2-18-15284/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.11.2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-15284

Tsiviilasi

G J ja M J hagi V Ki vastu

varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise

nõudes

Hagihind 6 525,50 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: G J (isikukood xxx)

Hageja II: M J (isikukood xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aadu

Luberg (e-post aadu.luberg@lplaw.ee)

Kostja: V K (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merike

Borunova (e-post borunova@hot.ee)

Kohtuistung

14.10.2019.a

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V Kilt G J ja M J kasuks välja õigusvastase kahju tekitamisega tekitatud

otsene varaline kahju summas 2 581,55 eurot. 3. Mõista välja V Kilt G J ja M J

kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2 581,55 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata G J ja M J hagi V Ki vastu mittevaraline kahju hüvitamise nõudes.

5. Kohustada V Ki väljamõistetud kahjuhüvitis tasuma G J pangakontole nr xxx 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt pani kostja ajavahemikul 30.11.2016 - 02.12.2016 oma naaberkrundile, so,

hagejate krundile, asukohaga xxx rotimürki sisaldavat teraviljaputru, mida sõi hagejatele kuuluv

L tõugu koer O, mille tulemusel diagnoositi koeral 07.12.2016 xxx mürgistus, mis oma kliinilistelt

tunnustelt vastas rotimürgi poolt põhjustatud mürgistusele. Koer viibis alates 07.12.2016 seitse

päeva statsionaarsel ravil ja talle tehti mitu vereülekannet. Mürgistus põhjustas koeral halva

enesetunde, nõrkuse, krambid, vere hüübimisprobleemid, sisemise verejooksu, tema okses ja

väljaheidetes oli verd. Kostja tegevus põhjustas haigusnähtuseid ka hagejatele kuuluval teisel

koeral, L, kellel tuvastati 08.12.2018 xxx ühe hüübivusnäitaja tõus, mis on samuti iseloomulik

rotimürgi manustamisele.

Mürgistuse tõttu tekkinud vahetute tervisekahjude osas on hagejad koerte O ja L, ravile teinud

kulutusi summas 2 581,55 eurot. Hagejatel on tekkinud ka mittevaraline kahju, sest hagejad

loomade omanikena olid sunnitud seda pealt vaatama loomadele põhjustatud raskeid füüsilisi

kannatusi ja valu, mis tekitas omakorda hagejatele hingelist valu, stressi ja emotsionaalseid

pingeid.

Hagejad paluvad välja mõista V Kilt G J ja M J kasuks välja õigusvastase kahju tekitamisega

tekitatud otsene varaline kahju summas 2 581,55 eurot. Mittevaralise kahjuna paluvad hagejad

välja mõista V Kilt G J ja M J kasuks välja mõistlik kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. Hagejad

paluvad kohustada V Ki väljamõistetud kahjuhüvitis tasuda G J pangakontole nr xxx 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rakendada väljamõistetud kahjuhüvitistele viivist

seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuetekohase täitmiseni. Hagejad

paluvad jätta menetluskulud V Ki kanda.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja mitte kunagi paigutanud hagejate krundile rotimürki

eesmärgiga kahjustada hagejate koerte tervist või põhjustada nende surma. Koera ei ole mitte

kunagi, mitte mingitel ajaoludel ja ükskõik missuguse pahatahtlikkuse astme juures võimalik

mürgitada poes müüdava rotimürgiga.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

Pooled ei vaidle, et kriminaalasjas nr 16230105510 alustati G J ja M J avalduse alusel

kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) 264 lg 1 p 3 tunnustel selles, et perioodil

30.11.2016-02.12.2016 püüti xxx asuva aiaga piiratud maja hoovis rotimürgiga mürgitada

hagejatele kuuluvaid L tõugu koera xxx(O) ning xxx karjakoera tõugu Lt. Vaidlust ei ole, et

Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-17-5230 tühistati Harju

Maakohtu varasem otsus, millega oli V. K KarS § 264 lg 1 p 3 järgi õigeks mõistetud ning lõpetati

V. Kile KarS § 264 lg 1 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas kriminaalmenetlus teos väärteotunnuste

esinemise tõttu (t.l. 8-15, 69-73). Kuna Tallinna Ringkonnakohus on kriminaalasjas nr 1-17-5230

tühistanud Harju Maakohtu varasema otsuse samas asjas, siis ei pea kohus võimalikuks tugineda

Harju Maakohtu otsuses tehtud järeldustele tõendite hindamisel ja neid kohus ei hinda (t.l. 69-73).

K J ütlustega kohtueelses menetluses kriminaalasjas on veenvalt põhistatud järgmised asjaolud, et

K J märkas 04.12.2016 hommikul oma kodus, et tema pere noorem koer

O on ebatavaliselt ja imelikult loid, O ei tahtnud püsti tõusta, üks silm oli punane ja paistes;

06.12.2016 oli O eriti loid ja ei liigutanud üldse, oli nõrk ja esinesid krambid, tema väljaheidetes

ja okses oli verd. O viidi koheselt koerte kiirabisse; samuti esines teise koera L olekus analoogseid

tunnuseid kergemal moel; enne koerte haigestumist tunnistaja nendega krundist väljaspool ei

käinud ja koerad olid kogu aeg kodu territooriumil (t.l. 123-126).

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on mürgitanud hagejate koeri ja tekitanud sellega hagejatele

kahju.

Võlaõigussseaduse (VÕS) §-le 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt peetakse õigusvastaseks

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumist. TsÜS § 49 lg-st 3 tulenevalt

kohaldatakse loomadele üldjuhul asjade kohta käivaid sätteid. VÕS § 1045 lg 2 järgi ei ole kahju

tekitamine õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus

kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade

kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas

oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju

tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 2

kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Vaidlust ei ole, et V Ki hoidis oma kodus rotimürki. Tuvastatud on, et 14.12.2106 ülekuulamise

protokollist kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses maakohtus 23.10.2017, et V K andis

politseile oma kodust xxx välja temale kuulunud rotimürgi, mis asus läbipaistvas kilekotis (t.l.

107-113 pöördel).

Politsei- ja Piirivalveameti 10.12.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ja politseiametnik

M L tunnistajana antud ütlusega kohtueelses menetluses on tõendatud, et hageja G J avastas

10.12.2016 oma kodu hoovist aadressil xxx kostja aiaga piirneval alal umbes 30 cm kaugusel xxx

kinnistu (kostja elukoha) piirdeaiast roosasid helbeid sisalduva teraviljapudru taolise aine, mis

võeti sündmuskohalt kaasa (t.l. 127-132 pöördel). Asjaolu, et kostja seab kahtluse alla, kas G J

võis näha oma krundil veel tumeroosat teraviljaputru, mida keegi teine seal ei näinud, ei sea

iseenesest kahtluse alla, et G J ei võinud seal märgata ja üle anda politseile roosat teraviljaputru.

Pooled vaidlevad, kas hagejate koerad on söönud rotimürki. Kohtu arvates on veenvad K J ütlused,

et ta avastas 07.12.2016 avastas oma kodu xxx hoovist koerte väljaheite, mis oli tumeroosa ja

sisaldas roosasid helbeid (t.l. 123-126). Kohus leiab, et 20.12.2016 ekspertiisimääruse ja

09.01.2017 ekspertiisiaktiga nr 200I ( kr asi tl 104-106 ), mille kohaselt hagejate elukohast xxx

hoovist leitud koera väljaheitest võetud proovis, xxx võetud tumeroosat värvi teraviljapudru

sarnases aines ja kostja V Ki poolt oma kodust väljaantud rotimürgis sisaldus ühesugune toimeaine

difenaakum, on tõendatud, et hagejate koer on söönud rotimürki (t.l. 114-115).

Kuna ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakti kohaselt on koera väljaheidetest ja kostja kodust

väljaantud rotimürgist leitud ühesugust toimeainet, siis on mõistliku kõrvalseisjana mõistlik

järeldada, et hagejate koer on söönud seda sama rotimürki, mis on ka kostja kodus ja mida kostja

puistas hagejate krundile, kui sirutas käe üle naabrite aia. Kohus nõustub hagejatega, et on

põhjendatud arvata, et rotimürgi sisaldumine koera väljaheites ja roosasid helbeid sisalduvas

pudrus hagejate krundil tõendabki kogumis seda, et rotimürk on läbinud koera seedetrakti, et koer

on difenaakumi sisaldavat ainet sisse söönud ja seega mürk oli sattunud koera organismi (t.l.

114115).

09.02.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, milles on kajastatud xxx turvakaamera salvestiste

vaatlust, nähtub, et mõlemad koerad sõid maast midagi pärast seda, kui teisel krundil (

s.o xxx krundil ) olev meesterahvas oli sirutanud käe üle aia (t.l. 116-117). Pooled ei vaidle, et

videosalvestis, millest jutt käib oli tehtud 02.12.2016 (t.l. 58-66, 68). Kohus nõustub kostjaga, et

vaatlusprotokollist ei ole iseenesest kirjeldatud, et V K teeks liigutuse nagu riputaks midagi, kuid

kohtu arvates on mõistlik arvata, et kui isik paneb käe üle aia ja vahetult peale seda koerad söövad

samal kohal maast midagi, siis on mõistlik arvata, et seesama isik, kes oli sirutanud käe üle aia, on

seda teinud selleks, et midagi sinna maha söömiseks puistata. Kohtu arvamust ei muuda ka asjaolu,

et vaatlusprotokollis on kirjeldatud koerte söömist väljenditega „ …tõenäoliselt sööb, tundub nagu

sööks, tundub, et söövad, tundub, et hakkab midagi sööma“. Lähtudes eeltoodust on kohtu arvates

tõendeid kogumis hinnates tõendatud, et kostja kodus olev rotimürk on sattunud hagejate krundile

kostja tegevuse läbi ja seda rotimürki on ka hagejate koerad söönud.

Hagejad on tõendanud, et nende koeral O diagnoositi 07.12.2016 xxx mürgistus, mis oma

kliinilistelt tunnustelt vastas rotimürgi poolt põhjustatud mürgistusele (t.l. 6). Hoolimata kostja

vastuväidetest, et hagejate hagiavalduses kirjeldatud asjaolud on liialdatud, on hageja xxx

haigusloo väljavõttega tõendanud, et koer O viibis loomakliinikus statsionaarsel ravil, talle tehti

kaks vereülekannet. Haigusloo väljavõttest nähtub, et kliinikusse pöörduti koeraga, kuna koer oli

loid, isutu, oksendas, roe verine. Koer O raviarst dr A V vande all antud ütluste „Mürgid

töödeldakse maksas ja väljutatakse neerude kaudu, seega tavaliselt on mürgistuse puhul maksa ja

neeru näitajad tõusnud. Rotimürk pärsib Kvitamiini sünteesi ja sellest tekivad verejooksud.“ A V

ütlustega on tõendatud, et tõenäosus, et koera tervisekahjustuse põhjus peitus mujal kui rotimürgis,

on väga väike, kuna loom reageeris ravile ja paranes. Oleks põhjus olnud muus, ei oleks K-

vitamiini manustamine aidanud. K-vitamiini manustamist rotimürgi söömise tagajärjel toetab ka

väljaandes Maa Elu ilmunud artikkel, kus veterinaararst M T märgib samuti, et mürgistuse

peamisteks kliinilisteks haigustunnusteks on loidus, oksendamine ning sisemised verejooksud.

Sümptomite leevendamiseks tehakse loomale K-vitamiini süst (t.l. 87-87 pöördel).

Hageja G J 14.12.2016 ütlustega kohtueelses menetluses ja 04.09.2017 ütlustega kohtumenetluses

maakohtus on tõendatud, et samal ajal, kui koer O raviti, jäi loiuks ka teine koer L, ning Ll tuvastati

hüübivusnäitaja mõningane tõus (t.l. 118-122). Hagejad on tõendanud, et koer, L haigusnähud

tuvastati 08.12.2018 XXX, kus märgiti koeral kehatemperatuuri ja vere hüübivusnäitajate tõus,

mis on tõendi kohaselt iseloomulik rotimürgi manustamisele, mistõttu alustati profülaktilise raviga

vitamiin K preparaadiga (t.l. 7). Kostja väide, et hüübivusnäitajate tõus iseenesest ei viita veel

hüübivushäirele, ei lükka ümber ümber kohtu ette toodud tõendeid, et ka koer L vajas ravi ja talle

seda ka osutati.

Kuna mõlema koera haigusseisundid said leevenduse ja koerad reageerisid ravile, kus raviarstid

ravisid rotimürgistust, siis ei ole asjakohased kostja väited, et selliseid haigusseisundeid nagu olid

hagejate koertel võivad põhjustada ka muud diagnoosid või, et raviarstid on diagnoosi ja ravi

määramisel põhjendamatult arvesse võtnud ka hagejate edastatud infot rotimürgi kahtluse kohta.

Seega ei ole asjakohased ka kostja väited, et koertele oleks pidanud mürgi kindlaksmääramiseks

tegema veel ka kostja viidatud teste (t.l. 74-78).

Kuna kohus on eelenevalt tuvastanud, et koerad sõid kostja poolt hageja krundile pandud

rotimürki, siis on veenev, et hagejate koerte tervisehäired olid põhjustatud mürgist, mitte

Kvitamiini puudusest. Asjaolu, et mürgistust raviti K-vitamiiniga ei luba iseenesest järeldada, et

hagejate koertel oleks tuvastatud K-vitamiini puudus. Kohtu arvates ei ole põhjust kahelda koertele

pandud diagnoosides, et neil tekkinud tervisehäired olid põhjustatud rotimürgist. Kostja väide, et

turul olemasoleva rotimürgiga ei olegi võimalik mitte ühtegi koera mitte kunagi mürgitada ei ole

veenev, sest kohus on tuvastanud, et konkreetselt hagejate koertel oli mürgitus ja see mürgitus

tekkis hagejate koertel rotimürgi söömise tagajärjel. Kuna kohtule ei ole teada, missuguses

koguses on hagejate koerad söönud rotimürki, mille tagajärjel neil mürgitus tekkis, siis ei ole

asjakohased kostja väited ja tõendid, kui palju rotimürki peaks üks koer üleüldse sööma kostja

arvates, et saaks rääkida mürgituse tekkimisest rotimürgiga (t.l. 43-47 pöördel, 49-50, 52-54,

5657). Kohus leiab, et hagejad on veenvalt põhistanud, et kui kostja ei oleks pannud hagejate

krundile rotimürki, siis ei oleks hagejate koerad seda söönud ning hagejate koertel ei oleks

tekkinud mürgitusele viitavaid tervisekahjustusi.

Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja on hagejate koertele tervisekahjustuste tekitamisega

tekitanud õigusvastaselt kahju hagejatele. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kahju tekitamine

ei ole õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi hagejatele kahju tekitamises, et

kostja oleks teinud vähemalt kõik endast oleneva, et hageja koerad ei sööks rotimürki, mis oli

kostja kodus ja mis läbi kostja tegevuse sattus hagejate krundile nagu kohus eelnevalt tuvastas.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tulenevalt VÕS § 128 lg-st 1 kuulub hüvitamisele nii

varaline kui mittevaraline kahju. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju

hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Pooled ei vaidle selle üle, et hagejate koerte ravimise eest on hagejad tasunud 2 581,55 eurot (t.l.

20-27 pöördel). Hagejad on veenvalt põhistanud, et kantud kulutused olid mõistlikud ja vajalikud

loomade eluohtliku terviseseisundi parandamiseks (t.l. 16-22). Seega on hagejad veenvalt

tõendanud, et seoses kostja õigusvastase tegevusega hagejate omandile on hagejal on tekkinud

kahju 2 581,55 eurot. Vaidlust ei ole, et kostja hagejatele neil tekkinud kahju 2 581,55 eurot

hüvitanud ei ole.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hagejate kasuks kahjuhüvitis 2 581,55 eurot.

Hagejad paluvad kohtul kostjalt välja mõista kohtu määratav mõistlik mittevaralise kahju hüvitis

seoses hagejatele kuuluvatele loomadele tekitatud eluohtliku seisundi ja sellega kaasnenud

füüsiliste kannatuste vahetust pealtnägemisest, mis omakorda tekitas hagejatele hingelist valu,

stressi ja emotsionaalseid pingeid.

VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei

saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg-st 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 4 järgi on asja hävimise

või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitamisele

õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on

hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike

põhjuste tõttu.

Kohus leiab, et hagejate mittevaraline kahju ei ole tõendatud. Kohtu arvates ei luba VÕS § 134 lg

4 erandlikud asjaolud mittevaralise kahju hüvitamiseks asja hävimise korral järeldada, et sellised

erandlikud asjaolud lubaksid ka asja kahjustamise korral (loomale tervisekahju tekitamisel), kus

kahju hüvitis hõlmabki vaid asja parandamise mõistlikud kulud, välja mõista mittevaralise kahju.

Kahtlemata eksisteerib omaniku ja lemmiklooma vahel isiklik emotsionaalne side, mis väljendub

hingelistes kannatustes, kui lemmikloomaga peaks midagi juhtuma, kuid kohtu arvates ei ole

käesoleval juhu kohtu ette toodud ei selliseid asjaolusid, et järeldada, et hagejatel oleks üldse õigus

nõuda kostjalt mittevaralist kahju seoses koerte tervise kahjustamisega, et oleks üleüldse võimalik

mõõta sellist mittevaralise kahju suurust või, et hagejate poolt koerte kahjustatud tervisliku

seisundi pealtnägemine oleks selliseks erandlikuks asjaoluks, et võiks lugeda tõendatuks hagejate

mittevaraline kahju.

Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113

lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude

puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna hageja nõuab viivist kahjuhüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest, siis on põhjendatud

otsuses märkida, et juhul kui kostja jääb väljamõistetava kahjuhüvitise tasumisega viivitusse, siis

tuleb kostjalt välja mõista viivis väljamõistetavalt kahjusummalt 2 581,55 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni põhinõude täitmiseni. TsMS

§ 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse

täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hagejate taotlusel on põhjendatud otsuses märkida, et kostjal tuleb temalt väljamõistetud

kahjuhüvitis tasuda G J pangakontole nr xxx 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 28, 79), millistele kohus käesoleva

lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis

jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik

Otsuse põhjendusi muudetud

Tallinna RK lahendiga.