1-19-7160/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-7160

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-7160

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti

taotlus Ando Kehlmannile Rootsi Kuningriigis mõistetud

vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramiseks

Eesti Vabariigis

Süüdimõistetu

Ando Kehlmann

Sünd: 08.11.1964; EV kodanik; registreeritud elukoht

Eesti Vabariigis rahvastikuregistri andmetel puudub,

kohtule esitatud andmetel ajutine elukoht 19.08.2019 kuni

05.08.2020: x

Karistatud Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu

16.11.2017 otsusega nr B 7749-17 Rootsi Kuningriigi

Seaduse karistuste kohta rahapesu eest (2014:307) § 7 lg

1, 2 alusel 1-aasta pikkuse vangistusega. Otsus jõustus

06.03.2018. Karistusseadustiku 33. ptk § 7 alusel loetud

päeva

vangistust

täideviiduks

välismaa

kinnipidamisasutuses vahi all viibitud aja arvelt.

Kaitsja

Advokaat Yaroslav Radziwill

RESOLUTSIOON

1. Lugeda Ando Kehlmanni suhtes Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus

nr B 7749-17 tunnustatuks ja selle otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks tunnistatuks

Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusega nr 1-17-5566.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017

otsusega nr B 7749-17 mõistetud karistuse, s.o 1 (üks) aastase vangistuse hulka

loovutamisvahistuses viibitud aeg Eesti Vabariigis 07.06.2017 kuni 27.07.2017, s.o 21

(kakskümmend üks) päeva ja Rootsi Kuningriigis vahi all viibitud aeg 28.06.2017 kuni

27.07.2017, s.o 30 (kolmkümmend) päeva, lugedes mõistetud karistusest kantuks vangistus

51 (viiskümmend üks) päeva.

3. Määrata, et Ando Kehlmannil kuulub Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017

otsuse nr B 7749-17 alusel Eesti Vabariigis ärakandmisele ära ärakandmata vangistus 10

(kümme) kuud ja 9 (üheksa) päeva.

4. Karistuse kandmist arvestada alates Ando Kehlmanni karistuse kandmisele asumisest või

tema karistuse kandmisele toimetamisest.

5. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 135 (sada kolmkümmend viis) eurot jätta Eesti

Vabariigi kanda.

6. Käesolev määrus edastada Ando Kehlmannile, tema kaitsjale, Riigiprokuratuurile ning

määruse jõustumisel Justiitsministeeriumile ja Tallinna vanglale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib KrMS § 384, 386, 387 alusel esitada määruse teinud kohtule

määruskaebuse viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Rahvusvahelise koostöö taotlus

10.09.2019 edastati Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Harju Maakohtule Rootsi Kuningriigi

Vangla- ja kriminaalhooldusameti 10.01.2019 koostatud Euroopa vabadusekaotuse tunnistus koos

lisadokumentidega, milles taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Ando Kehlmanni, sünniaeg

08.11.1964, suhtes Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuse nr B 7749-17

tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis.

Kohtuistungil kohus tuvastas

Prokurör asus seisukohale, et kuna A.Kehlmann loovutati kunagi Rootsile sellel tingimusel, et

ta peab karistuse täitma Eestis, siis see tähendab seda, et Harju Maakohus ühe korra tegelikult

juba on otsustanud selle karistuse tunnustamise ära. See seisukoht võeti vastu juba loovutamise

hetkel, et see karistus on täidetav Eestis ja tuleb täita Eestis. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu

lahend 07.10.2015 nr 3-1-1-71-15, kus ka Riigikohus ütleb, et kui see asjaolu, et isik peab

karistuse täitma Eestis, on otsustatud juba loovutamisel, siis teistkordselt nn klassikalises mõttes

tunnustamismenetlust läbi viima ei pea ja seetõttu ei rakendu siin ka KrMS alates § 50834

sätestatud erinevad kriteeriumid ja nagu Riigikohus on öelnud, et sel juhul kui on selle täitmisele

pööramisega või karistuse konkreetse kestusega mingeid küsimusi, siis need lahendatakse KrMS

18 ptk 4 jaos kirjeldatud korras ehk kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise korras.

See praktika on seni olnud selline, et kui isik reaalselt viibib välisriigis vangistuses, siis need asjad

ei jõuagi kunagi kohtu lauale, vaid vangide vahetus toimub kinnipidamisasutuste vahel

automaatselt. See, et täna justiitsministeerium saatis selle tunnistuse Harju Maakohtule, on ilmselt

tingitud sellest, et isik reaalselt kinnipidamisasutuses ei viibi ja vanglad omavahel suhelda ei saa

ja see tähendab seda, et tuleks reaalselt see kohtuotsus pöörata täitmisele, milles siis vanglal tekiks

võimalus isikule kutse saata ja ta vanglasse kutsuda. Praegu see menetlus, mida kohus peaks

otsustama, on see, et pöörata see kohtuotsus reaalselt Eestis täitmisele mitte aga viia läbi

tunnustamismenetlust, kõik kriteeriumid on täidetud. Teiselt poolt kui isiku nõusolekust rääkida,

siis see loovutamise otsus tehti isiku juuresolekul, ta ei vaidlustanud seda, ta oli sel hetkel sellega

nõus, seda nõusolekut ei saa isik igal hetkel kas tagasi võtta või ümber mõelda, et ühe korra kui

see asi otsustati, ta oli sellega nõus. Praegu ei ole meil tegemist sellise olukorraga, et isik ei ole

nõus Eestis karistust täitma mistõttu mingil muul õiguslikul alusel oleks see välistatud. Seetõttu

käesoleval juhul Harju Maakohus peaks selle kohtuotsuse pöörama täitmisele ja määrama

kindlaks Eestis täitmisele kuuluva karistuse pikkuse, mis on 9 kuud ja 9 päeva, lähtudes sellest,

et isik on viibinud Rootsis loovutusvahistuses 07.06.2017-27.06.2017 ja Rootsis 28.06.2017-

27.07.2017, see on 51 päeva ja teda karistati vangistusega 1 aasta, see vahi all viibitud aeg tuleks

maha arvestada ja lõplik vangistus, mis tal täitmisele on jäänud on 9 kuud ja 9 päeva.

Kaitsja esitas kohtule Ando Kehlmanni edastatud dokumendid, millede kohaselt Ando Kehlmann

elab alaliselt Soomes, saab palka Soomes, elab rahvastikuregistri järgsel aadressil Soomes ning

on Soomes kindlustatud. Kaitsja leidis, et prokuröri seisukohtadega nõustuda ei saa ja on vajalik

klassikaline tunnustamine. Tegemist on väga tähtsa õiguse riivega ehk siis vabaduse õigus on

praegu küsimärgi all ja vabadusekaotuse tunnustamises oli tehtud ilmne viga. Nimelt toimiku lk

4 ja 6 oli kirjas, et Kehlmann elab täidesaatvas riigis. Nagu on loodetavasti tõendatud, ta ei ela

täidesaatvas riigis ega Rootsis, ta elab Soomes ja tal on seal elukoht, tal on seal töökoht, perekond,

sõbrad, muud kaalukad sidemed, ta on registreeritud seal rahvastiku registris, tal on isikukood, tal

on Soome telefoninumber ja töökoht samuti Soomes. Kuna ta ei ela ega viibi Eestis ega Rootsis,

siis tunnustamine ei ole lubatav ja A. Kehlmanni nõusolek oleks igal juhul nõutud KrMS § 50838

lg 2 ning § 50839 p 3 alusel. Sellist nõusolekut ta ei ole andnud ning ta on selgelt väljendanud oma

arvamust, et karistuse kandmine Eestis ei ole kooskõlas tema huvidega ega soodustaks tema

sotsiaalset rehabiliteerimist. Kuna vangistuse täitmisele pööramine oleks vastuolus seadusega ja

seega õiguse üldpõhimõtetega, palub kohtul keelduda otsuse tunnustamisest ja karistuse

täitmisest.

Kohtu seisukoht

Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine

Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusamet on edastanud Eesti Vabariigile Euroopa

Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse, millega taotletakse Ando Kehlmanni suhtes tehtud

kohtuotsuste tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis.

KrMS § 50835 lg 1 näeb ette, et kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud vabadusekaotusliku

karistuse täideviimine on lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi

õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Samas näeb KrMS § 50835 lg 2 ette, et

Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti

karistusseadustiku järgi, kui tegemist on KrMS §-s 4896 nimetatud süüteoga. Seega, kui välisriigis

on isikut karistatud teo eest, mis kuulub KrMS §-s 4896 nimetatud kuritegude loetellu, siis ei pea

Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti

Vabariigi õiguse kohaselt.

Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt mõistis Rootsi

Kuningriigi Svea Ringkonnakohus oma 16.11.2017 otsusega nr B 7749-17 Ando Kehlmanni

süüdi majandustegevuse käigus toime pandud rahapesus raskendavatel asjaoludel.

KrMS § 4896 lg 1 p-s 9 on märgitud, et rahapesu on üks nendest kuritegudest, mille puhul ei pea

Eesti Vabariigi kohus enam kontrollima, kas antud tegu oleks karistatav kuriteona ka Eesti

Vabariigi õiguse kohaselt. Seega on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus KrMS § 50835 lg 2

alusel Eesti tunnustaks ja viiks mõistetud karistuse täide sõltumata selle karistatavusest Eesti

karistusseadustiku järgi, sest tegemist on KrMS §-s 4896 nimetatud süüteoga. Eeltoodud põhjustel

oleks praegusel juhul Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuse nr B 7749-17

puhul täidetud KrMS § 50835 lg 2 alusel välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise

üldtingimused.

Samas märgib kohus siinkohal lisaks, et rahapesu suures ulatuses on karistatav ka Eesti

karistusseadustiku järgi, nimelt KarS § 394 lg 2 järgi. Eestis oleks sellise teo eest ette nähtud

karistusena kahe- kuni kümneaastane vangistus.

Kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistusest nähtuvalt ei ole Ando

Kehlmann andnud nõusolekut kohtuotsuse täitmiseks Eesti Vabariigis. Kohtule edastatud

materjalidele on lisatud Ando Kehlmanni riikliku juriidilise nõustaja S Parvamus, mille kohaselt

Ando Kehlmann soovib kanda oma karistust Rootsis. Arvamuse kohaselt tõdeb Ando Kehlmanni

nõustaja, et Ando Kehlmann on Eesti kodanik ja tema elukoht on Eestis, kuid tema side Rootsiga

seisneb selles, et tal on Rootsis sõpru ja tuttavaid. Ando Kehlmann väidab, et karistuse kandmine

Eestis ei soodustaks tema sotsiaalset rehabilitatsiooni ning et karistuse kandmine Rootsis on

sobivam ka muus osas võrreldes karistuse kandmisega Eestis. Eesti vanglates on tingimused

märksa halvemad kui Rootsis. Rootsi välisministeeriumis raportist „Inimõigused, demokraatia ja

õigusriigi põhimõtted Eestis 2015-2016“ nähtub alapealkirja all „Eluõiguse ja kehalise

isikupuutumatuse austamine ning piinamise keelustamine“ lk 3: „Praegu on Eestis viis vanglat,

millest üks on naistevangla. Praegu vanglate ülekoormuse osas probleeme ei ole, kuid

justiitskantsleri

aastaaruandes

kirjeldatakse

vanades

vanglates

valitsevaid

tingimusi

mitterahuldavatena. Üle poolte kinnipeetavatest on paigutatud Eestis praegu vanadesse

vanglatesse. Justiitskantsler tõdeb, et mitmeid vanglaid ei ole nõukogude ajast saadik renoveeritud

ning sanitaarolud on ebarahuldavad. Lisaks märgitakse, et esineb personalipuudust ning paaris

vanglas puuduvad kinnipeetavatel teatud määral tegevuse võimalused. Eesti vanglates on

probleeme HIV ja tuberkuloosi esinemisega.“ Eeltoodust tuleneb, et Ando Kehlmannil on 50%

suurune risk, et karistuse täideviimise Eestisse üleviimise korral võib osutuda, et tal tuleb kanda

karistus vanglas, mida ei ole renoveeritud nõukogude ajast saadik, kus ei jätku tööjõudu ning kus

sanitaartingimused on ebarahuldavad. Lisaks tuleks võtta arvesse, et tingimisi vabastamise

tingimused on Eestis samuti märksa restriktiivsemad kui Rootsis. Ka vanglapuhkuse saamise

võimalused on Eestis piiratumad kui Rootsis. Kinnipeetavale vanglapuhkuse ning tingimisi

vabastamise võimaldamine soodustavad sotsiaalse rehabilitatsiooni. Ando Kehlmanni karistuse

Eestisse üleviimise sobivuse võib seada kahtluse alla ka Eesti vanglates valitsevate tingimuste

tõttu. Seda tausta arvestades väidab Ando Kehlmann, et vanglakaristuse üleviimine Eestis ei

soodustaks tema sotsiaalset rehabilitatsiooni. Peale selle ei ole karistuse Eestisse üleviimine sobiv.

Seetõttu tuleb võimaldada Ando Kehlmannile kanda karistus ära Rootsis.

Kohus asub seisukohale, et ülalmärgitud seisukoht ja kinnipidamistingimuste analüüs on Eesti

Vabariigis karistuse kandmise tingimuste ja kinnipidamisasutuste olukorra osas vananenud ega

vasta

tegelikkusele.

Analüüsis

viidatud

nn

nõukogudeaegsed

vanglad

ei

ole

kinnipidamisasutustena enam kasutuses, mistõttu tuleb analüüsis esitatud väited vanglatingimuste

osas jätta tähelepanuta. Ka ei riimu analüüsis esitatud väited käesolevaks ajaks ilmnenud

asjaoludega, s.o sellega, et A. Kehlmann ei viibi enam Rootsi Kuningriigis, vaid Soome

Vabariigis. Seetõttu tuleb ka väited Rootsi Kuningriigis karistuse kandmise eelistuste osas jätta

tähelepanuta.

Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse peab kohus vajalikuks märkida, et

KrMS § 50838 lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja

mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on KrMS § 50836

lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu

välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist. KrMS §

50836 lg 1 näeb ette, et Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik

on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti

Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse

taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse

alusel.

Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi

rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Ando Kehlmann Eesti Vabariigi kodanik. Kohtule

esitatud tunnistuse andmete kohaselt on Ando Kehlmanni elukohaks rahvastikuregistri andmetel

x. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et nimetatud aadress on muutunud muuks aadressiks ja kohtule

esitatud dokumentide kohaselt on Soome Vabariigi registriandmete andmetel A. Kehlmanni

ajutiseks elukohaks registreeritud x. Seega on Ando Kehlmann küll isikuks, kes on Eesti Vabariigi

kodanik, kuid kelle alaline elukoht ei ole registriandmete kohaselt enam Eesti Vabariigis. Seega

ei ole Ando Kehlmann enam KrMS § 50836 lg 1 p 1 märgitud isikuks.

Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et Ando Kehlmanni suhtes oli Harju Maakohtu 08.06.2017

määrusega 1-17-5566 kohaldatud loovutamisvahistust tema suhtes välja antud Euroopa

vahistamismääruse alusel kuni tema loovutamiseni Rootsi Kuningriigile või loovutamisest

keeldumise otsuse vastuvõtmiseni. Määruse koostamise ajal oli Ando Kehlmann Eesti Vabariigi

kodanik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli X x, Harjumaa. Harju Maakohtu 21.06.2017

kohtuistungil, kus arutati Euroopa vahistamismääruse raames loovutamistaotlust Ando

Kehlmanni suhtes Rootsi Kuningriigile avaldas Ando Kehlmann kohtuistungi protokolli kohaselt,

et on enda loovutamisega Rootsi Kuningriigile nõus. Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusega nr

1-17-5566 nõustus Harju Maakohus Eesti Vabariigi kodaniku Ando Kehlmanni loovutamisega

Rootsi Kuningriigile Euroopa vahistamismääruses toodud Rootsi rahapesu seaduse § 3, 4, 5, 7

(2014:307) alusel. Seejuures nähtub samast määrusest, et Harju Maakohus loovutas Ando

Kehlmanni Rootsi Kuningriigi ametivõimudele kriminaalmenetluse jätkamiseks vaid tingimusel,

et mõistetud karistus tuleb täita Eesti Vabariigis. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Ando

Kehlmann määruse tegemise päeval saanud määruse allkirja vastu kätte ning omakäeliselt

märkinud, et ta edasi kaevata ei soovi. A. Kehlmanni kaitsja on samuti määruse kättesaamist

kinnitanud ning määrus on edasikaebamata kujul jõustunud. Seega nõustus Ando Kehlmann nii

tema loovutamisega Rootsi Kuningriigile kui ka mõistetava karistuse kandmisega Eesti

Vabariigis.

Harju Maakohtule esitatud Rootsi Kuningriigi Vanglate Ameti tunnistusest ja sellele lisatud Svea

Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt on Ando Kehlmann Rootsi Kuningriigis süüdi tunnistatud ja

karistatud rahapesu eest ettevõtte majandustegevuse käigus raskendavatel asjaoludel Rootsi

rahapesu seaduse § 7 (2014:307) alusel, s.o selles süüdistuses, mille alusel anti välja Euroopa

vahistamismäärus ja Harju Maakohus loovutas Ando Kehlmanni Rootsi Kuningriigile.

Harju Maakohtu 22.06.2017 määrusest nr 1-17-5566 nähtuvalt on Harju Maakohus Ando

Kehlmanni loovutamismenetluses tuvastanud nii loovutamisest keeldumist ja loovutamist

välistavate või piiravate asjaolude kui ka rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö

lubamatust välistavate asjaolude puudumise. Loovutades Ando Kehlmanni Rootsi Kuningriigi

ametivõimudele kriminaalmenetluse jätkamiseks tingimusel, et mõistetud karistus tuleb täita Eesti

Vabariigis, on Harju Maakohus juba oma 22.06.2017 määruses Rootsi Kuningriigis tehtavat

otsust tunnustanud ja tunnistanud karistuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks, võttes sellega ka

kohustuse vangistusega seotud karistuse ülevõtmiseks ja karistuse täitmiseks Eesti Vabariigis.

Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul puudub vajadus Rootsi Kuningriigi Svea

Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuse nr B 7749-17 veelkordseks tunnustamiseks ja Eesti Vabariigis

täitmise lubatavuse tunnistamiseks. Sellest tulenevalt ei ole määravat tähtsust ka asjaolul, et Ando

Kehlmann ei ela käesoleva määruse koostamise ajal rahvastikuregistri andmete kohaselt enam

Eesti Vabariigis või et Ando Kehlmann on ümber mõelnud ja võtnud seisukoha, et ta ei ole enam

karistuse kandmisega Eesti Vabariigis nõus.

Sellisele seisukohale jõudmist toetab kohtu arvates ka asjaomane kohtupraktika. Nimelt on

Riigikohus oma 07.10.2017 lahendis nr 3-1-1-71-15 asunud seisukohale, et välisriigi kohtu tehtud

süüdimõistva otsuse täitmine Eestis on seaduslik ka siis, kui seda ei ole tunnustatud, juhul, kui

isikut eelnevalt loovutati välisriigile Euroopa vahistamismääruse alusel (KrMS § 492 lg 3) ning

seati loovutamise tingimuseks mõistetud karistuse täitmine Eestis. Loovutamismenetluses vastava

tingimuse seadmisega võttis Eesti endale ka kohustuse vangistusega karistatud isiku ülevõtmiseks

ja tema karistuse täitmiseks Eestis. Isiku loovutamist otsustab kohus, kes kontrollib nii KrMS §-s

436 kui ka §-s 492 loetletud isiku loovutamist välistavate ja piiravate asjaolude esinemist ja annab

nõusoleku selleks, et kui teine Euroopa Liidu liikmesriik teeb kriminaalmenetluses süüdimõistva

otsuse Eesti kodaniku ja alalise elaniku suhtes, täidetakse karistus Eestis. Sel juhul ei rakendu

kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud kord välisriigis tehtud otsuse tunnustamiseks ja

täitmiseks, sest kriminaalmenetluse toimetamiseks ja täitmiseks on antud nõusolek juba isiku

loovutamisel.

Seega on käesolevas menetluses otsustamisele kuuluvaks küsimuseks Ando Kehlmannile

mõistetud karistuse Eesti Vabariigi seadustele vastavuse kontrollimine ja ära kandmisele kuuluva

vangistuse täpsustamine.

KrMS § 50845 lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest

maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga. KrMS §

50844 lg 2 sätestab, et kui isikule välisriigis mõistetud karistus ületab Eesti karistusseadustikus

sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalset määra, muudetakse karistus ning viiakse see

vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääradega. Muudetud karistus ei tohi olla

väiksem Eesti karistusseadustikus sama liiki teo eest sätestatud karistuse maksimaalsest määrast.

Ando Kehlmannile mõisteti Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse ja sellele

lisatud Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 kohtuotsuse nr B 7749-17 kohaselt

majandustegevuse käigus toime pandud rahapesu eest raskendavatel asjaoludel karistuseks

vangistus 1 (üks) aasta.

Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 394 lg 2 alusel 2-10

aastase vangistusega, siis ei ületa Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsusega

Ando Kehlmannile mõistetud karistus (1 aasta) sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud

karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu Ando Kehlmannile Rootsi Kuningriigis mõistetud

karistus muutmisele.

KrMS § 50845 lg 2 näeb ette, et karistuse täideviimisel arvatakse kantava vangistuse kogukestusest

maha juba kantud vabadusekaotus, mis on seotud kohtuotsuse sisuks oleva kuriteoga.

Kohus leiab, et eelmärgitud sätted (KrMS § 50845) oleks kohaldatavad olukorras, kus kohus

tunnustaks Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsust ja lahendaks karistuse Eesti Vabariigis täitmise

lubatavuse küsimust. Käesoleval juhul on Harju Maakohus juba oma 22.06.2017 määrusega need

küsimused lahendanud, mistõttu tuleb lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivad küsimused

KrMS § 431 lg 1 mõttes, s.o KrMS 18. peatüki 4. jaos sätestatud korras.

Samasugusele seisukohale on jõudnud ka asjaomane kohtupraktika, mille kohaselt (Riigikohtu

07.10.2015 lahend nr 3-1-1-71-15) kui loovutamise järgselt tehtud välisriigi kohtuotsuse täitmisel

ilmneb vajadus kontrollida isikule mõistetud karistuse vastavust Eesti seadustele või lahendada

muid küsimusi, toimub see kriminaalmenetluse seadustiku 18. peatüki 4. jaos kirjeldatud korras.

Kohus on juba ülalpool asunud seisukohale, et Ando Kehlmannile mõistetud karistus on

vastavuses Eesti Vabariigi seadustega, mistõttu tuleb täpsustada kandmisele kuuluva karistuse

pikkust.

Kohtule edastatud tunnistusest nähtuvalt anti Ando Kehlmann Rootsi Kuningriigi ametivõimudele

üle 28.06.2017. Sama tunnistuse kohaselt on otsusega mõistetud karistusest loetud kantuks 50

päeva, millest 21 päeva välismaal ning 29 päeva Rootsis vahi all alates 28.06.2017 kuni

27.07.2017. Svea Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt on kohus teinud karistusseadustiku 33. ptk

§ 7 alusel korralduse, et vanglakaristus tuleb lugeda 21 päeva ulatuses täide viiduks välismaa

kinnipidamisasutuses vahi all viibitud aja arvel.

Eesti Vabariigis kehtiva KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse karistusaja hulka eelvangistus, kaasa

arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg. Vaatamata kohtule edastatud

tunnistuses ja Svea Ringkonnakohtu otsuses märgitud andmetele, leiab kohus, et esitatud

tunnistuses on tehtud arvutusviga. Nimelt nähtub Harju Maakohtu 08.06.2017 määrusest nr 1-17-

5566, et Ando Kehlmann on Euroopa vahistamismääruse täitmise tagamiseks kinni peetud

07.06.2017 ja vahistatud 08.06.2017. Kohtule esitatud tunnistusest nähtuvalt oli Ando Kehlmann

Rootsi Kuningriigi ametivõimudele üle antud 28.06.2017. Kohtul ei ole andmeid, et Ando

Kehlmanni oleks vahepeal vabastatud, mistõttu saab tulla järeldusele, et Ando Kehlmann oli

loovutamisvahistuses Eesti Vabariigis ajavahemikul 07.06.2017 kuni 27.06.2017, s.o 21 päeva.

Sellele järgnevalt on kohtule edastatud tunnistuse kohaselt Ando Kehlmann olnud Rootsi

Kuningriigis vahi all, s.o eelvangistuses 28.06.2017 kuni 27.07.2017, s.o 29 päeva. Kohus leiab,

et karistuse hulka tuleb lugeda ka päev, mil isik vahi alt vabastatakse, mistõttu oli Ando Kehlmann

Rootsi Kuningriigis vahi all mitte 29 päeva, vaid 30 päeva. Seega on KarS § 68 lg 1 alusel

karistuse hulka arvatava karistuse aja pikkuseks kokku mitte tunnistuses märgitud 50 päeva, vaid

51 päeva. Sellest tulenevalt tuleb Ando Kehlmannile mõistetud ja ära kandmisele kuuluvat

karistust KrMS § 431 lg 1 korras täpsustada, kõrvaldades kandmisele kuuluva karistuse osas

ebaselguse ning määrata, et Svea Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsusega mõistetud karistusest 1

aasta tuleb lugeda kantuks vangistus 51 päeva ja ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus

10 kuud ja 9 päeva. Ando Kehlmannile mõistetud ja kandmisele kuuluva vangistuse 10 kuud ja 9

päeva kandmist tuleb arvestada alates Ando Kehlmanni karistuse kandmisele asumisest või tema

karistuse kandmisele toimetamisest.

Menetluskulud

Käesolevas menetluses on ainsaks tekkinud menetluskuluks määratud kaitsjale Eesti Vabariigi

poolt makstud tasu, antud juhul 135 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks

ettevalmistamine ning kohtuistungil osalemise eest. KrMS §-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle

kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise

menetluses või karistuse täitmise küsimuste lahendamise menetluses. Kohtu hinnangul ei saa

praegusel juhul lähtuda ka KrMS § 180 lg-st 1, sest Eesti Vabariigi kohus ei mõista Ando

Kehlmanni süüdi, vaid vaatab läbi Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti EL

Nõukogu 27.11.2008 raamotsuse 2008/909/JSK alusel koostatud tunnistust, lahendades Eestis

täitmisele pööratava ja kandmisele kuuluva karistuse küsimust. Lisaks võtab kohus praeguses

olukorras arvesse ka seda, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlust ei algatanud

Ando Kehlmann, vaid Rootsi Kuningriik ning Ando Kehlmannil ei olnud antud menetluse

algatamise ega läbiviimise osas mingit otsustusõigust. Samas näeb KrMS § 48910 lg 1 p 3 ette, et

kaitsja osavõtt liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest on kohustuslik, kui

otsustatakse isiku üleandmist karistuse kandmiseks. Kuigi lõppkokkuvõttes ei lahendanud kohus

enam liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamise ega ka täitmise lubatavuse küsimust, samuti isiku

karistuse kandmiseks üleandmise küsimust, lahendas kohus siiski liikmesriigi kohtuotsuse

täitmise küsimusi. Seega, kuivõrd kehtivas kriminaalmenetluse seadustikus puudub alus Ando

Kehlmannilt menetluskulude väljamõistmiseks ning arvestades ka praeguse menetluse eripära,

tuleb Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Märt Toming

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)