 36 lg 1 vastuvõtmisel üle 1-aastast

majandustegevuse keeldu ebaproportsionaalseks (vt MSÜS 803 SE seletuskiri, lk 72). Kuid

praegusel juhul tuleb lähtuda olukorrast, mille põhjustas esialgse õiguskaitse määrus, mille

resolutsioon on täitmiseks kõigile kohustuslik.

Haldusakti kehtivuse peatamine kujutab endast haldusakti kehtivuse ajutist katkestamist

(Riigikohtu 17.06.2002 otsus nr 3-3-1-32-02, p 16). Kohtupraktikas on õigusakti (sh haldusakti)

kehtivuse peatamise õiguslikku tähendust peetud sarnaseks õigusakti kehtetuks tunnistamisega,

3-18-1118

7(12)

kuid esimese toime on ajutine, teisel juhul aga lõplik (Riigikohtu 08.04.2004 määrus nr 3-3-1-

13-04, p 14). Õiguskirjanduses on haldusakti kehtivuse peatamise toimet võrreldud selle

jõustumise edasilükkamisega, mil haldusaktil puudub regulatiivne toime ja siduvus

haldusõigussuhte subjektide suhtes (I. Pilving. Haldusakti siduvus. Uurimus kehtiva haldusakti

õiguslikust tähendusest rõhuasetusega avalik-õiguslikel lubadel. Doktoritöö. Tartu, 2006, lk

111).

Eelnevast tulenevalt ei saanud majandustegevuse keelu kehtivusaeg vaidlustatud haldusakti

kehtivuse peatamise tõttu kohtumenetluse ajal lõppeda. Kuna haldusakti kehtivusaeg ei ole

lõppenud (HMS § 61 lg 2), puudub õiguslik takistus selle tühistamiseks. Arvestades, et esialgse

õiguskaitse rakendamise tulemusel puudub kaebajal kohtumenetluse ajal takistus keeluga

hõlmatud majandustegevuse jätkamiseks, ei ole põhjust rääkida kaebaja olukorra

halvenemisest.

Tuleb siiski märkida, et olukord olnuks teistsugune, kui kohus oleks nt peatanud vaidlustatud

haldusakti täitmise.

10. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et PMA 14.05.2018 otsusega

kohaldatud keelu kehtivusaeg on möödunud, oleks tühistamisnõue jätkuvalt lubatav ja

asjakohane. Kohtupraktika järgi võib haldusaktil säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast

kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Tühistamine

kõrvaldab haldusakti kehtivuse ka tagasiulatuvalt, nõnda et selle varasemale kehtivusele ei ole

võimalik hiljem enam tugineda. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista seega tingimata

tühistamiskaebuse esitamist ja läbivaatamist. Kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud

haldusakti tühistamise nõude sisuline lahendamine on välistatud vaid siis, kui kohus veendub,

et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu

13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 10). Kaebaja õigusi kahjustavat majandustegevuse keelu

varasemat kehtivust saab kõrvaldada vaid PMA otsuse tühistamisega. Seega on halduskohus

tühistamisnõude menetlemist õigesti jätkanud.

11. Ringkonnakohus ei nõustu, et majandustegevuse keelu kehtivusaja märkimata jätmine on

oluline puudus, mis juba eraldiseisvalt tingib vaidlustatud otsuse tühistamise. Kuna keelu

kehtivusaeg tuleneb seadusest, puudub selles osas ebaselgus. Isegi kui tõlgendada MSÜS § 36

lg 6 esimest lauset selliselt, et tegemist on maksimaalse tähtajaga ning pädev haldusorgan saab

kaalutlusõigust rakendades kohaldada ka lühemat tähtaega, saab juhul, kui haldusaktis pole

keelu kehtivusaega määratud, lähtuda üldisest üheaastasest kehtivusajast. Keelu kehtivuse

piirmäär kehtestati varasemalt kehtinud normi eeskujul ning muudeti paindlikumaks,

võimaldades isiku, kelle majandustegevus keelati, taotluse alusel keeld enne selle tähtaja

saabumist tühistada (vt MSÜS 803 SE seletuskiri, lk 72).

12. PMA on oma 14.05.2018 otsuses heitnud kaebajale ette järgmisi rikkumisi: 1) väga mürgise

taimekaitsevahendi Degesch Magtoxini kasutamisel kulunormi korduv eiramine (TaimKS § 791

lg 3); 2) Päästeameti teavitamata jätmine fumigeerimistöödest (TaimKS § 792 lg 3); 3) kaebaja

pole täitnud PMA 27.11.2017 ettekirjutust, millega teda kohustati esitama viimase viie aasta

fumigeerimisprotokollid; 4) väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaanid ei vasta

määruse nr 63 § 4 nõuetele; 5) väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamist puudutav

arvestus on puudulik. PMA on asunud seisukohale, et nimetatud rikkumised kogumis on

käsitatavad majandustegevuse nõuete olulise rikkumisena MSÜS § 36 lg 1 mõttes ning annavad

aluse keelata kaebaja majandustegevus väga mürgise taimekaitsevahendi kasutajana.

13. PMA 14.05.2018 otsuse p-dest 1.1 ja 2 järeldub, et vastustaja heidab kaebajale ette

taimekaitsevahendi turule lubamise loas toodud kulunormi eiramist. Vastustaja hinnangul on

kaebaja kasutanud puidu fumigeerimisel väga mürgist taimekaitsevahendit Degesch Magtoxin

3-18-1118

8(12)

(toimeainega magneesiumfosfiid) ebapiisavas koguses, s.o vähem kui 5 g PH3/m3. Selle

kulunormi allikana on otsuses viidatud PMA 22.06.2016 otsusele (kaebuse lisa 13 – I kd, tl 142-

142p), millega anti luba Degesch Magtoxini turulelaskmiseks.

TaimKS § 62 lg 1 sätestab, et taimekaitsevahendi võib Eestis turule lasta, kui selle kohta on

antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009

kohaselt. Määruse nr 1107/2009 art 3 p 10 kohaselt on taimekaitsevahendi luba haldusakt,

millega liikmesriigi pädev asutus lubab taimekaitsevahendi asjaomase liikmesriigi

territooriumil turule lasta. Loas määratakse kindlaks taimed või taimsed saadused ja

mittepõllumajanduslikud alad (näiteks raudteed, avalikud kohad, laoruumid), mille puhul

taimekaitsevahendit võib kasutada, ning sellise kasutamise eesmärgid. Loas sätestatakse

nõuded seoses taimekaitsevahendi turulelaskmise ja kasutamisega (määruse art 31 lg-d 1 ja 2).

TaimKS § 78 lg 1 järgi tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas

määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel, arvestades head

taimekaitsetava. Hea taimekaitsetava on määruse nr 1107/2009 art 3 p 18 järgi tava, mille puhul

lubatud kasutuse tingimuste kohaselt konkreetsetel taimedel või taimsetel saadustel kasutatava

taimekaitsevahendi, selle doosi ja kasutussageduse valikuga tagatakse piisav tõhusus

minimaalse vajaliku kogusega, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikke tingimusi ning

agrotehnilise ja bioloogilise tõrje võimalusi.

Viidatud sätetest järeldub, et taimekaitsevahendi loas on selle kasutamise seisukohast oluline

teave, mida taimekaitsevahendi kasutajad peavad järgima. See eeldab, et loas sisalduv teave on

avalikkusele teatavaks tehtud. Kaebaja väitel edastas vastustaja talle PMA 22.06.2016 otsuse

alles pärast 14.05.2018 otsusega tuvastatud rikkumisi ning tal ei olnud sellega muul moel

võimalik tutvuda. Vastustaja väitel on taimekaitsevahendi luba avalikult kättesaadav, mistõttu

puudus vajadus seda kaebajale isiklikult edastada. Ringkonnakohus märgib, et PMA 22.06.2016

otsus ja muud Degesch Magtoxini puudutavad load ja nende muudatused on kergesti leitavad

PMA dokumendiregistrist (https://dhsavalikpma.agri.ee/), kui otsida õigusaktide või

taimekaitse valdkonna otsuste seast dokumente, mille pealkiri sisaldab nimetust „Degesch

Magtoxin“ (vt ka PMA 30.04.2019 seisukoha lisa 1 – II kd, tl 90). Dokumendiregistri

kasutusjuhendi kohaselt on seal avalikus vaates dokumendid alates 01.01.2010. Arvestades, et

dokumendiregistri järgi on PMA 22.02.2016 otsus seal registreeritud samal kuupäeval, võib

eeldada, et nimetatud dokument on seal ka sellest ajast alates olnud avalikkusele kättesaadav.

Samuti on dokumendiregistris kättesaadav PMA 21.03.2017 otsus (registreeritud samal

kuupäeval), millega muudeti PMA 22.02.2016 otsust selliselt, et Degesch Magtoxini on lubatud

lisaks varasemas otsuses viidatud kasutusaladele kasutada ka turba ja puidu kahjuritõrjeks.

Kulunormi selle otsusega ei muudetud, s.o ka puidu fumigeerimisel kehtis kulunorm 5 g

PH3/m3. Loa muutmise otsuse p-ga 2 anti ajapikendust enne otsuse vastuvõtmist pakendatud ja

sellel ajal kehtinud tingimuste kohaselt märgistatud taimekaitsevahendi müügiks ja

levitamiseks 6 kuuks alates otsuse vastuvõtmisest. Loa muutmise otsust on vastustaja maininud

alles kohtumenetluses, PMA 14.05.2018 otsuses sellele viidatud ei ole. Samas pole see määrav,

kuna PMA 22.06.2016 ja 21.03.2017 otsustes kajastuv teave (sh kasutusalad/kultuurid ja

kulunormid ning muu taimekaitsevahendite registri põhimääruse §-s 7 loetletud teave) on

kättesaadav ka taimekaitsevahendite registrist (kaebuse lisa 20.1 – I kd, tl 162). Samuti on

registrist kättesaadav toote infoleht. Registripidaja on kohustatud tagama registris toodud

andmete ajakohasuse (määruse nr 1107/2009 art 57 lg 2). Lisaks tutvustati Degesch Magtoxini

kasutamist puudutavaid uusi tingimusi PMA 13.04.2017 teavituses (kaebuse lisa 16 – I kd, tl

154-156) ning 07.06.2017 infopäeval (PMA 10.08.2018 vastuse lisad 5 ja 6 – II kd, tl 62-67),

millel osalemist kinnitas kaebaja seaduslik esindaja halduskohtu istungil (helisalvestis kl

11:39:58-11:40:10) ning millele viitas kaebajat esindav advokaat 28.07.2017 kirjas Degesch

Magtoxini tootjale (kaebuse lisa 15.1 – I kd, tl 144-144p). Infopäeval teavitati, et Degesch

3-18-1118

9(12)

Magtoxini kasutusaladena on registreeritud ka puit ja turvas ning juhiti tähelepanu uuele

kasutusnormile, viidates PMA kodulehel avaldatud infolehtedele. Infopäeva slaididel on

märgitud Degesch Magtoxini kasutusnormina (kulunormina) 5 g PH3/m3. Seega oli 22.06.2016

ja 21.03.2017 otsuste sisu kaebajale piisavalt tutvustatud ja kättesaadav.

Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et PMA edastas oma 07.07.2017 e-kirja manuses (PMA

12.06.2019 seisukoha lisa 1 – II kd, tl 115-120) kaebajale Degesch Magtoxini infolehe, millel

oli kõikide kasutusvaldkondade, sh puidu ja turba puhul märgitud, et 5 g PH3/m3 on

maksimaalne ühekordne kasutuskogus. Samuti on Maaeluministeerium oma 20.04.2018 kirjas

(kaebuse lisa 12 – I kd, tl 191) möönnud, et toote infolehel toodud teave oli eksitav ning pärast

kontakteerumist taimekaitsevahendi loa valdajaga on puudus kõrvaldatud. Ka Degesch

Magtoxini maaletooja on 27.04.2018 e-kirjas (kaebuse lisa 19.1 – I kd, tl 159) kinnitanud, et

tootja saatis neile kehtetute etikettidega tooted.

Eelnevast järeldub, et Degesch Magtoxini kasutamist puudutav teave oli vastuoluline. Kaebaja

pidi taimekaitsevahendi kasutajana järgima loa nõudeid, kuid samas oli tal TaimKS § 791 lg-st

3 tulenevalt kohustus järgida ka taimekaitsevahendi kasutusjuhendit ning tagada

taimekaitsevahendi kasutamisel selle ohutus ümbruskonna elanikele ja keskkonnale. Kuna

tegemist oli ebaselge olukorraga, ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebajale ette heita

olemasoleva kasutusjuhendi järgimist ning taimekaitsevahendi doseerimist vastavalt oma

senisele kasutuskogemusele, vältides maksimaalse kasutuskoguse ületamist. MSÜS § 39 lg 2

teise lause kohaselt ei või ettevõtja majandustegevust keelata ega talle antud tegevusluba

kehtetuks tunnistada, kui ettevõtja tõendab, et majandustegevuse nõude või tegevusloa

kõrvaltingimuse olulise rikkumise põhjuseks ei olnud tema hoolsuskohustuse rikkumine.

PMA 14.05.2018 otsuses viidatud tööd, mille puhul heidetakse kaebajale ette kulunormi

eiramist, tehti enne Maaeluministeeriumi 20.04.2018 kirja ja kasutusjuhendi muutmist. PMA

oleks saanud segadust vältida, teavitades väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutajaid sellest,

et Degesch Magtoxini kasutusjuhend on vastuolus loas märgitud kulunormiga ning paluda loa

valdajal kasutusjuhendit korrigeerida. 31.10.2017 meilivahetusest (PMA 10.08.2018 vastuse

lisa 3 – II kd, tl 56), milles kaebaja nendib, et fumigandi õige kogus on 5 g PH3/m3, ja lubab

fumigeerimisprotokollides paranduse teha, ei saa üheselt välja lugeda, et kaebajale on

taimekaitsevahendi kasutusnormi osas lõplik selgus saabunud. Kui see ka nii oleks olnud, siis

pärast seda on vastustaja kaebajale kulunormi eiramist ette heitnud vaid ühel juhul (02.04.2018).

Vastustajal oli võimalik sellises olukorras jätta fütosanitaarsertifikaat väljastamata ning

toimikust nähtub, et kõnealusel juhul vastustaja seda ka tegi (kaebuse lisa 14 – I kd, tl 143-

143p). Sertifikaadi väljastamata jätmisega välistati ebapiisavalt fumigeeritud puitmaterjali

väljavedu ning see oli ühtlasi piisav mõjutusvahend, millega sundida kaebajat järgima õiget

kasutusnormi ilma tema tegevust keelamata. Hiina RV riikliku taimekaitseteenistuse

notifikatsioonid elusate taimekahjustajate leidmise kohta mh kaebaja fumigeeritud

puitmaterjalis võivad anda tunnistust taimekaitsevahendi ebapiisava doseerimise kohta, kuid

kuna kasutusjuhendis ei olnud kõnealuste tööde tegemise ajal märgitud minimaalset vahendi

kasutamise

kogust,

ei

saa

pelgalt

notifikatsioonide

alusel

kaebajale

ette

heita

taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumist.

14. TaimKS § 792 lg 3 kohaselt peab enne väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamist selle

kasutaja teavitama Päästeametit. Päästeameti teavitamise kohustuse rikkumisele on PMA

juhtinud tähelepanu ka 13.11.2017 kontrolli käigus (kaebuse lisad 4.1 ja 4.2 – I kd, tl 114-116).

Kaebaja on esitanud 12.02.2018 Päästeametile saadetud meili ja selle manuse (kaebaja

23.05.2019 seisukoha lisad 1.1 ja 1.2 – II kd, tl 97-98), milles kaebaja teavitab Päästeametit

tema tehtavate fumigeerimistööde asukohast, sisust ja aegadest. Kaebaja väidab ühtlasi, et

teavitas Päästeametit telefoni teel. Ringkonnakohus möönab, et TaimKS § 792 lg 3 ei näe ette

3-18-1118

10(12)

teavitamisele kindlat vormi. Küll aga peaks väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja suutma

tõendada, et ta on teavitamiskohustuse täitnud. Asjaolu, et kõned võivad olla leitavad

Päästeameti andmebaasist, ei tähenda, et kaebaja ei pea esitama tema valduses olevat teavet

väidetavalt tehtud kõnede kohta. Ilma täpsemate andmeteta (kõnede kuupäevad ja kellaajad

ning telefoninumber, millelt helistati) on kõnede leidmine haldusorgani jaoks ebamõistlikult

koormav. Kuna kaebaja PMA nõutud teavet ei esitanud, on vastustaja põhjendatult leidnud, et

kaebaja rikkus Päästeameti teavitamise kohustust.

15. Vastustaja heidab kaebajale ette ka seda, et kaebaja pole täitnud PMA 27.11.2017

ettekirjutust, millega teda kohustati esitama viimase viie aasta fumigeerimisprotokollid. Pole

vaidlust, et seda nõuet kaebaja ei täitnud, tuues põhjuseks arvutirikke, mille tulemusel läksid

dokumendid kaduma. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et arvutirike ei vabasta kaebajat

TaimKS § 791 lg-s 6 sätestatud protokollide säilitamise kohustusest, kuid samas tuleb arvestada,

et kõnealused protokollid on juba varasemalt vastustajale esitatud.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja pole koostanud määruse

nr 63 § 4 nõuetele vastavaid väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise plaane. Kaebaja esitas

vaba käega tehtud joonised (kaebuse lisad 7.3, 7.4 ja 7.5 – I kd, tl 126-128), millel pole märgitud

kõiki määruse nr 63 § 4 p-s 4 loetletud andmeid, rääkimata muudest nimetatud sättes nimetatud

andmetest.

Suurem

osa

plaanis

kajastuvatest

andmetest

tuleb

küll

kanda

ka

fumigeerimisprotokolli (määruse nr 63 § 7), kuid kaebaja subjektiivne arvamus nõude

ebavajalikkusest ei vabasta teda õigusaktist tuleneva kohustuse täitmisest. Taimekaitsevahendi

kasutamise plaan tuleb koostada enne vahendi kasutamist ning juhinduda sellest tööde tegemise

ajal (TaimKS § 791 lg 4). Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise protokoll koostatakse

alles pärast tööde tegemist (TaimKS § 791 lg 5). Ringkonnakohus märgib siiski, et 13.11.2017

kontrolli käigus on PMA lugenud kaebaja koostatud plaani nõuetekohaseks (kaebuse lisa 4.1 –

I kd, tl 114). Toimikust ei nähtu, et vastustaja oleks plaanide puudustele enne vaidlustatud

otsuse tegemist tähelepanu juhtinud. Seega pole põhjust plaanide puudulikkust pidada oluliseks

rikkumiseks.

17. Seoses väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamist puudutava arvestusega nähtub

vaidlustatud haldusaktist, et PMA tegi kaebajale nõudekirja, milles palus esitada andmed ja

dokumendid selle kohta, millal, kellelt, milliseid väga mürgiseid taimekaitsevahendeid ja

millistes kogustes on kaebaja ostnud alates 2017. a novembrist. PMA 14.05.2018 otsuse

kohaselt saadi nõudekirjale formaalne vastus. Vaidlustatud otsuse p-st 1.5 selgub, et PMA

pöördus väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamise teabe saamiseks Degesch Magtoxini

edasimüüja(te) poole ning saadud dokumentide põhjal leidis, et kaebaja on 2017. a-l ostnud

nimetatud toodet kokku 1010 kg. Vastustaja on välja toonud, et fumigeerimisprotokollide järgi

kasutas kaebaja Degesch Magtoxini vahemikus 01.10.–30.11.2017 vähemalt 1018,79 kg ja

vahemikus 01.12.2017–20.02.2018 vähemalt 1873 kg. Sellest järeldas vastustaja, et kaebaja on

toodet ostnud 1881 kg võrra vähem, kui ta väidetavalt kasutas.

Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsuses ega sellele lisatud dokumentides ei ole esitatud

ostetud koguste täpsemat arvestust, mistõttu pole kontrollitav, milliste dokumentide põhjal ja

kuidas on vastustaja leidnud, et kaebaja ostis 2017. a kokku 1010 kg Degesch Magtoxini.

Samuti ei nähtu, et PMA oleks kaebajalt nõudnud terve 2017. a ostudokumente. Otsusest ei

selgu, miks pöördus vastustaja 2017. a ostudokumentide saamiseks menetlusvälise isiku poole,

selle asemel, et neid kaebajalt endalt küsida. Seejuures on otsuse eelnõus üksnes märgitud, et

andmed väga mürgiste taimekaitsevahendite omandamise kohta on ilmselges vastuolus muu

PMA kogutud teabega. Sedavõrd üldsõnalise väite kohta polnud kaebajal mõistlikult võimalik

haldusmenetluses vastuväiteid esitada. Kaebaja on kohtumenetluses viidanud maaletooja

(PestEkspert OÜ) lao- ja müügiarvestuse pidamise puudulikkusele ning tema ja maaletooja

3-18-1118

11(12)

vahelisele kokkuleppele kauba viimise kohta kaebaja lattu enne arve esitamist (kaebuse lisa 9 –

I kd, tl 137), samuti esitanud Degesch Magtoxini soetamise arved 2017. aastast ja 2018. a

märtsist (kaebuse lisad 7.1 ja 7.2, 8.1–8.8 – I kd, tl 124-125, 129-136). Lisaks on kaebaja

põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et vastustaja on kogunud andmeid 2017. a soetatud

taimekaitsevahendi kohta, samas kui kasutamise koguste kontrollimise periood ulatub 2018. a

veebruarini. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et arvestuse pidamise puudulikkust ei ole

vaidlustatud otsuses piisavalt veenvalt põhjendatud.

18. Kokkuvõttes saab kaebajale ette heita Päästeameti teavitamata jätmist, nõuetekohaste

plaanide koostamata jätmist ning fumigeerimisprotokollide säilitamise kohustuse rikkumist.

PMA on 14.05.2018 otsuses tuginenud kaebaja majandustegevuse keelamisel rikkumiste

kogumile, millest osad rikkumised ei ole kaebajale etteheidetavad. Sellises olukorras ei saa

kohus olla veendunud, et äralangenud rikkumisi arvestamata oleks tehtud samasugune otsus.

Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nimetatud kolme rikkumise tõttu kaebaja

majandustegevust vastavas valdkonnas aastaks ajaks keelata.

Majandustegevuse keelamine eeldab, et majandustegevuse nõudeid on oluliselt rikutud. MSÜS

§ 38 lg 2 järgi on majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumine oluline,

kui rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ettevõtja või temaga seotud isik ei suuda ka

edaspidi tagada selle nõude või tingimuse täitmist, ning on vaja vältida rikkumisest ettevõtja

töötajatele, klientidele, kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile põhjustatud ohtu või

kahju ning tekkida võivat ohtu või kahju. Sellisteks rikkumisteks on eelkõige majandustegevuse

nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse vältav rikkumine, korduvad samalaadsed rikkumised või

avalikule korrale kõrgendatud või olulist ohtu põhjustanud rikkumine.

Päästeameti teavitamata ja nõuetekohaste plaanide koostamata jätmine on korduvad rikkumised

ning arvestades, et tegemist on inimestele ja keskkonnale väga ohtlike ainete käitlemist

puudutavate nõuetega, ei saa rikkumisi pidada tühiseks. Samas ei ole kaebajale ette heidetud

väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamisel ohutusnõuete järgimata jätmist (üledoseerimist).

Praegusel juhul pole tuvastatav, et teavitamis- ja dokumenteerimiskohustuste rikkumine oleks

viinud reaalse või potentsiaalse ohu tekkeni. Kaebaja on küll suhtunud kõnealuste kohutuste

täitmisse pealiskaudselt, kuid vaidlustatud haldusaktis toodud asjaolude pinnalt pole siiski

piisavalt põhjust arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi tagada nende nõuete täitmist. PMA

14.05.2018 otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks üritanud kaebajat leebemate vahenditega neid

nõudeid järgima suunata. Praegustel asjaoludel on majandustegevuse keelu kohaldamine

ebaproportsionaalne.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

PMA apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

vastustaja kanda.

Kaebaja taotleb apellatsioonimenetluses 2454,26 euro suuruse menetluskulu (sh käibemaks)

hüvitamist, sh õigusabikulud 2400 eurot ja tõlkekulud 54,26 eurot. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on esindajal kulunud apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi, sh tõlke

korraldamisele 30 min, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 7 h 30 min,

vastustaja 15.11.2019 taotlusega tutvumisele 15 min, ringkonnakohtu istungiks ette

valmistumisele 2 h 45 min ning kohtuistungil osalemisele 1 h. Tasu suurus ilma käibemaksuta

on kokku 2000 eurot ehk 167 eurot tunnis.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esindaja ajakulu vastuse koostamisele ja kohtuistungiks

ettevalmistamisele ülepaisutatud. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses toonud esile uusi

asjaolusid ega uusi väiteid ning apellatsioonkaebuse mahtu (vähem kui 5 lk) arvestades ei

3-18-1118

12(12)

saanud kaebaja esindajal kuluda sellega tutvumisele ja vastuse koostamisele kokku üle 4 tunni.

Kohtuistungi ettevalmistamise põhjendatud ajakulu ei saa ületada 1 tundi. Seega on

põhjendatud ajakulu kokku 6 h 45 min. Koos käibemaksuga on õigusabikulu 1352,70 eurot.

Vastustajalt tuleb kaebaja apellatsiooniastme menetluskulude katteks välja mõista kokku

1406,96 eurot (1352,70+54,26). Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb nimetatud summa kanda

Advokaadibüroo TRINITI arveldusarvele.

(allkirjastatud digitaalselt)