3-19-2071/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-2071 Haldusasi

M. T. kaebus Harku Vallavalitsuse 07.10.2019 otsuse nr 204 tühistamiseks RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebaja loobumine kaebusest.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Lõpetada haldusasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Tagastada kaebajale määruse jõustumisel esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. M. T. esitas 06.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 07.10.2019 otsuse nr 204 tühistamiseks. Otsusega anti ehitusluba kaebaja omandis olema kinnistu kõrvalkinnistule veetorustike rajamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

Kohus küsis pooltelt esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukohta, sh taotluse täpsustamiseks. Vallalt telefoni teel saadud teabe alusel edastas kohus taotluse ka ehitamist taotlevale isikule – AS Viimsi Keevitus.

2. Vastustaja teavitas kohut, et pooled sõlmisid 18.11.2019 kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt kaebaja loobub kaebusest. Samas esitas vastustaja ka vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele. Kaebaja teavitas kohut samal päeval, et on sõlminud vastustajaga kokkuleppe, et vastustaja rajab trassid kaebaja kinnistu piirist vähemalt 10 meetri kaugusele ning kaebaja loobub seega kaebusest.

3. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Menetlus on võimalik lõpetada ka kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Loobumise avaldus on esitatud enne kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumist (HKMS § 153 lg 1). Kohus on teavitanud loobumise avaldusest vastustajat ja võimalikku kolmandat isikut – AS Viimsi Keevitus – ning kumbki ei ole esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude väljamõistmise taotlust.

Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebaja pöörduda kohtusse kaebusega sama nõudega samal alusel (HKMS

2(2) § 43 lg 1 p 2). Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, kuivõrd menetlusosalised ei ole kulude väljamõistmist taotlenud.

Asjas on lahendamata esialgse õiguskaitse taotlus. Kuna kohus võtab vastu kaebaja loobumise kaebusest, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

4. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust. Kuna kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot, mis jääb alla viidatud piirmäära, ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.

Riigikohus leidis 21.03.2011 määruses nr 3-3-1-9-11, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (kehtiva RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Kehtiv seadus ei näe lahendamata avalduste osas ette erisust. Kohus ei ole esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaadanud. Viidatud Riigikohtu lahendi ja RLS § 15 lg 1 p 5 analoogiat kohaldades tagastab kohus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin