2-15-19207/99 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-19207

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

C.H.P.

hagi

sihtasutuse

Tartu

Ülikooli

Kliinikum vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kohustuse

tuvastamiseks

Aktsiaseltsi

C.H.P.

hagi

sihtasutuse

Tartu

Ülikooli

Kliinikum, Hannes Danilovi, OÜ Viavara, Aleks Reimundti,

osaühingu Scoft Vara, Vladimir Piljukovi ja RMP LÕUNA

FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

ning

osaühingu

Scoft

Vara

vastu

hüpoteekide tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu

kannete tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi C.H.P. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): aktsiaselts C.H.P. (registrikood

10135416), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton

Sigal ja Liis Könn

Vastustaja I (kostja I): sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

(registrikood

90001478),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Andrus Lillo ja Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja II (kostja III): OÜ Viavara (registrikood 14449502),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Vastustaja III (kostja VII): RMP LÕUNA FINANTS OÜ

(registrikood 12539193), seaduslik esindaja Vladimir Piljukov

Kostja II: Hannes Danilov (isikukood XXXXXXXXXXX ),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Andrus Lillo ja Karina

Lõhmus-Ein

Kostja IV: Aleks Reimundt (isikukood XXXXXXXXXXX ),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Kostja V: osaühing Scoft Vara (registrikood 14238136),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

Kostja VI: Vladimir Piljukov (isikukood XXXXXXXXXXX )

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määrus osas, milles maakohus jättis läbi

vaatamata aktsiaseltsi C.H.P. hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, OÜ Viavara ja

RMP LÕUNA FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks

(maakohtu määruse resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jätkas tsiviilasja

nr 2-19-3805 menetlust aktsiaseltsi C.H.P. hagi Hannes Danilovi, Aleks Reimundti,

osaühingu Scoft Vara ja Vladimir Piljukovi vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise

väljamõistmiseks ja sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, Hannes Danilovi, OÜ Viavara,

Aleks Reimundti, osaühingu Scoft Vara, Vladimir Piljukovi ja RMP LÕUNA FINANTS OÜ

vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning osaühingu Scoft Vara vastu

hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku

andmiseks kohustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2).

Saata tsiviilasi tervikuna menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määrus muutmata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 3. septembri 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„3.1 Liita tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja 2-15-19207 ühte menetlusse. Liidetud tsiviiilasja

numbriks jätta 2-15-19207.

3.2 Toimetada määrus kätte kõigile menetlusosalistele“.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 427 teine lause).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts C.H.P. (hageja) esitas 12. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi sihtasutuse Tartu

Ülikooli Kliinikum (kostja I), Hannes Danilovi (kostja II), OÜ Viavara (kostja III), Aleks

Reimundti (kostja IV), osaühingu Scoft Vara (kostja V), Vladimir Piljukovi (kostja VI) ja RMP

LÕUNA FINANTS OÜ (kostja VII) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks

välja kahjuhüvitise 2 656 625 eurot 36 senti ja viivise kahjuhüvitiselt alates 29. aprillist 2019 kuni

nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja, et kohus tuvastaks kostja III kinnistu nr 795050

(Ülikooli tn 8 Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud

6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ja kostja III kinnistu nr 805150 (Ülikooli tn 8a

Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro

suuruse hüpoteegi tühisuse ning kohustaks kostjat V andma nõusoleku kinnistusraamatus

hüpoteekide kustutamise kannete tegemiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 1994. aastal hagejaga ostueesõigusega üürilepingu Tartus

Ülikooli tn 8 hoone kasutamiseks ning kinnistule hotelli ja büroohoone rajamiseks. Üürilepingust

tuleneb kostjale I kohustus lepingu lõppemisel hüvitada hagejale kostjaga I kokkulepitud

parenduste tegemise eest 2,65 miljonit eurot. Kostja I võõrandas 11. aprillil 2016 kinnistud Viatica

Grupp OÜ-le, kes on tänaseks eraldunud äriühinguks kostja III. Kinnistu omandamisega läksid

kostjale III võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 alusel üle kostja I õigused ja kohustused, mis

tulenevad hageja ja kostja I vahelisest lepingust, sh kohustus tasuda hagejale üürilepingu

lõppemisel hüvitist tehtud parenduste eest. Kostja I vastutab VÕS § 291 lg 4 alusel. Kostjate I ja

III kavatsus kinnistute võõrandamisel oli välistada hageja nõude maksmapaneku võimalus. Kostja

III võttis kinnistu omandamiseks laenu väga ebasoodsatel tingimustel. Laenulepingu täitmise

ebaõnnestumisel muutub kostja III varatuks, misjärel kostja V (hüpoteegipidaja) realiseerib

hüpoteegi ja hagejal puudub võimalus enda nõue maksma panna. Üürileping on selleks ajaks

lõppenud, seaduse alusel lõpeb kostja I vastutus ja kostja III on varatu. Kinnistute omand läheb

üle kostjale V või kolmandale isikule, kelle vastu hagejal nõuded puuduvad. Selliselt tekitatakse

hagejale suur varaline kahju. Sellega on kostjad I – VII täitnud usalduse kuritarvitamise koosseisu

karistusseadustiku (KarS) 2172 mõttes ning tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju vastavalt

VÕS § 1045 lg 1 p-le 7. Alternatiivselt on kostjad tekitanud hagejale tahtlikult heade kommete

vastase käitumisega kahju VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostjad II, IV ja VI vastutavad juhtorgani

liikmetena solidaarselt vastavalt kostja I, III ja V õigusvastase kahju tekitamise eest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 ja VÕS § 137 alusel. Kostjale III kuuluvatele

kinnistute on seatud kostja V kasuks hüpoteek summas 6 900 000 eurot. Kostja V on kostja VII

jagunemise käigus asutatud äriühing. Hüpoteek on osa kostjate pahausksest skeemist ning välistab

hageja parenduste hüvitamise nõude realiseerimise võimaluse. Hageja leiab, et hüpoteegi seadmise

tehing on vastuolus heade kommetega ning tühine.

2. Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kohtu menetluses on

samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (tsiviilasi nr 2-15-19207) ning hagi tuleks

jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Ainus erinevus

esitatud nõuete vahel on hageja õiguslik põhjendus. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõuab hageja

kostjalt I parenduste hüvitamist lepingust tuleneva rahalise kohustusena, kuid praeguses

asjas nõuab hageja kostjalt I parenduste kulude hüvitamist lepinguvälise (deliktilise)

rahalise kohustusena (kahju hüvitisena). Selliselt nõude korduv esitamine ei ole aga lubatud. Lisaks

ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Hageja ei saa nõuda

kostjalt I rahalise kohustuse täitmist samaaegselt nii lepingust tuleneva rahalise kohustusena ja seda

sama kohustust samal ajal ka kahjuhüvitisena.

3. Kostja II ühines kostja I seisukohtadega. Täiendavalt leidis kostja II, et tema vastu esitatud hagi

puhul on aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks ka TsMS § 423 lg 2 p 1. Kostja II on kostja I juhatuse

liige. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldab juhatuse liikmele ainult juhul, kui juhatuse liige on rikkunud

kohustust, mille täitmiseks oli juhatuse liige seaduse alusel kohustatud ja normi eesmärk oli kaitsta

osaühingu võlausaldajat vastava kahju eest. Hageja ei ole sellist kohustust välja toonud.

4. Kostjad III ja IV palusid jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Kohtu menetluses

on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel (tsiviilasi nr 2-15-19207). Praegusel

juhul on täidetud ka eeldused hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg p 2 p 1 alusel.

KarS § 2172 kohane varaliste huvide järgimise kohustus saab tuleneda seaduse või tehingu alusel

tekkinud esindussuhtest, mida praegusel juhul hageja ja kostjate vahel ei ole. Samuti on täidetud

eeldused hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kuna hageja nõuab tsiviilasjas

nr 2-15-19207 kostjalt I üürilepingust kokkulepitud parenduste hüvitamise kohustuse täitmist

summas 2 656 625 eurot 36 senti, ei saa ta samal ajal nõuda kostjatelt sama summat talle tekitatud

kahjuna.

5. Kostjad VI ja VII palusid jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole kostjate vastu esitatud nõuet

asjaoludega õiguslikult põhistanud. Hagist ei nähtu kostjate rikkumisest ega õigusvastast tegu. Hagi

on perspektiivitu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Tartu Maakohus tegi 3. septembril 2019 määruse, millega jättis hageja hagi kostjate I, III ja VII

vastu kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Maakohus jätkas menetlust hageja hagis kostjate II, IV,

V ja VI vastu kahju hüvitamiseks ja kostjate I – VII vastu viivise väljamõistmiseks ning kostja V

vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku

andmiseks kohustamiseks. Maakohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja 2-15-19207 ühte

menetlusse ja jättis liidetud asja numbriks 2-15-19207.

Esmalt käsitles maakohus hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Maakohus viitas

praegusele tsiviilasjale ning tsiviilasjadele nr 2-15-19207 ja 2-16-9491. Nendes tsiviilasjades on

üks hageja, kes on esitanud sooritusnõuded erinevate kostjate vastu ning kostjad kattuvad

tsiviilasjades osaliselt. Praeguses asjas on esitatud nõue solidaarselt seitsme kostja vastu.

Solidaarkostjate puhul ei ole tegemist vältimatute kaaskostjatega TsMS § 207 lg 3 mõttes. Seega

tuleb iga kostja puhul eraldi kontrollida, kas kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama

eseme kohta samal alusel.

Praeguses tsiviilasjas esitatud hagi ese ja alus kattuvad tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitatud hagi

eseme ja alusega ning ka tsiviilasjas nr 2-16-9491 alternatiivselt esitatud hagi eseme ja alusega.

Tegemist on sooritusnõuete kostjatelt rahasumma saamiseks. Hageja on esitanud nõuded küll

erineval õiguslikul alusel, kuid kõigis tsiviilasjades kattuvad hagide alused. Hageja on kõigi nõuete

aluseks olevate asjaoludena toonud välja, et sõlmis 28. aprillil 1994 kostjaga I ostueesõigusega

rendi(üüri)lepingu Tartu linnas Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a asuvate hoonete kasutamiseks.

Hageja väitel tegi ta rendi(üüri)lepingu esemeks olnud hoonetele parendusi summas

2 649 235 eurot, mille rendile(üürile)andja oli kohustatud rendilepingu lõppemisel temale

hüvitama.

Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõuab hageja kostjalt I rahasummat lepingust tuleneva parenduste

hüvitamise kohustuse täitmisena. Praeguses tsiviilasjas nõuab hageja solidaarselt kostjatelt I – VII

kahjuhüvitist, mille hageja seob saamata jäänud parenduste hüvitamise summaga. Tsiviilasjas

nr 2-16-9491 nõuab hageja alternatiivselt esitatud tuvastusnõudele solidaarselt kostjalt I, III ja VII

kahjuhüvitist, mille hageja seob samuti saamata jäänud parenduste hüvitamise summaga.

Maakohus järeldas, et kõigis kolmes tsiviilasjas esitatud sooritusnõuete eesmärk on sama. Hageja

soovib saada kostjatelt rahasummat vähemalt rendi(üüri)lepingu alusel Tartu linnas Ülikooli tn 8 ja

Ülikooli tn 8a asuvatele hoonetele tehtud parenduste ulatuses.

Eelneva tõttu jättis maakohus hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu kahju hüvitamiseks

TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata. Teiste kostjate vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes

osas ja kõigi kostjate vastu esitatud viivisenõude osas ei esine TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi alust hagi

läbi vaatamata jätmiseks. Kuigi viivisenõue on põhinõude (kahjuhüvitisega) seotud, võib hageja

esitada selle hagi eraldi ning seda ei pea tingimata menetlema koos põhinõudega.

Maakohus leidis, et hagi läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lg 2 alusel ei ole põhjendatud.

Arvestades hagis toodud asjaolusid ei saa väita, et hagi on ilmselgelt lubamatu ja seda ei ole

võimalik ühelgi õiguslikul alusel rahuldada või sellega taotletavat eesmärki saavutada.

Need nõuded, mida kohus ei jäta läbi vaatamata, on põhjendatud liita Tartu Maakohtus

menetletava tsiviilasjaga nr 2-15-19207.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus jättis läbi

vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu kahju hüvitamiseks, ja teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätkata tsiviilasja menetlust hageja hagis kostjate I, III ja VII vastu kahjuhüvitise

ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei esine praegusel juhul hagi läbi vaatamata jätmise alust

TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt.

Hagi ese kolmes tsiviilasjas ei ole sama. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõuab hageja kostjalt I

rendilepingust tulenevalt 2 649 235 euro 36 sendi väljamõistmist ja parenduste hüvitamist.

Tsiviilasjas nr 2-19-3805 nõuab hageja kostjatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist ning

2 656 625 euro 36 sendi väljamõistmist ja hüpoteekide tühisuse tuvastamist. Hagis ei nõuta

rendilepingust tulenevate parenduste hüvitamist, nagu nõutakse asjas nr 2-15-19207. Ka nõuete

summad ei ole samad – asjas nr 2-15-19207 nõutakse 2 649 235 euro 36 sendi väljamõistmist ja

asjas nr 2-19-3805 nõutakse 2 656 625 euro 36 sendi väljamõistmist. Asjas nr 2-16-9491 nõuab

hageja ostueesõiguse tunnustamist ning selle alusel omandi hagejale üleandmist või alternatiivselt

614 900 euro suuruse kahju hüvitamist. Selles asjas ei nõua hageja rendilepingust tulenevate

parenduste hüvitamist ega parenduse hüvitamata jätmisega seotud kahju hüvitamist.

Ka hagide alus ei ole sama. Tsiviilasjades esitatud hagide üheks (mitte ainsaks) aluseks on küll

rendileping, kuid aluseks olevad faktilised asjaolud on oluliselt erinevad. Asjas nr 2-15-19207 on

hagi aluseks kostja I rendilepingu rikkumine (parenduste hüvitamata jätmine, ostueesõiguse

kinnistusraamatusse kandmata jätmine). Asjas nr 2-19-3805 on hagi aluseks kostjate õigusvastane

skeem ehk kinnistute võõrandamine, hüpoteekide seadmine ja muude seotud tehingute ja

toimingute kogum, mille eesmärgiks oli hagejale kahju tekitamine. Selles tsiviilasjas ei ole hagi

aluseks rendileping ja lepingulisel alusel ei ole esitatud ühtegi nõuet. Asjas nr 2-16-9491 nõuab

hageja ostueesõiguse tunnustamist ja kinnistute omandi üleandmist.

Hagide pooled ei ole samad. Asjas nr 2-15-19207 on poolteks hageja ja kostja I, kolmanda isikuna

on kaasatud kostja III. Praeguses asjas on hageja esitanud hagi seitsme kostja vastu. Asjas

nr 2-16-9491 on kostjateks kostjad I, III ja VII. Kostja VII ei ole tsiviilasjas nr 2-15-19207

menetlusosaline. Ta on kostjaks tsiviilasjas nr 2-16-9491, kus hageja nõuab kinnistute

omandiõiguse üleandmist või alternatiivselt 614 000 euro hüvitamist. Isegi kui oletada, et

tsiviilasjas nr 2-16-9491 esitatud nõue kattuks praeguses asjas esitatud sooritusnõudega (millega

hageja ei nõustu), siis tuleks ka sellisel juhul kostja VII vastu hagi menetleda ca 2 mln euro osas.

Maakohtu määrus on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019 määrusega, mille p-s 11 on

ringkonnakohus leidnud, et hagi läbi vaatamata jätmise aluseid ei esine.

Samuti on maakohtu määrus vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb hagi menetleda

ka siis, kui kahes hagis esitatud nõuded osaliselt kattuvad. Asjades nr 2-15-19207 ja nr 2-19-3805

esitatud nõuded ei ole identsed ega kattu üksteisega. Isegi kui oletada, et nõue on mõlemas

menetluses ühine, siis ei ole see nõue esitatud samade isikute vastu ega samal alusel või asjaoludel.

Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on omavahel vastuolus. Põhi- ja viivisenõue on

vältimatult seotud (viivist arvestatakse põhinõudelt) ning seega pole põhinõude osas hagi läbi

vaatamata jätmise korral võimalik menetleda põhinõudelt arvestatava viivise väljamõistmise

nõuet.

Kui kohus tühistab maakohtu määruse hagi läbi vaatamata jätmise osas, tuleks kohtul võtta

seisukoht ka haginõude perspektiivi ja lubatavuse osas. Hageja hinnangul puudub TsMS § 423

lg 2 kohaldamiseks alus.

8. Kostjad I ja III vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja VII ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja

hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu

määruse resolutsiooni p 1), samuti osas, milles maakohus jätkas tsiviilasja nr 2-19-3805 menetlust

hageja hagis kostjatelt II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja

kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu vara

hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks

kohustamiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Asi tuleb saata menetluse jätkamiseks

maakohtule.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse.

10. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata hageja hagi

kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu määruse

resolutsiooni p 1) ja jätkas tsiviilasjas nr 2-19-3805 menetlust hageja hagis kostjate II, IV, V ja VI

vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt

viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu vara hüpoteekide tühisuse tuvastamiseks ja

kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks (maakohtu määruse

resolutsiooni p 2). Samuti liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja nr 2-15-19207 ühte

menetlusse ning jättis tsiviilasja numbriks 2-15-19207 (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).

11. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale

on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi läbi

vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Hagide liitmise osas ei ole määrus edasikaevatav

(TsMS § 374 koosmõjus § 660 lg-ga 1). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust

vaidlustatud osas.

12. TsMS § 423 lg 1 p 4 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade

poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kui kohtu menetluses on samade poolte vahel

mitu osaliselt kattuvatel asjaoludel esitatud nõuet, tuleb hinnata hagi täpset eset ja alust ning

võrrelda, kas esineb täielik kattuvus või on üks nõue teisest laiem. Samuti tuleb võrrelda, kas eri

menetlustes osalevad pooled kattuvad osaliselt või täielikult. Kui hagi, mille menetlusse võtmata

jätmist kohus kaalub, ei ole täielikult hõlmatud teise menetluses oleva tsiviilasjaga, tuleb seda ka

menetleda (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 41).

13. Tsiviilasjas nr 2-19-3805 esitas hageja hagi seitsme kostja vastu, milles palus mõista kostjatelt

solidaarselt enda kasuks välja kahjuhüvitis 2 656 625 eurot 36 senti ja viivise kahjuhüvitiselt alates

29. aprillist 2019 kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja tuvastada kostja III kinnistu

nr 795050 (Ülikooli tn 8 Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks

kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ja kostja III kinnistu nr 805150 (Ülikooli tn 8a,

Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro

suuruse hüpoteegi tühisuse ning tuvastada kostja V kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus

hüpoteekide kustutamise kannete tegemiseks (hagi ese). Hagi alusena tugineb hageja kostjate

õigusvastasele käitumisele (kinnistute võõrandamine, hüpoteekide seadmine), mille eesmärgiks

oli hagejale kahju tekitamine (lepingust tulenevate parenduste hüvitamata jätmine).

Tsiviilasjas nr 2-16-9491 esitas hageja hagi kolme kostja vastu (kostjad I, III ja VII), milles palus

tuvastada, et

kostjatel

on kohustus

anda nõusolekud, mille tulemusena kantakse

kinnistusraamatusse kinnistute omanikuna hageja ja kustutatakse hüpoteegikanded, või

alternatiivselt mõista kostjalt I ja III välja kahjuhüvitis 614 900 eurot ning viivise alates nõude

esitamisest kuni kohase täitmiseni (hagi ese). Hagi alusena tugines hageja rendilepingust

tulenevale ostueesõigusele. Alternatiivse kahju hüvitamise nõude esitamisel tugines hageja sellele,

et kui kostja III sai õiguspäraselt kinnisasjade omanikuks, rikkusid kostjad I ja III ostueesõiguse

kokkulepet, tekitades sellega hagejale 614 000 euro suuruse kahju. Selles tsiviilasjas jättis

maakohus 28. augusti 2019 otsusega hagi rahuldamata (otsus jõustus 28. septembril 2019).

Tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitas hageja hagi kostja I vastu, milles palus mõista kostjalt I enda

kasuks välja 2 649 235 eurot 36 senti alates 29. aprillist 2019 (hagi ese). Hagi alusena tugines

hageja sellele, et ta tegi kinnistutele parendusi 2 649 235 euro 36 sendi ulatuses ning rendilepingust

tulenevalt on kostjal kohustus neid parendusi hüvitada.

Maakohus liitis 25. oktoobri 2016 määrusega tsiviilasjad nr 2-15-19207 ja nr 2-16-267 (hageja

hagi kostja I vastu kohustuse tuvastamise nõudes) ühte menetlusse, liidetud tsiviilasja numbriks

jäi 2-15-19207. Maakohus peatas 25. oktoobri 2016 määrusega menetluse tsiviilasjas

nr 2-15-19207 kuni tsiviilasjas nr 2-16-9491 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Vaidlustatud

määrusega liitis maakohus tsiviilasjad nr 2-19-3805 ja nr 2-15-19207 ühte menetlusse ning jättis

tsiviilasja numbriks 2-15-19207.

14. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hagi eset nimetatud kolmes tsiviilasjas. Hagi ese on hageja

selgelt väljendatud taotlus (TsMS § 363 lg 1 p 1). Hagi eseme all mõistetakse hageja

protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning

mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse

resolutsioonis (vt nt Riigikohtu 10. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14).

Tsiviilasjas nr 2-19-3806 nõudis hageja kahjuhüvitist summas 2 656 625 eurot 36 senti

Tsiviilasjas nr 2-16-9491 nõudis hageja omandi üleandmist, kinnistusraamatu kannete

parandamist ja alternatiivselt kahjuhüvitist summas 614 000 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-15-19207 nõudis hageja parenduste hüvitist summas 2 649 235 eurot 36 senti,

lisaks palus hageja tuvastada, et kostja I vastutab hageja ees 28. aprillil 1994 sõlmitud rendilepingu

ja selle lisade rikkumise eest solidaarselt kui käendaja, eelkõige parenduste hüvitamise kohustuse

osas, ka juhul, kui kinnisasjad võõrandatakse enam kui kolm aastat enne rendilepingu tähtaja

lõppemist (s.o enne 29. aprilli 2019).

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud kolmes tsiviilasjas ei ole hagi ese sama. Sama

hagi eseme jaatamiseks ei piisa sellest, kui kõigis kolmes tsiviilasjas on esitatud sooritusnõuded

(hageja on nõudnud raha väljamõistmist). Ühes tsiviilasjas nõuab hageja kahjuhüvitist, teises aga

parenduste hüvitist. Asjaolu, et summad on sarnased (mitte ühesugused), ei anna alust asuda

vastupidisele seisukohale. Tsiviilasjas nr 2-16-9491 on ka summa erinev.

16. Hagi alus on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse all tuleb

mõista neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta (faktikogum),

millega tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt nt Riigikohtu 29. septembri 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10, p 11). Tsiviilasjas nr 2-19-3806 on hagi aluseks kostjate õigusvastane

tegevus (kinnistute võõrandamine, hüpoteekide seadmine), mille eesmärgiks oli tekitada hagejale

kahju (jätta ta ilma võimalusest saada tehtud paranduste eest hüvitist). Tsiviilasjas nr 2-16-9491

on hagi aluseks hageja ostueesõigus, alternatiivse nõude aluseks on kostjate I ja III ostueesõiguse

kokkuleppe rikkumine ja hagejale kahju tekitamine. Tsiviilasjas nr 2-15-19207 on hagi aluseks

hageja tehtud parendused ja kostja I kohustus nende parenduste hüvitamiseks.

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud kolmes tsiviilasjas ei ole hagi alus sama. Hageja

on küll tuginenud samale rendilepingule, kuid hageja esitatud asjaolud on erinevad. Hagejate

nõuete rahuldamiseks peab kohus erinevates tsiviilasjades tuvastama ka erinevaid asjaolusid.

Selliselt peab kohus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tsiviilasjas nr 2-19-3806

tuvastama, et kostjad võõrandasid ja koormasid kinnistuid eesmärgiga tekitada hagejale kahju

(jätta ta ilma võimalusest saada tehtud parenduste eest hüvitist). Tsiviilasjas nr 2-15-19207 esitatud

parenduste hüvitise nõude rahuldamiseks peab kohus aga tuvastama, et hageja on neid parendusi

teinud ning et kostjale tuleneb lepingust kohustus neid ka hüvitada. Tsiviilasjas nr 2-16-9491

esitatud nõude rahuldamiseks pidi kohus aga tuvastama, et hagejal on ostueesõigus ja ta on seda

teostanud (alternatiivse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pidi kohus tuvastama ka seda, et

kostjad on rikkunud ostueesõiguse kokkulepet ja tekitanud sellega hagejale kahju).

18. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka menetluste pooled ei ole samad. Tsiviilasjas

nr 2-19-3805 on hagi esitatud seitsme kostja vastu. Tsiviilasjas nr 2-16-9491 on kostjateks

sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja I), OÜ Viavara (kostja III) ja OÜ RMP Lõuna Finants

(kostja VII). Tsiviilasjas nr 2-15-19207 on kostjaks üksnes sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

(kostja I).

19. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida järgmist. Vaidlustatud määrusega jättis maakohus

läbi vaatamata hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise

väljamõistmiseks ja jätkas menetlust hageja hagis kostjatelt II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt

kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks,

samuti kostjat V puudutavas osas. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt enda

kasuks välja kahjuhüvitis ja viivis kahjuhüvitiselt alates 29. aprillist 2019 kuni nõude kohase

täitmiseni. Selliselt on hageja viivisenõue tihedalt seotud tema kahju hüvitamise nõudega ning

kohus ei saaks menetleda üksnes hageja viivisenõuet kostjate vastu.

20. Eelneva tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata

hageja hagi kostjate I, III ja VII vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks (maakohtu

määruse resolutsiooni p 1). Maakohtu määruse resolutsiooni selguse huvides tuleb maakohtu

määrus tühistada ka osas, milles maakohus jätkas tsiviilasja nr 2-19-3805 menetlust hageja hagis

kostjate II, IV, V ja VI vastu neilt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja kostjate I – VII

vastu neilt solidaarselt viivise väljamõistmiseks ning kostja V vastu vara hüpoteekide tühisuse

tuvastamiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks

(maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Tsiviilasi tuleb tervikuna saata menetluse jätkamiseks

maakohtule. Maakohtu 25. aprilli 2016 määrusega on menetlus tsiviilasjas nr 2-15-19207 peatatud

kuni tsiviilasjas nr 2-16-9491 tehtava kohtulahendi jõustumisest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt

jõustus tsiviilasjas nr 2-16-9491 tehtud Tartu Maakohtu 28. augusti 2019 otsus 28. septembril

2019. Hageja esitas 3. oktoobril 2019 maakohtule taotluse menetluse uuendamiseks ning

tsiviilasjade nr 2-15-19207 ja 2-19-6363 liitmiseks. Maakohtul tuleb hageja taotlus lahendada.

21. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 427 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi

vaatamata § 423 lõike 1 punktides 2, 7-10 ja 12 nimetatud alustel.

Ringkonnakohtu arvates tuleks TsMS § 427 teist lauset tõlgendada selliselt, et maakohtu määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab ka muudel juhtudel

kaevata ainult juhul, kui ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata.

Juhul kui ringkonnakohus maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldab ning

vaidlustatud määruse tühistab (menetlus jätkub), ei ole ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson