2-12-4749/126 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-4749

Tsiviilasi

XX avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. juuni 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II QQ (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikutele I-II määratud esindaja vandeadvokaat

Andres Lusmägi

Puudutatud isik III DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Keila Linnavalitsus

Mustvee Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2019. a määrus muutmata.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta lastele määratud esindaja kulu riigi kanda. Ülejäänud määruskaebuse

esitamisega seotud kulud jäävad XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD

1. Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2013. a määrusega määrati kindlaks XX (avaldaja, isa)

suhtluskord WW, CC (poeg) ja QQ-ga (tütar)

2. XX esitas 9. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis, et DD (ema) rikub

kohtumääruse p-s 8 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga. Ema on asunud aktiivselt halvendama isa suhet tütre ning pojaga. 18. jaanuari 2018.

a avalduse täpsustuses märkis avaldaja, et soovib, et ema lõpetaks laste ja isa vahelise suhte

rikkumise, kohustuks lõpetama omapoolsete tõlgenduste andmise lastele kohtuvaidluste osas

ning tagama, et seda ei teeks ka tema sugulased. Samuti soovis avaldaja, et laste transpordikulud

ema juurest isa juurde minnes kannaks ema.

3. Lastele määratud esindaja leidis, et vajalik on kehtiva suhtluskorra muutmine. Laste huvides

on kohtumääruse muutmine alljärgnevalt:

 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Kooli ajal veedab QQ isaga iga kuu

esimese nädalavahetuse ja CC isaga iga kuu kolmanda nädalavahetuse. Laste isa tuleb

QQ-le tema koju järele laupäeva hommikul kell 11 ja toob ta pühapäeval kella 17 koju

tagasi. CC läheb reede õhtul peale kooliürituste või treeningute lõppu isa juurde ja tuleb

pühapäeval kell 17 koju tagasi.

 punkt 10 tühistatakse.

Transpordiga seotud kulud on hõlmatud juba kohtumenetluses oleva elatise vaidlusega ja nende

kulutuste kindlaksmääramine ei ole hagita menetluse ega lepitusmenetluse ülesanne. Ka ei ole

võimalik suhtlemiskorraga reguleerida laste ema sugulaste suhteid laste isaga.

4. Keila Linnavalitsus tõi kohtule esitatud seisukohas välja, et ema ning lastega peetud

vestlustest on ilmnenud, et isa pole peale 2017. a novembrit ise proovinud tütrega kontakti

saada. Avaldajal tuleb koostöös laste emaga proovida ja leida võimalusi tütrega suhte

taastamiseks. Avaldajale oleks vaja perenõustamist eesmärgiga saada nõu, kuidas taasluua suhe

tütrega, võimalusel kaasata nõustamisse ka tütar. Arvestades lapsevanemate aastaid kestnud

äärmiselt konfliktseid suhteid, siis tuleks kohustada lapsevanemaid osalema perenõustamisel

või perelepitusteenusel eesmärgiga õppida omavahel tegema koostööd ja lahendama

elatisrahaga seonduvad probleemid. Kuna mõlemad lapsevanemad on kinnitanud, et määratud

suhtluskord pole toiminud, siis tuleb antud suhtluskord valdavalt tühistada. Suhtluskord ei vasta

enam tegelikule olukorrale ja laste vajadustele. Kehtima peaks jääma suhtluskorra p 8 ja tuleks

muuta suhtluskorra p 10 nii, et, kui isal pole võimalik lastele järele tulla, siis võimalusel ja soovi

korral lähevad lapsed ise ühistranspordiga isa juurde. Transpordikulude katmine peaks jääma

endiselt isale nagu on ka kehtivas kohtumääruses. Arvestades laste vanust ja nende omi

tegevusi, siis pole mõistlik määrata kindel isaga kohtumiste aeg vaid kohtumiste aeg tuleb

lapsevanematel omavahel kokku leppida.

5. Mustvee Vallavalitsus leidis, et on põhjendatud üle vaadata suhtluskord ning avaldaja ja

puudutatud isikud vajavad perenõustamist.

6. Ema vaidles avaldusele vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Harju Maakohus tunnistas 26. juuni 2019. a määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja

muutis Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2013. a määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda

pojaga suhtlemise osas. Suhtlemiskorda tütrega maakohus sisuliselt ei muutnud. Muuhulgas

peab maakohtu määruses üle korratud suhtluskorra p 8 kohaselt vanem hoiduma tegevusest,

3 (5)

mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohus ei märkinud määruses, milliseid

sunnivahendeid võib selle täitmiseks kasutada.

Maakohus leidis, et tulenevalt vanemate konfliktsetest omavahelistest suhetest, uue kokkuleppe

mittesaavutamisest ja ema keeldumisest lasta end nõustada perenõustajal, tuleb lepitusmenetlus

tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 7 kohaselt ebaõnnestunuks.

Avaldaja on kohtule kinnitanud, et probleemne on vaid suhtluskorra p 8: „Vanem hoidub

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga.“ Ülejäänud osas avaldaja kehtivat korda

muuta ei soovi. Samuti ei soovi kehtivat korda muuta laste ema.

Ei ole põhjendatud rakendada kehtiva suhtluskorra p 8 täitmise osas sunnimeetmeid, kuna

suhtluskorra p 6 võimaldab vanematel leppida kokku täpsemat suhtluskorda, arvestades selle

juurde lapse soove. Tütar on 14-aastane, kes on arengutasemelt küps avaldama oma soovi

suhtlemise ulatuse osas. Ta kinnitas mh kohtule, et suhtleb isaga harva ja teda selline kord

rahuldab.

Vanemad on ärakuulamisel kohtule kinnitanud, et nad ei soovi kehtivas suhtluskorras

täiendavaid muudatusi sisse viia. Eelnenust tulenevalt ei ole põhjendatud muuta isa ja tütre

vahelist kehtivat suhtluskorda.

Kuna Tartu Ringkonnakohtu 04. veebruari 2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6574 anti

isale üle poja varahooldusõigus ja elu- ja viibimiskoha määramise osas hooldusõigus, siis

puudub vajadus antud menetluse raames vanemate hooldusõiguse ulatust muuta TsMS § 563

lg 7 p 3 mõttes. Samuti tuleb seetõttu lõpetada isa ja poja vaheline suhtluskord, kuna poeg elab

isa juures.

KAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja teha

uus lahend, millega sisustatakse suhtluskorra p 8 selliselt, et selle täitmine on kontrollitav ja

rikkumise korral saab rakendada sunnimeetmeid. Avaldaja leiab, et maakohus jättis

põhjendamata, miks ta jättis suhtluskorra p 8 reguleerimata ja sisustamata. Suhtluskorra p 6,

millele kohus viitas ei lahenda olukorda, kuna vanemate läbisaamine on konfliktne ja

kokkuleppele nad ei jõua. Avaldaja ja tütre suhted on normaliseerunud ajal, kui laps on olnud

isa juures, kuid hooti ei ole tütar tahtnud isaga suhelda, kui ta on olnud ema juures.

9. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esindaja arvas, et määrus

on laste huvides. Tütar on saanud isaga suhelda ka pärast kohtumääruse tegemist ja päevadel,

mida suhtluskord ei hõlmanud, seega on ema hoidunud tegevusest, mis kahjustab suhet teise

vanemaga.

10. Keila Linnavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse käigus toimunud

vestlustest tütrega ei nähtu, et ema kahjustaks teadlikult tütre suhet isaga. Suhtluskorra p 8

täitmise kontrollimine eeldaks regulaarseid vestlusi tütrega, mis häiriks teda ja oleks vastuolus

lapse huvidega.

11. Ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja jutt, et ema kahjustab tütre suhet

isaga on vale. Arusaamatu on, milliste sunnimeetmete rakendamist avaldaja soovib.

12. Mustvee Vallavalitsus tähtaegselt seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

4 (5)

14. Määruskaebusest nähtub, et avaldaja soovib vaidlustada maakohtu määrust üksnes osas,

milles maakohus jättis muutmata suhtluskorra p 8 ning kindlaks määramata sunnivahendid,

mida selle punkti rikkumise korral võib kohaldada. Muus osas määruse vaidlustamise soovi

määruskaebusest ei nähtu. Seega kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määrust üksnes

vaidlustatud osas, st suhtluskorra p 8 täpsustamata jätmise ja selle täitmiseks sunnivahendite

määramata jätmise osas.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendustest tuleb välja jätta osa, milles maakohus

põhjendas suhtluskorra p 8 osas sunnivahendite rakendamata jätmist sellega, et vanematel on

võimalik suhtluskorra p 6 alusel sõlmida suhtlemise osas kokkuleppeid. Ringkonnakohus

nõustub avaldajaga, et see põhjendus on vastuolus maakohtu otsuses tuvastatuga, et vanemad

on konfliktsed, millest võib järeldada, et kokkulepete saavutamine nende vahel on raskendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see siiski maakohtu määruse tühistamist vaidlustatud osas.

16. Vaidlusaluse suhtluskorra p 8 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab

lapse suhet teise vanemaga. Nimetatud punkt kattub sisuliselt perekonnaseaduse (PKS) § 143

lg 2 sõnastusega, st selline kohustus tuleneb vanematele juba seadusest. TsMS § 563 lg 1 alusel

saab viia läbi lepitusmenetluse juhul, kui vanem teatab, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist

korraldavat kohtumäärust. Ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri suhtluskorra p 8, vaatamata

sellele, et see sisaldub suhtluskorras, otseselt seda, kuidas lahuselav vanem lapsega suhtleb.

Tegemist on vanemate üldise kohustusega suhetes lapsega. Seega ei kuulu vaidlus selle

kohustuse täitmise üle oma olemuselt TsMS § 563 järgse lepitusmenetluse esemesse.

Lepitusmenetluse ebaõnnestumisel saab eelkõige kohaldada täitemenetluse seadustiku § 179

järgseid sunnivahendeid, mis on suunatud lapse ja lahuselava vanema suhtlemise tagamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et igal juhul eeldaks efektiivne mehhanism selle kontrollimiseks, kas

ema ütleb tütre kuuldes midagi isa kohta halvasti, ebaproportsionaalset eraellu sekkumist,

mistõttu see ei oleks mõistlik ega põhjendatud.

17. Eelmises punktis märgitu ei tähenda seda, et vastav vanema kohustus, mitte kahjustada

lapse suhet teise vanemaga, oleks sisutühi. Eelduslikult on lapse huvides suhelda mõlema

vanemaga. Seega, kui vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga ja mõjutab teda teise

vanemaga mitte suhtlema, tegutseb ta vastuolus lapse huvidega. See on asjaolu, mida saab nt

arvestada lapse hooldusõiguse kuuluvuse üle toimuva vaidluse lahendamisel. Äärmuslikel

juhtudel võib see olla aluseks lapse ainuhooldusõiguse üleandmisel ühelt vanemalt teisele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest siiski, et ema oleks pahatahtlikult

mõjutanud tütart isaga mitte suhtlema. Ainuüksi sellest, et tütar mingitel aegadel isaga suhelda

ei ole soovinud, sellist järeldust teha ei saa. Ringkonnakohus märgib, et tütar on praeguseks

juba 14-aastane. Sellises vanuses lapsed on üldjuhul võimelised juba ise langetama otsuseid ja

kujundama oma arvamust, sh suhetes vanematega. Samuti ei ole nad võrreldes väikelastega

kergelt ühe vanema poolt mõjutatavad. Ka seadusandja on leidnud, et selles vanuses laps on

piisava arengutasemega, et osaleda iseseisvalt enda elu üle otsustamisel. Sellele viitab asjaolu,

et PKS § 137 lg 1 p 2 ja § 138 lg 1 järgi välistab vähemalt 14-aastase lapse vastuväide

ainuhooldusõiguse üleandmise ühele vanemale. Seega on tõenäoline, et tütar on ise otsustanud

kohati isaga suhtlemisest keelduda.

18. Ringkonnakohus jätab lastele määratud esindaja kulu TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna

menetlusosalised on määruskaebemenetluses osalenud isiklikult ja asja materjalidest ei nähtu,

et nad oleksid menetluskulusid kandnud, siis selles osas kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

19. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab

kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

5 (5)

20. TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav