1-19-8355/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHT U OT S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2019

Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8355 (19244000766) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Prokurör abipr Joonatan HALLIK okurör Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2019 Kriminaalasi

H.S-i süüdistus

Karistusseadustiku 424 lg.1

§ järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav H.S

sünd. XXX,

isikukood

XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx xxx linn Ida-Virumaa, xxx

töökoht OÜ, töötaja, varem kriminaalkorras karistamata Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg

1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada H.S Karistusseadustiku § järgi ning mõista

424 lg.1

karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata, et mõistetud karistus 5 (viis) kuud vangistust jäetakse H.S-i suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 6 (kuus) kuud.

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – H.S käitumiskontrolli

6 alusel on

ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas xxx xx xxx Ida-Virumaa

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 alusel määrata, et H.S on katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi

Määrata H.S katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

Karistusseadustiku §50 lg.1 p.1 alusel kohaldada H.S-ile lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud.

Liiklusseaduse §127 alusel on H.S atud 5 (viie) tööpäeva kohust

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Välja mõista H.S-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 810

(kaheksasada kümme , Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ) eurot

ekspertiisitasu 66 (kuuskümmend kuus) eurot 60 senti ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu (vandeadvokaat Kaido KOOGA)

kohtueelses menetluses makstud tasu eest 129 ( sada kaks ) eurot üks kümmend üheksa

60 senti riigituludesse.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda ositi

H.S

1 (ühe) aasta jooksul alates kohtu Maksuja Tolliameti arvelduskontole: otsuse jõustumisest SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99919700054979 H.S kriminaalmenetluse kulud“. 1-19-8355

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Süüdistus

H.S on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.08.2019 kell 19.47 Kohtla-

juur Järvel Järveküla tee maja nr xx es mootorsõidukit Mitsubishi Lancer (registreerimismärk xxxxx) olles alkoholijoobes. Vastavalt

Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktile nr.1088T leiti tema verest 2,48 mg/g alkoholi ning keda vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Seega süüdistatakse H.S Karistusseadustiku §424 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Kokkulepe

Abiprokurör Joonatan Hallik, süüdistatav H.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga sõlmisid .2019 kokkuleppe, mille käigus 21.10 süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust. KarS §74 lg.1 - 3 alusel jätta karistus täielikult tingimis kohaldamata, kui H.S ei pane 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja kohustub täitma talle KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx xx xxx Ida-Viru maakond, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või - -

õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS §75 lg.2 p.2 kohustada H.S käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS

§50 lg.1 p.1 alusel abi

nõuab prokurör

kohtus H.S-ile lisakaristusena juhtimise

3-ks kuuks. mootorsõiduki õiguse äravõtmist Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul.

Maakohtu istung

Abiprokurör jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus Joonatan Hallik H.S dustiku §424 lg. järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus Karistussea vastavalt kokkuleppes sätestatule.

Süüdistatav H.S jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta kõikides osades nõustub sellega ja selle kokkuleppe

sõlmimine oli tema vaba tahe. Tingimisi süüdimõistmise tagajärjed on talle selgitatud.

Maakohtu otsuse põhjendused

Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

H.S-ile on esitatud süüdistus selles, et juhtis 02.08.2019 kell 19.47 Kohtla-

joobeseisundis. Järvel Järveküla tee maja nr xx juures mootorsõidukit

Kriminaala vastavalt Kohtuekspertiisi Instituudi sja materjalidest nähtub, et ekspertiisiaktile nr.1088T leiti verest 2,48 mg/g alkoholi. H.S-i

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei juht olla joobeseisundis.

Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Maakohus leiab, et

H.S tuleb Karistusseadustiku §424 lg. järgi süüdi tunnistada.

Karistusseadustiku §424 lg. näeb karistu rahalise karistuse või kuni sena ette kolmeaastase vangistuse.

Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – – vangistus ja leiab, et

nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks.

Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga –

5 kuud vangistust. Samuti nõustub maakohus sellega, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga stel on süüdistatav kohustatud täitma

6 kuud, mille ke

kontrollnõudeid ja 1 lisakohustust. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 3 kuud.

Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Vastavalt Karistusseadustiku istusseadustiku

424 lg.1 §4 lg.3 on Kar § järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub

ndraha summas 810 . H.S-ilt väljamõistmisele su €

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisikulud.

Eeltoodu alusel kuulub H.S-ilt väljamõistmisele ekspertiisikulu summas 66,60 €.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasud.

Eeltoodu alusel kuulub H.S-ilt väljamõistmisele kaitsjatasu summas

129,60 €.

Maakohus nõustub H.S-iga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi 1 aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistatav H.S kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppes toodud kõiki asjaolusid on talle selgitatud ja need on arusaadavad.

Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 §245

- sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas abiprokurör 21.10.2019 Joonatan Halliku,

süüdistatav H.S-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga poolt sõlmitud kokkuleppe.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik