2-18-13657/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-13657

Tsiviilasi

XX hagi YY ja CC vastu kinkelepingu tagasivõitmiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 30. augusti 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

8274,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve

Kostja I YY (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud

XX.XX.XXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Eve

Grass

Kostja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 30. augusti 2019. a otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-13657 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. CC on tasunud XX-le 29. oktoobril 2019. a 6305,59 eurot (Swedbank AS

maksekorraldus nr 1764).

2.2. XX kinnitab, et pärast p-s 2.1 makse saamist ei ole tal kriminaalasjast nr X-

XX-XXXX tulenevat nõuet YY ega CC vastu ning XX ei nõua 2. veebruaril

2017 sõlmitud kinnistu kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse

raamatu registri nr 207) tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist kinnistu

(registriosa nr XXXXXXX) suhtes.

2.3. XX-l, CC-l ja YY-l ei ole pärast ülalmärgitud viisil kompromissi täitmist

üksteise vastu tsiviilasjast nr 2-18-13657 tulenevaid nõudeid.

2.4. Apellatsiooniastme seni hüvitamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Maakohtu menetluskulud on XX-le CC poolt p-s 2.1 nimetatud maksega

hüvitatud.

2.5. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise õigusest.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. septembri 2018. a määruse resolutsiooni p-ga 2

seatud hagi tagamise abinõu.

4. Tagastada CC-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 250

eurot, ja kanda see CC pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule, sest pooled on

edasikaebamisest loobunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 12. septembril 2018 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja I) ja CC

(kostja II) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostjate vahel 2. veebruaril 2017 sõlmitud

kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr 207). Hageja palus

ka tuvastada kostjate kohustuse anda tahtevaldused kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX

II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks. Menetluskulud palus hageja jätta

kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Tallinna Ringkonnakohus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

kostjalt I hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2500 eurot, viivise ja menetluskulude

hüvitise. Täitmisele pööratud jõustunud kohtuotsusest tulenevat nõuet ei õnnestunud kostja I

vara arvel täiteasjas nr 176/2018/690 rahuldada. Hagejale sai täitemenetluses teatavaks, et

kostja I kinkis 2017. aasta veebruaris Häädemeeste vallas X külas asuva X kinnistu (kinnisasi,

registriosa nr XXXXXXX) kostjale II. Kuna kinkeleping sõlmiti vähem kui kaks aastat enne

hagi esitamist, tuleb see kehtetuks tunnistada (täitemenetluse seadustik (TMS) § 189 lg 1).

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulude palusid

kostjad jätta hageja kanda.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 30. augustil 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ning

tunnistas kehtetuks kostjate vahel 2. veebruaril 2017 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu,

asendas kohtulahendiga kinnistusraamatusse omanikuna kantud kostja II nõusoleku kande

muutmiseks ning kostja I tahteavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks ja tema

kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostjate

kanda ja mõistis kostjatelt võrdsetes osades hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1780

eurot.

4. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja vaidlustatud

otsuse muutmata.

6. Tallinna Ringkonnakohus võttis 4. oktoobril 2019 apellatsioonkaebuse menetlusse ja

kohustas hagejat sellele kirjalikult vastama. Ühtlasi märkis ringkonnakohus, et nõude sisust

tulenevalt on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 207 lg 3 kohaselt YY asjas vältimatu

kaaskostja.

7. Hageja 28. oktoobri 2019. a vastusest apellatsioonkaebusele sai ringkonnakohtule

teatavaks, et kostja I on surnud. 5. novembril 2019 teavitas hageja ringkonnakohut, et kostja II

on tasunud hagejale 6305,59 eurot, mistõttu ei ole apellatsioonkaebuse menetlemine

otstarbekas. Sama seisukohta väljendas 6. novembril 2019 kostja I määratud esindaja. Kostja II

kinnitas 6. novembril 2019, et on rahuldanud hageja nõude kostja I vastu täies ulatuses, kuid

soovib jätkuvalt apellatsioonkaebuse läbivaatamist ja maakohtu otsuse tühistamist. Kostja II

2 (3)

arvates ei ole hagi rahuldamise eeldused enam täidetud, sest hagejal ei ole nõuet kostja I vastu

ning maakohtu otsus tuleb tühistada ja hagi jätta rahuldamata.

8. Ringkonnakohus tegi pooltele 8. novembril 2019 kompromissiettepaneku, arvestades

asjaolu, et kostja II on kostja I võlgnevuse hageja ees täitnud. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus

kokkuleppe sõlmimise õiguslikke tagajärgi ning märkis, et ringkonnakohtu hinnangul saab

kompromissi sõlmida ka kostja I määratud esindaja (TsMS § 354 lg 2 esimene lause).

9. Pooled esitasid 20. novembril 2019 ringkonnakohtule taotluse, milles palusid lõpetada

kohtuvaidluse kompromissiga. Kostja II palub tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot. Pooled paluvad vaidlustatud otsus ja hagi tagamine tühistada

ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava määruse

vaidlustamise õigusest ja kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse TsMS § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

11. Pooled on kinnitanud ringkonnakohtule, et nad on teadlikud TsMS §-des 430 ja 432

sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

12. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid kindlaks määrata.

Maakohtu menetluskulud on kostja II poolt hagejale hüvitatud.

14. Kostja II taotlus kompromissi sõlmimise tõttu talle TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (250 eurot) tagastamiseks tuleb rahuldada.

15. Arvestades, et maakohus seadis 20. septembri 2018. a määrusega kostja II kinnisasjale

keelumärke, lahendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi ka hagi tagamisega

seotud küsimuse. Ringkonnakohus tühistab hagi tagamise asjas menetluse lõpetamise tõttu.

16. Pooled välistasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

õiguse, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada (TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler

3 (3)