Legislator Case Law & Legislation
2-19-13828/13 AI generated

2-19-13828/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-19-13828/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

G K A (hageja) esitas 9. septembril 2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G A (kostja) vastu elatise saamiseks miinimumsummas alates 1. jaanuarist 2019 kuni xx. xxxxxxx xxxx, s.o hageja täisealiseks saamiseni või kauem, kui täisealiseks saanuna hageja jätkab õpinguid, kuid mitte kauem kui 21–aastaseks saamiseni. Maakohus võttis 12. septembri 2019 määrusega hagi menetlusse ja palus kostjal esitada oma seisukoht hagile.

Legislator headnote

AI generated

2-19-13828/13 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Keywords

AI generated
unavoidable loss of working hours reduction of salary minimum wage commuting expenses minimum period of residence limited work availability
AI generated
2-26-4313/12
Kinnitada hageja poolt 15.05.2026 ja kostja poolt 17.05.2026 allkirjastatud ning kohtule Suurendada alates 1.aprillist 2026.a.
2-15-15374/5
XXX(hageja) esitas 14.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise nõudes.
2-24-8116/11
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-8116, E D ja I D hagi K D vastu elatise väljamõistmiseks.
2-25-3964/6
Mõista L.P-lt U.P kasuks välja tagasiulatuva ja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud võlgnevus 4070,14 eurot (s.o perioodi 1.
2-24-14/11
D. T. esitas 02.01.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse A. T. vastu elatise vähendamise nõudes. 02.01.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 11.01.2024. Hagi asjaolude kohaselt, hageja ja A. S. abielust sündis poeg A. T.. Harju Maakohtu 22.12.2016. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-10746 minult on mõistetud välja elatis kostja ülalpidamiseks summas 300 eurot igakuiselt. Nimetatud elatise suurus oli mõistetud välja kohtu poolt tagaseljaotsusega, kuna mina ei saanud ilmuda kohtuistungile. Seega, kohus rahuldas hagis mainitud nõudeid, hageja tegelike vajaduste välja selgitamata. Nimetatud summa ületab hageja vajadusi. Nõude esitamisel on võimatu põhjendada, kui olulised on kostja vajadused ja kulutused. Muutunud praegu võrreldes eelmise kohtuotsuse ajaga, sest tsiviilasjas 2- 16-10746 tegi kohus tagaseljaotsuse ja seetõttu kohus ei uurinud ega määranud vajadustele. Vastavalt kehtivale perekonnaseadusele elatise miinimumsuurus moodustab praeguse aja seisuga 260,33 eurot. Hageja arvates on see summa piisav selleks, et rahuldada kostja vajalike vajadusi. Kostjal ei ole mingeid erilisi vajadusi, peale tavalisi vajadusi tema eaga laste jaoks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13828 Tsiviilasi G K A (A) hagi G A vastu elatise saamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G K A (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja (eeskostja) Kohila vald (Kohila Vallavalitsuse kaudu; registrikood 75018851) Kostja G A (isikukood xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada G K A (A) hagi G A vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. G A tasub alates 1. oktoobrist 2019 G K A ülalpidamiseks elatist kuni G K A täisealiseks saamiseni 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

1.2. Elatis tuleb tasuda iga kuu 16-ks kuupäevaks G K A pangaarvele AS-is SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „elatise maksmine G K A“. Esimene elatise makse oktoobrikuu eest tuleb tasuda 1. novembril 2019.

1.3. G A tasub 2019. a jaanuari kuni septembri kuu eest võlgneva tagasiulatuva elatise (kogusummas 2430 eurot) osamaksetena alates 2019. a novembrist igakuiselt summas 135 eurot. Tagasiulatuva elatise võlgnevus tuleb tasuda summas 135 eurot 18 kuu jooksul iga kuu 16-ks kuupäevaks G K A pangaarvele AS-is SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „2019 elatisevõlgnevus G K Aa“ kuni võlgnevuse (2430 eurot) likvideerimiseni.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-13828.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord

2 (3) Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. G K A (hageja) esitas 9. septembril 2019 Pärnu Maakohtule hagiavalduse G A (kostja) vastu elatise saamiseks miinimumsummas alates 1. jaanuarist 2019 kuni xx. xxxxxxx xxxx, s.o hageja täisealiseks saamiseni või kauem, kui täisealiseks saanuna hageja jätkab õpinguid, kuid mitte kauem kui 21–aastaseks saamiseni. Maakohus võttis 12. septembri 2019 määrusega hagi menetlusse ja palus kostjal esitada oma seisukoht hagile.

2. Kostja teatas 2. oktoobri 2019 telefonivestluses kohtule, et ei ole saanud 2019. a-l elatist tasuda, kuna ei käinud tööl, kuid praegusel hetkel on töö olemas. Kostja nõustus hagejale igakuist elatist maksma miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja nõustus tasuma ka elatise võlgnevust, s.o 2019. a üheksa kuu eest 2430 eurot, osade kaupa summas, mis on pool makstavast elatisest (2019. a-l 135 eurot kuus). Kostja palub muuta igakuise tasumise kuupäeva, mis enne oli 9-dal 16-daks. Kostja on valmis tasuma esimese elatise oktoobris 2019 ja elatise + võlgnevuse (s.o 405 eurot) alates novembrist 2019. a. Kohus fikseeris telefonivestluse ja käsitas seda kui kostja vastust hagile, kuivõrd kostja selgitas kohtule, et tal ei ole võimalik dokumente saata ega digitaalselt allkirjastada. Kostja sõnul saaks ta vajadusel menetlusdokumente allkirjastada Kohila Vallavalitsuses.

3. Hageja esindaja esitas 2. oktoobril 2019 kohtule seisukoha, mille kohaselt nõustus kostja ettepanekuga.

4. Maakohus selgitas 21. oktoobril 2019 saadetud e-kirjas pooltele menetluslikku olukorda ning palus pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist, arvestades poolte esitatud seisukohti. Kohus selgitas ka kompromissi sõlmimise tagajärgi.

5. Pooled esitasid 21. novembril 2019 maakohtule allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

8. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

3 (3) saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

10. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Praegusel juhul väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik