2-18-15034/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.novembril 2019

Lubja 4, Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-15034

Kohtuasi

Osaühing Gabotei hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu

kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind

57 830,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Gabotei (registrikood 11129464, asukoht

Jõe tn 10, Narva 20609 Ida-Viru maakond) seaduslik

esindaja V S

Kostja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984,

asukoht Pärnu mnt 16 10141 Tallinn)

Kohtuistungi aeg

28. oktoober 2019

Resolutsioon

Jätta Osaühing Gabotei hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu

kindlustuslepingust

tuleneva

kohustuse

täitmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta Osaühing Gabotei enda kanda

Jätta

Salva

Kindlustuse

AS-i

menetluskulu

kindlaksmääramata ja väljamõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue ja avalduse asjaolud

1. Osaühing Gabotei (edaspidi hageja või kindlustusandja) palus kohtule esitatud hagis välja

mõista Salva Kindlustuse AS-ilt (edaspidi kostja või vedaja) hageja kasuks 57 830,65 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.10.2015 vedaja vastutuskindlustuse lepingu

perioodiks 17.10.2015 - 16.10.2016, poliis nr 62478201 (edaspidi ka kindlustusleping).

Kaubaveo teostamisel 22-27.08.2016 autoga xxx registrinumbriga xxx/ xxx (edaspidi sõiduk,

haagis) toimus osaline kauba vargus, mis avastati sõiduki saabumisel maha laadimise kohta

aadressil xxx 27.08.16 kell 0:45 plommide eemaldamisel ja sõiduki haagise avamisel. Peale

haagise seisukorra uurimist avastati trossi terviklikkuse rikkumine, misjärel kutsus sõiduki

juht Y Z politseipatrulli, kes koostas avalduse alusel protokolli. Seejärel saabus

operatiivgrupp, kes teostas ülekuulamise ja võttis sõidukijuhilt ütlused. Kauba puudujäägi

kohta koostati 29.08.2016 akt, mille kohaselt on puudu koormast 352 kaubakarpi. Politsei

alustas kriminaalasja juhtumi uurimiseks, kahju suuruseks on 3 270 790 RUB ehk 57 830,65

eurot.

3. Hageja pöördus 06.09.2016 kostja poole, täitis kahjuavalduse vormi ja esitas 07.09.2017

kindlustusandjale avalduse kahjuhüvitise saamiseks. Pärast pikka suhtlust ja infovahetust,

tegi kostja 19.10.2017 otsuse nr 6-8/975 (edaspidi otsus), milles ei pea võimalikuks tasuda

kindlustushüvitist. Samas aga kostja märkis, et juhul kui menetluse käigus või muudel

asjaoludel peaksid antud veoga seonduvalt ilmnema täiendavad või täpsustatud asjaolud,

jätab kindlustusandja endale õiguse täiendavate väidete esitamiseks ning oma seisukoha

muutmiseks.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt teatas kostja 19.10.2017 hagejale, et tal

puudub kindlustuslepingu järgi kindlustushüvitise maksmise kohustus; tegemist ei olnud

kindlustatud riskiga, mistõttu ei olnud tegemist kindlustusjuhtumiga; veoseks olnud

kaubakategooriad ei olnud poliisi kohaselt kindlustatud ning viitas erinevatele minetustele

veo teostamisel. Samuti viitas kostja nõude aegumisele vastavalt CMR Art 32 (1), mille järgi

on kõigi konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele üheaastane hagi

aegumistähtaeg. Kostja viitas veel sellele, et hagejal puudub nõudeõigus, sest nõue on

loovutatud MTA Internationale Spedition GmbH-le. Hagi aegumistähtaja kulg algab kauba

osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba

üleandmise päevast alates.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

 poolte vahel on sõlmitud autovedaja vastutuskindlustuse leping kindlustusperioodiga

17.10.2015-16.10.2016 ning kindlustusandja väljastas kindlustuspoliisi nr 62478201, mille

kohaselt oli kindlustuslepingu alusel kindlustatavateks kindlustusriskideks kauba hävimine

või kahjustumine ning täiendavad kindlustuskaitsed, finantsnõuded, vastutus kolmandate

isikute ees, kulutused;

 kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olid autovedaja/ekspedeerija vastutuskindlustuse

üldtingimused AÜ-2006, vedusid teostava veokina oli muuhulgas hõlmatud sõiduk

registreerimismärk xxx;

 kaubandusettevõtja xxx“ (asukohaga Moskva, Vene Föderatsioon) tellis autotranspordi veo

veokorraldajalt OÜ xxx (asukohaga Eesti Vabariik) marsruudil Kaunas, Leedu-Moskva,

Venemaa, CMR rahvusvahelise autoveo saatekirjas olid veosena märgitud naiste jalanõud

700 CLL kogukaaluga 9284,800 kg;

 veokorraldaja kasutas veo teostamiseks hageja teenuseid ning transpordi teostamiseks

väljastati CMR rahvusvahelise autoveo saatekiri 8AM002639 22.08.2016;

 vedaja laadis kauba 22.08.2016 Kaunase tollilaos, paigaldati tolliplommid nr 826708,

826709, sõiduk saabus Vene Föderatsiooni tolli 24.08.2016, tollitoimingud lõpetati

25.08.2016 kl 21.30 ning vedaja asus veost toimetama kauba saajale;

 CMR rahvusvahelise autoveo saatekirjas on märgitud sihtkoha aadressina Moskva linn xxx,

kauba saajalt saadud korralduste kohaselt viis vedaja kauba saatekirjas märgitust erinevale

aadressile xxx kauba puudujääk avastati .

6. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja on nõude loovutatud MTA Internationale Spedition

GmbH-le, kas tellija OÜ xxx nõue hageja vastu on aegunud; kas kostjal on kindlustuslepingu

järgi kindlustushüvitise maksmise kohustus ning kas tegemist oli kindlustatud riskiga, kas

veoseks olnud kaubakategooriad olid poliisi kohaselt kindlustatud ning kas hageja tegevuses

esinesid ebamõistlikud minetused.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik

(kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul

kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub

tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum

eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma

lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

8. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise

asemele.

9. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

10. Hageja poolt digitaalselt allkirjastatud teatega nõude loovutamise kohta, koos allkirja

kinnitusega (tlk 155 pöördel ja 156) on tõendatud, et hageja edastas kostjale 17.10.2017 e-

kirja, milles teatas, et vastavalt nende kliendi xxx“ pakkumisele otsustas hageja sõlmida

nõude loovutamise lepingu MTA-ga Internationale Spedition GmbH kindlustuspoliisi nr

62478201 kohta.

11. Nõude loovutamise tagajärg on loovutatud nõude üleminek uuele võlausaldajale, mistõttu

asendub loovutamise tulemusena senine võlausaldaja uuega. Järelikult puudub hagejal

kindlustuslepingu nr 62478201 alusel nõudeõigus, sest hageja teate kohaselt on nõue

loovutatud MTA Internationale Spedition GmbH-le, kellele kuuluvad pärast nõude

loovutamist kõik kindlustuslepingust tulenevad nõuded. Hageja vastuväide, et tegemist oli

ainult nõude loovutamise kavatsuse, mitte nõude loovutamisega, ei oma VÕS § 170 mõttes

tähtsust. Hageja ei ole tõendanud, et MTA Internationale Spedition GmbH on hagejale

nõuded tagasi loovutanud.

12. Alternatiivselt asub kohus seisukohale, et tellija xxx OÜ nõue hageja vastu on aegunud.

13. Vaidlus puudub, et antud veo puhul oli tegemist rahvusvahelise kaubaveoga, mille korral on

vedajate veolepingust tulenev vastutus reguleeritud vastavalt CMR konventsioonile. Antud

õigusakt reguleerib ka nõudeid vedajate vastu seoses kaupade kahjustumise või hävimisega.

CMR Art 32 (1) järgi kohaldub kõigi konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest

tulenevatele nõuetele üheaastane hagi aegumistähtaeg. Tahtliku õigusvastase tegevuse või

sellise kohustuste mittekohase täitmise juhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu

kohaldatavale seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse

kolmeaastane hagi aegumistähtaeg. Art 32 lg 1 (a)) järgi algab hagi aegumistähtaja kulg

kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba

üleandmise päevast alates.

14. Sõidukit juhtinud Y Z seletuskirjaga (TLK 60, 75) on tõendatud, et peale lahtitollimist

25.08.2016 kontakteerus ta kliendiga, kes palus viia kaup xxx juurde, mis on märgitud

saatekirjale saaja registreeritud aadressiks, et seal ootas sõiduk kuni 26.08.2016 kella 17.00-

ni kauba maha laadimist, mida ei toimunudki, vaid klient teatas, et tuleb sõita aadressile xxx,

et sõiduk saabus lattu 27.08.2016, kus alustati mahalaadimist ja selgus kauba osaline

puudujääk varguse tõttu.

15. Eelnevaga on tõendatud, et sõiduki juht järgis kliendi juhtnööre ning tegemist ei olnud

tahtliku või sihiliku õigusvastase tegevusega, mille korral tuleks kohaldada hagile kolme

aastast aegumistähtaega. Seega hakkas hagi aegumistähtaeg kulgema kauba üleandmisele

järgnevast päevast s.o 28.08.2016. Aegumistähteg saabus 27.08.2017, hagi esitati 08.10.2018

ning asja juurde ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et veokorraldaja OÜ xxx oleks esitanud

nõude hageja vastu. Käesolevaks ajaks on tellija nõue hageja vastu aegunud. Kostja on

väitnud, et temale teadaolevalt ei ole hagejalt veoteenust tellinud OÜ xxx kahju

kaubandusettevõtjale xxx“ hüvitanud, mistõttu on ka xxx“ nõue OÜ xxx vastu aegunud.

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus nõue ei ole enam täitmisele pööratav vedaja suhtes, ei

saa hageja nõuda seda ka kindlustusandjalt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega

tõendanud, et hagi aegumine oleks peatunud või katkenud.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses

hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on

kohtukuluks riigilõiv.

18. Kostja on teatanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, seega ei määra kohus kostja

menetluskulusid kindlaks ega mõista neid hagejalt välja. Hageja menetluskulud tuleb jätta

tema enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik