3-19-795/53 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-795 Haldusasi OÜ Air Livonia kaebus Tori Vallavalitsuse 10.04.2019 korralduse nr 273 „Ehitusloa andmine“ tühistamiseks RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss määruse põhjendava osa punktis 2 toodud sõnastuses koos kompromissi lisadega.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

4. Kohus ei tagasta kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.

5. Tagastada kaebajale projekteerimistingimuste tühistamise nõudega koos tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on OÜ Air Livonia kaebus Tori Vallavalitsuse 10.04.2019 korralduse nr 273 „Ehitusloa andmine“ tühistamiseks. Asjas toimus 14.06.2019 eelistung, mille järgselt pidasid pooled kompromissläbirääkimisi.

2. Kaebaja esitas 21.11.2019 kohtule kaebaja, vastustaja, AS Tallinna Lennujaama (kolmas isik) ja Lennuameti (kaasatud haldusorgan) vahel sõlmitud kompromissi järgmises sõnastuses:

1. Lennuamet on käesoleva kompromisslepingu allkirjastamise hetkeks kooskõlastanud kirjalikult Pärnu lennujaama rekonstrueerimise projekti lisa 1 „Lennuvälja kaitsevööndi asendiplaan“, mille kohaselt on rekonstrueeritava lennuraja telgjoonest kagu suunas lennuvälja kaitsevööndit vähendatud 500 meetrilt 150 meetrile, ning võtab selle aluseks Pärnu lennuvälja rekonstrueerimise järgsel sertifitseerimisel, arvestades kooskõlastuses välja toodud asjaolusid ning hinnanguid. Nimetatud Lennuameti kooskõlastus (Lisa 1) ning rekonstrueerimisjärgse Pärnu Lennujaama kaitsevööndi asendiplaan (Lisa 2) on käesoleva kompromisslepingu lahutamatuks osaks.

2. Käesoleva kompromisslepingu lahutamatuks osaks on lennuohutushinnang koos riskianalüüsiga (Lisa 3). Lennuamet kinnitab, et vastavalt lennuohutushinnangule ja riskianalüüsile on lennuohutus vähendatud kaitsevööndiga tagatud ning kinnitab, et tal on kaitsevööndi kindlaksmääramisel kaalutlusõigus (erisuse tegemise õigus).

2(3)

3. AS Tallinna Lennujaam teeb kõik endast oleneva, et tagada Kaebaja huvides vähendatud kaitsevöönd, saavutades Pärnu lennuväljal lennuohutuse lennuvälja käitamise protseduuride ning lennutegevuse ja lennutegevuse laadi kaudu.

4. Pooled mõistavad käesoleva Lepingu tagajärjena ning avaldavad käesoleva kompromisslepingu õiguspärasuse eeldusena järgnevaid õiguslikke asjaolusid:

4.1. Pärnu Lennuvälja kaitsevöönd on kompromisslepingu sõlmimise hetkel 150 meetrit lennuraja teljest paremale ja vasakule.

4.2. Kaitsevööndi suurus ei tulene absoluutse tagajärjena seadusest ega määrusest ning kaitsevöönd määratakse kindlaks Pärnu lennujaama sertifitseerimismenetluses, arvestades kooskõlastuses (Lisa 1) toodud asjaolusid.

5. Vastustaja avaldab ja kinnitab, et on käesoleva kompromisslepingu sõlmimise hetkeks kandnud AS-i Tallinna Lennujaam avalduse alusel ehitisregistrisse Pärnu Lennuvälja rekonstrueerimisjärgse kaitsevööndi asendiplaani koos Lennuameti poolse kooskõlastusega.

6. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

7. Vastustaja esitab käesoleva kompromissi kohtule kinnitamiseks ning sellega ühtlasi ka kohtuasja nr 3-19-795 menetluse lõpetamiseks.

8. Pooled on kokku leppinud, et kompromissilepingu allkirjastamisest alates puuduvad Pooltel üksteise vastu mis tahes nõuded või pretensioonid, mis tulenevad haldusasja nr 3-19-795 menetlemisest ning vaidlusesemest.

9. Kompromissileping on Poolte poolt digitaalselt allkirjastatud.

Kohtule on esitatud ka kompromissis viidatud lisad, mis on samuti kompromissi osaks.

3. Kohus lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Kompromisslepingu on enne selle kohtule esitamist allkirjastanud kaebaja seaduslik esindaja Ants Aringo, kaebaja lepinguline esindaja Jüri Puust, vastustaja seaduslik esindaja vallavanem Lauri Luur, kolmanda isiku AS Tallinna Lennujaama seaduslik esindaja juhatuse esimees Riivo Tuvike ja Lennuameti peadirektor Rait Kalda. Seega on kolmas isik ja kaasatud haldusorgan on kompromissiga nõus. Kohtule ei nähtu, et kompromiss oleks õigusvastane, riivaks menetlusse kaasamata isikute õigusi või kompromissi ei oleks võimalik täita (HKMS § 154 lg 1). Kohus ei hinda kompromissi kinnitamisel juba antud haldusaktide õiguspärasust. Samas nähtub kompromissi punktidest 2 ja 3, et tagatud on ka lennuohutus. Kolmandal isikul ja kaasatud haldusorganil lasub lennuohutuse tagamise kohustus ka sõltumata käesolevas kompromissis kokkulepitust.

Kaebajat ja kolmandat isikut on menetluses esindanud advokaadid, mistõttu ei selgita kohus enne kompromissi kinnitamist kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi (HKMS § 155 lg 1 ja lg 4). Kohus märgib siiski, et kompromissi tulemusel menetluse lõpetamisel ei ole kaebajal enam võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

4. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista. Ka kolmas isik (vt HKMS § 15 lg 1 p-d 1 ja 2) ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad need tema enda kanda (HKMS § 108 lg-d 7 ja 8).

Kaebaja tasus 27.04.2019 ehitusloa tühistamise kaebuselt 15 eurot riigilõivu. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel ja kaebuselt tasutud riigilõiv ei ületa 31,94 eurot, ei tagasta kohus kaebajale ehitusloa tühistamise nõudelt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 6 p 1).

Kaebaja tasus 27.04.2019 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 15 eurot. Riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on riigilõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11 ja Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3- 1-99-10). Kuna esialgse õiguskaitse taotlus on läbi vaadatud, ei tagasta kohus esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu.

3(3)

Kaebaja täiendas kaebust projekteerimistingimuste tühistamise nõudega 20.05.2019 ja tasus nõudelt riigilõivu 15 eurot. Kohus lõpetas 21.08.2019 määrusega projekteerimistingimuste tühistamise nõudes menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel menetlusse, kuid ei ole veel riigilõivu tagastanud. HKMS § 104 lg 1 kohaselt tuleb kaebuses mitme nõude esitamise korral tasuda riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtus suurem riigilõiv. Riigilõivu ei tasuta iga nõude pealt eraldi. Kuna kaebuselt tasuti riigilõiv juba esialgse kaebuse esitamisel 27.04.2019, siis tuleb kaebajale tagastada enammakstud riigilõiv 15 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 1) arveldusarvele, millelt riigilõiv on 20.05.2019 tasutud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin