2-11-33697/179 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-33697

Tsiviilasi

Piiratud teovõimega täisealise XX (endise nimega XX)

üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja

pikendamine

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isikud:

- eestkostetav (määruskaebuse esitaja): XX (endise

nimega XX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Margo Põbo

- eestkostetava ema YY

- eestkostetava tütar BB

- eestkostetava vend OO

- eestkosteasutus Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu),

lepinguline esindaja Anne-Ly Tinkus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebemenetluses esitatud taotlused ja võtta tsiviilasja toimikusse

6. veebruaril, 22. augustil ja 22. oktoobril 2019 esitatud lisad.

2. Jätta rahuldamata XX 23. oktoobri 2019 taotlus menetluse kiirendamiseks.

3. Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2018 määrus jätta muutmata.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (7)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 5. jaanuari 2012 määrusega käesolevas tsiviilasjas seati piiratud

teovõimega isiku XX (endised nimed XX ja XX, edaspidi: eestkostetav) üle eestkoste ja määrati

eestkostja ülesandeid viieks aastaks täitma elukohajärgne kohalik omavalitsus Paikuse vald

(vallavalitsuse kaudu), kelle õigusjärglaseks haldusreformi käigus toimunud kohalike

omavalitsuste liitumise järel on Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu, eestkosteasutus).

Maakohus määras, et eestkostetav ei või eestkostja nõusolekuta teha mingeid tehinguid, ta tuleb

lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks. Maakohus määras, et

eestkostja ülesanneteks on: 1) eestkostetava varaliste vahendite valitsemine ja käsutamine, sh

kõigi tehingute tegemine kinnis- ja vallasvaraga ning muude rahaliste tehingute tegemine (sh

pangakonto kasutamine); 2) eestkostetava ravi ja hooldusega seotud toimingute tegemine.

2. Maakohtu 21. detsembri 2016 määrusega pikendati eestkostetavale 5. jaanuari 2012

määrusega määratud eestkostet ja eestkosteasutuse poolt eestkostja ülesannete täitmise aega

samadel tingimustel järgmiseks viieks aastaks arvates määruse tegemisest. Eestkostetav

vaidlustas maakohtu määruse.

Maakohus rahuldas 21. detsembri 2017 määrusega eestkostetava määruskaebuse, tühistas

21. detsembri 2016 määruse ning algatas uue menetluse eestkostetava üle seatud eestkoste ja

eestkostja ametiaja pikendamise vajaduse kontrollimiseks.

Maakohtu 31. jaanuari 2018 määrusega seati eestkostetava üle eestkoste viieks aastaks ning

samaks tähtajaks määrati eestkostja. Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri 2018 määrusega

tühistati maakohtu 31. jaanuari 2018 määrus ja saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule eestkoste

pikendamise otsustamiseks.

3. Maakohus jätkas 25. septembri 2018 määrusega menetlust eestkostetava üle seatud

eestkoste pikendamise otsustamiseks ja eestkostja määramiseks. Sama määrusega määras

maakohus eestkostevajaduse väljaselgitamiseks uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, välistades

eestkostetavat varem ravinud või SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku (edaspidi: kliinik)

töötaja eksperdiks määramise.

4. Eestkostetavale tehti 26. oktoobril 2018 kohtupsühhiaatria ekspertiis tema viibimiskohas

kliiniku sundravi osakonnas. Ekspertiisi viis läbi Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Psühhiaatriakliiniku psühhiaater. Ekspert leidis, et eestkostetav ei põe vaimuhaigust ega ole

nõrgamõistuslik. Tal esineb muu psüühikahäire – luululine (paranoidne) häire. Eestkostetav ei

ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Talle on vajalik

eestkostja määramine. Eestkostja ülesannete ring on eestkostetava pensioni ja sotsiaaltoetuste

ning muude rahaliste vahendite käsutamine; asjaajamised ametiasutustes, kus on vajalik

seadusliku esindaja olemasolu. Eestkostetav vajab eestkostet kolm aastat. Eestkostetav on

võimeline teostama valimisõigust. Eestkostetav ei saa aru isaduse õigeksvõtu, abielu sõlmimise

ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetava kohtu poolt ära

kuulamine ei mõju tema tervislikule seisundile kahjulikult ning tema vaimne seisund võimaldab

tal osa võtta kohtuistungist ja/või avaldada arvamust temale eestkostja määramise kohta.

5. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on

põhjendatud ja vajalik. Eestkostetava suhtes on vajalik eestkoste määramine tema rahaliste

vahendite käsutamiseks ja asjaajamiseks ametiasutustes, kus on vajalik seadusliku esindaja

olemasolu. Valimisõiguse piiramise otsest vajadust ei ole. Eestkostetav ei saa aru isaduse

õigeksvõtu, abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.

3 (7)

Eestkostetav vajab eestkostet kuni kolm aastat või tema vabastamiseni sundravilt. Maakohtul

tuleks kaaluda, kas Pärnu linn on õige isik jätkamaks eestkostjana, kuna eestkostetava väitel on

tal kahjunõue Pärnu linna vastu. Eestkostetava väidete ja esitatud dokumentide põhjal ei ole

esindatava nõudeõiguse olemasolu üheselt välistatud, võimalik nõue ei oleks aegunud.

Eestkostetav soovib, et tema eestkostjaks määratakse Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa

Valitsuse kaudu.

6. Eestkosteasutus leidis, et eestkostetava varalised ja isiklikud õigused ning huvid vajavad

jätkuvalt kaitset, mistõttu eestkostet on vajalik ja põhjendatud pikendada. Eestkostetaval on

tuvastatud puuduv töövõime ja sügav puue kestvusega kuni 24. maini 2023. Eestkostetav ei

suuda tervislikust seisundist tulenevalt jätkuvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida ning

seetõttu on ta piiratud teovõimega. Eestkostetav ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt

võimeline iseseisvalt korraldama oma isiklike õiguste ja huvide kaitset. Talle määratud

eestkostja ametiaega ja sellega kaasnevaid ülesandeid tuleb pikendada.

Eestkosteasutus tegutses eestkostetava huvidest lähtuvalt ja kandis eestkostetava palvel tema

endise naise arveldusarvele alaealise tütre sünnipäevaks (arvuti ostmiseks) mõeldud raha

(200 eurot). Samuti laekub otsekorraldusega endise naise pangaarvele alaealisele tütrele

mõeldud elatis igakuiselt 35 eurot ja eestkostetavale igakuiselt 35 eurot isiklikuks tarbeks.

Eestkosteasutus on pidevalt kontaktis kliiniku sundravi osakonna töötajatega eestkostetava

käekäigu ja vajaduste osas. Koostöös kliiniku sotsiaaltöötajaga on eestkosteasutus korraldanud

eestkostetavale hambaraviteenuste kättesaadavuse ja eestkosteasutus on tasunud kõik

eestkostetava arved. Kliiniku sundravi osakonna sotsiaaltöötaja sõnul on osakonna töötajad

alati olnud valmis selgitama eestkostetavale arusaadavas keeles dokumentide ja kirjade sisu,

kui ta esitab sellise palve töötajatele. Samuti on eestkosteasutus valmis selgitama eestkoste-

tavale dokumentide sisu temale arusaadavas keeles.

Eestkosteasutusele pole teada teist füüsilist ega juriidilist isikut, kes sobiks täitma eestkostja

ülesandeid eestkostetava suhtes, mistõttu on põhjendatud, et Pärnu linn jätkab eestkostjana.

7. Eestkostetava tütar teatas, et ta ei soovi olla eestkostetava eestkostja. Eestkostetav tappis

tema ema ja on potentsiaalseks ohuallikaks talle ja teistele pereliikmetele.

8. Maakohus kuulas eestkostetava 12. detsembril 2018 kliinikus isiklikult ära. Eestkostetav

orienteerus õigesti isikus, ajas ja kohas, kuid tema arusaamine enda tegelikust olukorrast oli

puudulik. Arusaam haigusest on formaalne, ravivajadust ta ei tunnista. Eestkostetav väitis, et ta

on terveks ravitud, seda olevat leidnud ka arstid, kuid ekspertiisi järgi on ta haige. Eestkostetav

arvab, et ei vaja ravimeid, aga saab minimaalselt rohtusid – üks kord kuus tehakse süst. Ta on

enda sõnul valmis haiglast vabanemise järel ravimeid võtma, kui arst need välja kirjutab.

Eestkostetav teadis, et kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamine ja eestkostja

ametiaja pikendamine lahendatakse erinevates menetlustes.

Eestkostetav avaldas, et vajab haiglas oleku ajal eestkostjat, kes korraldaks tema rahaasju.

Arvab, et eestkostevajadus ei ole seotud tema tervisega, vaid kinnises haiglas viibimisega. Tal

on puue, töövõimetus 100%. Sissetulek on puudetoetus ca 135 eurot kuus. Paikuse vald

eestkostjana maksis 35 eurot alaealisele tütrele elatist, 35 eurot kuus on eestkostetava enda

kasutada ja ülejäänud raha (40–80 eurot) oleks eestkostja iga kuu pidanud maksma pangale.

Eestkostja ei täitnud kohustusi ja tekitas eestkostetavale kahju. Eestkostja pangale midagi ei

maksnud ja seepärast müüs kohtutäitur eestkostetava kinnistu. Võlgu nüüd küll ei ole, aga kui

eestkostja oleks kohustusi täitnud, oleks enampakkumise ajaks olnud pool võlast makstud ja

kinnistut poleks vaja olnud müüa. Eestkostetav on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse, et

esitada eestkostja vastu moraalse ja varalise kahju hüvitamise nõuded. Selleks vajab ta

esindajat, sest avaldus peab olema trükitud ja eesti keeles, muidu lükatakse tagasi.

Eestkostetav soovib, et eestkostjaks määrataks Tallinna linn, kus on tema sugulased, kus ta

varem elas ja siiani on tal Tallinnas perearst. Pärnuga enam mingit seost ei ole. Eestkostetava

4 (7)

hinnangul saab ta ise oma eluga hakkama, eestkostjat vajab ainult haiglas viibimise ajal. Kui ta

haiglast vabaneb, plaanib asuda elama Tallinnasse, üürida sotsiaalkorteri Tallinnas ja minna

tööle ehitusele. Tal on kõrgem haridus ehituse alal ja sõjaväelase eriala – lennuväe dispetšer.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus pikendas 14. detsembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostetava üle

seatud eestkostet ja eestkosteasutuse ametiaega viie aasta võrra alates määruse tegemisest ning

määras, et otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. detsembril 2023.

Ühtlasi määras maakohus eestkosteasutuse ülesanded ja tõi välja eestkosteasutuse kohustused.

Maakohus märkis, et eestkostetav ei saa täies ulatuses aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu

ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest ning tal ei ole otsustusõigust

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 2 nimetatud perekonnaõiguslikes tehingutes.

Maakohus taastas eestkostetava valimisõiguse ja andis loa eestkostetavale iseseisvalt teha

35 euro piires kuus tehinguid, mis ei too kaasa kestvaid kohustusi (välistatud on järelmaksuga

kaupade ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side jms teenuste tellimine jms).

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a tasumata riigilõiv 10 eurot,

ekspertiisitasu 306 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 454,56 eurot, mis jäid riigi kanda.

9.1. Maakohus leidis kogutud andmete põhjal, et eestkostetav on piiratud teovõimega ning

tema varaliste ja isiklike huvide kaitseks tuleb eestkostet ja eestkostja ametiaega pikendada

seaduses sätestatud maksimaalseks ajaks.

Ekspertiisiakti kohaselt ei põe eestkostetav vaimuhaigust ega ole nõrgamõistuslik, kuid tal

esineb psüühikahäire – luululine (paranoidne) häire. Ekspert tuvastas, et sundravil viibimise

jooksul ei ole vähenenud eestkostetaval mõttekäiguhäired, mis kujutavad endast paranoilist ja

vaenulikku suhtumist. Tema arusaamine situatsioonist, sotsiaalsetest suhetest, asjaajamistest on

puudulik ning ta vajab edasist abi ja juhendamist.

Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on eestkostetav sügava puudega töövõimetu isik, kes vajab

jätkuvat sundravi. Sundravi lõppedes on ta vaja paigutada ööpäevaringsele erihooldusteenusele

ebastabiilse remissiooniga isikule, kuna ka kontrollitud keskkonnas on esinenud ohtlikku

käitumist, vägivaldsust, kergesti ärritumist, vihastamist, agressiivsust. Sundravile suunatud

kahel korral vägivaldse ja äärmiselt ohtliku käitumise tõttu teise isiku suhtes.

Rehabilitatsiooniplaanis märgitakse, et eestkostetava haigus on püsikululine, vaatamata arsti

määratud raviskeemist kinnipidamisele ei tekkinud haigusteadvust ja eestkostetav ei mõista

ravimite võtmise vajadust. Tunde- ja tahteelus on tagasilangus, tahteaktiivsus on äärmiselt

madal, huvi puudub kõige vastu ja mälu on alanenud. Ta on rahutu või väga endassetõmbunud,

arusaamatu või tegelikkusele mittevastava jutuga, oluliselt on häiritud sihipärane käitumine.

Eestkostetaval on püsiv psüühikahäire. aastaid kestnud krooniline psüühikahäire on tekitanud

tõsise ja püsiva toimetuleku häire. Sundravil viibimise ajal olulisi kohustusi pole, peamine

kohustus on toa ja isiklike esemete korrashoid. Tema sisenemine tööturule on vähetõenäoline,

kuna tervislik seisund seab piirangud aktiivseks tegutsemiseks, uudsed olukorrad võivad

tekitada ärevust. Võiks sobida töö kohandatud keskkonnas koos pideva toetuse, juhendamise ja

järelevalvega. Sundravil on eestkostetav kaasatud osakonna ühistegevustesse, kuid ei ole

ühisüritustest huvitatud. Ta suudab iseseisvalt toime tulla enda eest hoolitsemisega, aga ei tule

toime igapäevaelutoimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja

juhendamist. Ta ei tule toime asjaajamisega ega oma raha majandamisega.

Seega eestkostetavale eestkostja määramise eeldused ei ole ära langenud – isikul on raske

psüühikahäire, mis takistab tal kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida.

9.2. Maakohus tugines PKS § 205 lg-tele 1 ja 3 ning märkis, et kuna ühtegi eestkostjaks

sobivat ja soovivat füüsilist või juriidilist isikut ei ole, jätkab eestkostjana senine

5 (7)

eestkosteasutus. Eestkostetava vägivallategude tõttu ei soovi ükski tema lähedane (sh tütar) olla

eestkostja. Arvestada ei saa eestkostetava soovi, määrata eestkostjaks Tallinna linn. Peale tema

enda väidete, et tal on seal sugulased ja perearst, ei ole eestkostetaval mingit seost Tallinnaga.

Eestkostetava ema, tütar ja vend elavad Pärnus või Pärnumaal.

9.3. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p-le 5 ja lg-le 3

ning PKS § 203 lg-le 4 ja leidis, et põhjendatud on pikendada eestkostja ülesandeid seaduses

sätestatud

maksimaalseks

tähtajaks.

Eestkostetaval

diagnoositud

psüühikahäire

on

püsikululine, rehabilitatsiooni meeskonna liikmete, sh psühhiaatri ja psühholoogi, samuti

kohtupsühhiaatria ekspertiisi teinud arsti hinnangul ei ole pikaajalisele (alates 2011. aastast)

sundravile vaatamata eestkostetaval haigusteadvust ega ravisoostumust tekkinud, diagnoosile

iseloomulikult on eestkostetava iseseisvalt toimetulemise võime vähenenud, mistõttu tema

puhul ei ole ette näha eestkoste vajaduse äralangemist järgmise viie aasta jooksul.

9.4. Maakohus andis eestkostetavale õiguse iseseisvalt teha 35 euro piires kuus olmelisi

pisitehinguid, mis ei too eestkostetavale kaasa kestvaid kohustusi (välistatud on järelmaksuga

kaupade ostmine, laenu võtmine, eestkostja nõusolekuta side jms teenuste tellimine jms).

Eeltoodust tulenevalt ei seatud eestkostet eestkostetava kõigi asjade ajamiseks.

Kuna eestkostetaval on üldised teadmised poliitikast ja ühiskondlikust korraldusest, ta teab

Eestis tegutsevaid erakondi ning on kursis valimistega, ei ole tema valimisõiguse piiramine

põhjendatud. Maakohus taastas eestkostetava valmisõiguse.

Maakohus nõustus eksperdiga, et eestkostetav ei ole jätkuvalt suuteline täies ulatuses mõistma

perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi, mistõttu selles osas tema otsustusõiguse

piiramine on vajalik ja põhjendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

10. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse.

Määruskaebuses väidab eestkostetav muu hulgas, et eestkosteasutus ei sobi eestkostjaks, kuna

ei käitunud tema vara suhtes heaperemehelikult ja võimaldas kohtutäituril müüa puudutatud

isikule kuuluva kinnistu tema teadmata liiga madala hinnaga. Eestkostetav soovib jätkuvalt, et

eestkosteasutuseks määrataks Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu.

Ühtlasi vaidlustab eestkostetav talle tehtud ekspertiisi, sest selles osales üks arst, kes ei vallanud

piisavalt vene keelt. Seetõttu on ekspertiisiakt ebatäpne.

Eestkostetav ei ole nõus eestkostja määramise tähtajaga ja palub eestkostja määrata ainult

selleks ajaks, kui ta on haiglas ja saab elamiseks sotsiaalpinna, kuid mitte kauemaks kui

kolmeks aastaks. Samuti ei ole eestkostetav nõus kohtu otsusega piirata tema

perekonnaõiguslikke tehinguid.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Eestkosteasutus vaidles kaebusele vastu, eestkostetava ema, tütar ja vend

kaebusele ei vastanud.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. aprillil 2019.

12. Ringkonnakohus rahuldas 15. mai 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-17726 eestkostetava

riigi õigusabi taotluse ja määras talle esindaja riigi kulul muuks õigusnõustamiseks kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Määruse p 19.3 kohaselt tuli määratud riigi õigusabi

esindajal hinnata, kas eestkostetava nõudel eestkosteasutuse vastu on perspektiivi.

6 (7)

Ringkonnakohus küsis käesolevas asjas 24. juuli 2019 kirjaga tsiviilasjas nr 2-18-17726

eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindajalt seisukoha, kas seni õigusnõustamise

käigus on esindajale selgunud põhistatud viiteid väitele, et eestkosteasutus võib olla rikkunud

eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja

hilisemas täitemenetluses.

Tsiviilasjas nr 2-18-17726 määratud esindaja esitas seisukoha 22. augustil 2019, milles märkis,

et õigusnõustamise käigus ei selgunud ühtegi põhistatud viidet sellele, et eestkosteasutus võis

rikkuda eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja

hilisemas täitemenetluses.

13. Eestkosteasutus teatas 22. oktoobril 2019, et eestkostetava nimi on muutunud.

14. Eestkostetav esitas 23. oktoobril 2019 taotluse menetluse kiirendamiseks. Eestkostetav

lähtus sellest, et tema määruskaebuse menetlemine ringkonnakohtus algas 2. veebruaril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb

TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid.

16. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud taotlused.

16.1. Eestkostetav, talle tsiviilasjas nr 2-18-17726 riigi õigusabi korras määratud esindaja ja

eestkosteasutus on määruskaebemenetluses esitanud koos menetlusdokumentidega ka lisasid,

mille kohus võtab tsiviilasja toimikusse.

16.2. Eestkostetav esitas menetluse kiirendamise taotluse. TsMS § 333¹ lg 1 sätestab, et kui

tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta

vajalikku menetlustoimingut, sh ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse

läbiviimine mõistliku aja jooksul, võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse

kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu tarvituselevõtmist. Käesolevas asjas on määruskaebus

ringkonnakohtu menetluses alates 8. aprillist 2019, mitte aga taotluses ekslikult aluseks võetud

2. veebruarist 2019. Ringkonnakohus tegi menetlustoiminguid mh 17. juunil ja 24. juulil 2019.

Järelikult ei olnud 23. oktoobriks 2019 ega ole ka veel praeguseks möödunud üheksa kuu

pikkune ajavahemik, mis on menetluse kiirendamiste taotluse esitamise eeldus. Seetõttu jääb

eestkostetava taotlus rahuldamata.

17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus määruse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti

kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Eestkostetav ei toonud määruskaebuses kohtu

ette põhistatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et esines alus eestkostetava üle

eestkoste pikendamata jätmiseks PKS § 203 lg 4 mõttes. Maakohus on eestkoste pikendamisel

järginud nii TsMS §-des 520 jj kui ka PKS §-des 202 jj sätestatut.

Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Maakohus tegi menetluse käigus kõik vajalikud toimingud ning hindas õigesti kogutud tõendeid

ja seisukohti. Kõikide asjas esitatud arvamuste järgi on eestkoste pikendamine vajalik.

Maakohus on kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja esitatud arvamuste pinnalt õigesti tuvastanud,

millises osas on eestkostetava teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab

isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Sellega on

maakohus hinnanud, millises ulatuses on eestkostetav võimeline iseseisvalt hakkama saama.

Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Eestkostetava

etteheited ekspertiisile on üldsõnalised ega ole kooskõlas ekspertiisiaktiga, mille kohaselt

eksperdile olid eestkostetava ütlused arusaadavad ja need on aktis ka põhjalikult kajastatud.

7 (7)

18. Nähtuvalt tsiviilasjas nr 2-18-17726 määratud esindaja seisukohast ja selle lisadest, ei saa

eestkostetava esitatud andmete põhjal usutavalt ja põhistatult järeldada, et eestkosteasutus võis

rikkuda eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel ja olla hooletu oma kohustuste täitmisel

täitemenetluse kontrollimise osas. Vaatamata esindaja korduvatele selgitustele, ei esitanud

eestkostetav tõendeid ega põhistatud väiteid eestkostja poolt kahju tekitamise kohta.

Konkreetseid asjaolusid pole eestkostetav ka ise esile toonud käesolevas asjas. Määratud

esindaja järeldas eestkostetava esitatud tõendite põhjal, et nii eestkosteasutus kui täitur lähtusid

kinnisvara võõrandamisel seaduses sätestatust. Samuti ei eksinud eestkosteasutus eestkostetava

raha kasutamisel ühegi normi vastu. Kokkuvõtvalt märkis esindaja, et kirjavahetusest

eestkostetavaga ei selgunud ühtegi põhistatud viidet sellele, et eestkostja võis rikkuda

eestkostetava huve tema kohustuste täitmisel, võlgade sissenõudmise vaidlustamisel ja

hilisemas täitemenetluses. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. Seega ei ole alust

väita, et eestkosteasutus ei sobi eestkostjaks.

19. Maakohus leidis põhjendatult, et alust ei ole määrata eestkostjaks Tallinna linna Lasnamäe

Linnaosa Valitsuse kaudu, sest eestkostetaval ei ole selle kohaliku omavalitsusega mingit sidet.

Eestkostetav on enamus aega elanud Pärnus või Pärnumaal ning lähtuvalt PKS § 205 lg-st 3

tuleb füüsilise isiku ja juriidilise isiku puudumisel määrata eestkostjaks valla- või linnavalitsus,

millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud just

eestkostjal. Samuti sedastas maakohus õigesti, et esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad

kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramist.

20. Ühtlasi on maakohus asjakohaselt põhjendanud eeskoste pikendamise tähtaega. Ükski asjas

kogutud tõend ei viita sellele, et eeskostevajadus võiks enne viie aasta möödumist ära langeda.

21. TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus riigi kanda.

Kuivõrd eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei ole määruskaebusmenetluses

toiminguid teinud, puudub vajadus talle tasu määrata. Ka muud kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Tsiviilasjas nr 2-18-17726 riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu ja kulutuste hüvitamine otsustatakse viidatud asja raames.

22. TsMS § 528 lg 1 ja § 532 lg 1 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele

eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist

menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või

isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Lisaks võimaldab TsMS § 333¹ lg 4 esimene lause

esitada määruskaebuse kohtumenetluse kiirendamise taotluse läbivaatamisel tehtud määruse

peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm