2-19-12984/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12984

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12984

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Peeter Paejärve

vastu 541,78 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

617,73 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline

esindaja Carlo Kask, e-post menetlus@plusplus.ee;

kostja Peeter Paejärv (ik XXX; tegelik viibimiskoht

kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Peeter Paejärve vastu 541,78 euro ja

lisanduva viivise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus

303,64 eurot, millest 227,25 eurot on põhinõue, 25 eurot sissenõudmiskulu ja 51,39 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 16.08.2019 seisuga.

3. Välja mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 227,25 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 56% ulatuses Peeter Paejärve kanda ja 44% ulatuses Aktsiaselts

PlusPlus Capital kanda.

6. Jätta Peeter Paejärve menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude

puudumise tõttu.

7. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot,

millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.

8. Välja mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

154 eurot.

9. Välja mõista Peeter Paejärvelt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

154 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

2(5)

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi Peeter Paejärve (kostja) vastu

põhivõla 297,25 eurot, viivise 214,53 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot, samuti alates

17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja XX.XX.XXXX

liitumislepingu nr XXX kliendinumbriga XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma

kostjale mobiilsideteenuseid ning kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) ja teenuste eest

õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.-30.09.2016 teenuste

kasutamise eest esitatud 01.10.2016 arvet nr XXX summas 297,25 eurot, mille tasumise tähtpäev

oli 18.10.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos

kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus kostjalt nõuda viivist

0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist 297,25 eurolt 18.10.2016 kuni

16.08.2019 eest 214,53 eurot. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja kostjalt võlateatiste

saatmise eest sissenõudmiskulu 30 eurot.

3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2019. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja

lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks 31.10.2019. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

4. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

5. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping

ning osamaksetega vara müügileping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Elisa Eesti AS teenuste

kasutamise üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

3(5)

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 21.03.2016 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni

kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 297,25 eurot (võlgnevuse

sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 2,90 eurot). 01.10.2016 esitatud arve on aga koos

käsitlustasuga summas 70 eurot, mille sissenõudmise õigus tuleneb osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest. Viidatud lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema

36 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja või Elisa Eesti AS poolt

mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

Kohtu hinnangul on käsitlustasu näol sisuliselt tegemist leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes,

mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu

lõpetamise, peatamise või kohustusliku lisateenuse paketi lõpetamise või muutmise korral

väiksema miinimumarvega või kuutasuga paketi vastu kindlas summas leppetrahvi eelnimetatud

toimingutega teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja

tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine.

Arvestades kuutasu maksumust 13 eurot ja osamakse suurust 6,75 eurot kuus on leppetrahv

70 eurot ebamõistlikult suur. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata. Seega ei ole hagejal õigust käsitlustasu (leppetrahvi) nõuda,

mistõttu kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele

227,25 eurot (297,25 – 70 = 227,25).

6. Nimetatud summalt 227,25 eurot on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise

üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat

ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt RKTKm 3-2-1-25-

16 p 13). Viivise arvestus kuni 16.08.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on

51,39 eurot.

Arve number

Summa

Maksetähtpäev

Viivitatud päevi

Viivis

XXX

227,25

18.10.2016

1032

51,39

7. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.08.2019. Hageja nõude

õiguslik alus on TsMS § 367.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

4(5)

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb TsMS § 367 alusel mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

227,25 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Arve nr XXX järgse võlgnevuse sissenõudmisel nõuab hageja 15.03.2018 võlateatise eest

20 eurot, 15.04.2018 võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku

30 eurot.

Kohus märgib, et nõude suuruse hindamisel arvestatakse põhinõuet koos võimalike

kõrvalnõuetega meeldetuletuskirja saatmise aja seisuga. Kui esimese tasulise meeldetuletuskirja

saatmise hetkel on nõude suurus kuni 500 eurot, kuid kohtusse nõude esitamise hetkel on nõude

suurus üle 500 euro, ei või esimese meeldetuletuskirja saatmise eest nõuda hüvitist kõrgema

määra alusel. Kuivõrd esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise ajal 15.03.2018 võlgnes

kostja hagejale vaidlusaluse arve järgi põhinõudena 227,25 eurot, mis koos seadusjärgses määras

viivisega ei ületanud 500 eurot, on VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 ja lg-s 6 sätestatut arvestades

põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 25 eurot (15 + 5 + 5).

9. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja põhinõude 227,25 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, 16.08.2019 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 51,39 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras

põhinõudelt 227,25 eurot alates 17.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~56% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 56% ulatuses

kostja kanda ja 44% ulatuses hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks

määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

5(5)

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja –mahukas).

Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 154 eurot (56% 275 eurost).

13. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

154 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik