1-19-3474/42 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-3474

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3474 (19233000082) Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid V.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu V.T isikukood XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel ; vene keel, viibib Viru Vanglas

Kohtuistungil osalenud isikud s

üüdimõistetu

V.T

Istungi toimumise aeg 29.10.2019

RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. V.T

Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada mää päeva ruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 jooksul alates päevast, isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. mil

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.T tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

Viru Maakohtu 29.05.2019 otsusega tunnistati V.T süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja talle Kohaldades

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 sätestatut vähendati

1-19-3474

mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti

kandmisele kuuluvaks karistuseks

8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.05.2019. Karistuse kandmise eg on lõpptähta 29.01.2020.

Kinnipidamisasutuses V.T kohta ko

ostatud iseloomustusest nähtub, et tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 29.09.2019.

Viru Vangla kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistuses märgib, et viibib esimest korda. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega , ei toeta vangla V.T vabastamist. vangla argumentidega ega toeta samuti V.T Prokuratuur nõustus

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistungil V.T , et ütles vabanemisel läheks tööle ja kasvataks lapsi. Enne vangistusse sattumist ei töötanud, tarvitas narkootilisi aineid. Senise elukaaslasega enam koos elada ei plaani. Läheb üürikorterisse. Vabanemisel saab vanaema teda majanduslikult aidata ja otsiks juhutöid. Rikkumised olid tingitud narkootikumide tarvitamisest ning ei soovi enam sel viisil jätkata.

Maakohtu seisukoht

T seisukohad, leiab kohus, et utvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu V.T vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.

KarS § 76 võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme lg 1 p 2 kohaselt kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. V.T

puhul on vastav tingimus täidetud.

KarS § 76 lg 4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest kohaselt arvestab kohus vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS §

76 lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. KarS §

76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

V.T iseloomustuses on mitmeid positiivseid aspekte.

Vanglas V.T See aitab tekitada ja töötab. säilitada tööharjumust ning on vabanemise korral abiks ühiskonda sotsialiseerumisel. Ka aitab saadav töötasu hüvitada olemasolevaid nõudeid. Positiivsena tuleb välja tuua seda , et V.T-l puuduvad gi distsiplinaarkaristused. Tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse V.T ennetähtaegseks vabastamiseks.

Teisalt esineb ka negatiivsed jaolusid, mida ei saa

as tähelepanuta jätta. V.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri andmetel on V.T-l kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimase kohtuotsusega karistati V.T-d vanglakaristusega sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Lisaks on tal kehtiv karistus ka kelmuse toimepanemise eest. Eriliigiliste süütegude toimepanemine viitab kõrgele retsidiivsuse ohule.

1-19-3474

V.T ei näidanud kohtuistungil üles tõelist tahet asuda vabanedes tööle ning ka võtta edasise elukäigu osas selge kontroll. Pigem väljendas oma valmidust seaduskuulekaks eluks sõnades, kuid millised konkreetsed teod , kinnipeetav selgelt välja tuua ei seda tagaksid osanud. Kahtlusteta on alaealised hooldust vajavad lapsed need isikud, kes saavad isikut motiveerida viisil. Kuid alaealised lapsed olid V.T-l käituma ühiskonnas aktsepteeritud olemas ka kuritegude sooritamise ajal ning vajadus nende eest hoolt kanda ei mõjutanud V.T-d hoiduma kuritegude sooritamisest ning narkootiliste ainete tarvitamisest. V.T puudub tal enda sõnul enne vangistust tööl ei käinud. Samuti vabanemisel garanteeritud töökoht. Seejuures omab V.T küllaldaselt suures ulatuses võlakohustusi. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et kinnipeetav on pikaajaline narkosõltlane, on perspektiiv seaduskuulekaks eluks kasin. Need asjaolud viitavad võimalikele tulevastele majanduslikele raskustele, mille ilmnemisel suureneb ka kuritegeliku käitumise oht. Neid asjaolusid kogumis arvestades puudub kohtul käesoleval hetkel veendumus, et V.T hakkab vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Lisaks eelnevale suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu asjaolu, et V.T lähedaste seas on kriminaalkorras karistatud isikud (ema) ning tema vend ei soovi kinnipeetavaga suhelda.

Seetõttu on õiguskuulekat elu toetav sotsiaalne võrgustik piiratud.

Eelkõige tuleb aga e narkosõlt arvestada sellega, et V.T on pikaajalin lane, kes pani kuriteod toime narkojoobe seisundis. V.T elanud vaid Kuid sõltuvusvaba elu on vangistuses viibides. banemine on pikaajaline protsess ning eeldab Narkosõltuvusest va üldjuhul asjatundja tuge. V.T ei ole vangistuse ajal saanud teenuseid, mis motiveerivad sõltuvusest vabanemist. Seega on oma mõtetes kujundanud V.T seisukoha, et lmis narkovabaks eluks, kuid reaalsed sammud, mis ta on vabadusse pääsedes va seda kinnitaksid, käesoleval hetkel puuduvad.

Vangla on V.T suhtes koostatud iseloomustuses esitanud viiteid V.T varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistusele. V.T iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste varasemate, arhiveeritud karistusandmete kaudu. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav.

Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et tingimisi enne tähtaega V.T vabasta , kuna kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku mine ei ole põhjendatud varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohtule esitatud iseloomustavate andmete pinnalt ei saa eeldada, et V.T on ennetähtaegselt vangistusest vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik