3-19-1244/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-1244

Otsuse kuupäev

21.11.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Tatjana Zelenjajeva kaebus Narva Linna Sotsiaalabiameti

30.05.2019 käskkirja nr 1.1.-6/5999 õigusvastasuse

kindlakstegemiseks,

teenistusest

vabastamise

aluse

muutmiseks ja kaebaja kolme kuu keskmise palga suuruse

hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tatjana Zelenjajeva, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Küllike Namm ja Epp Landberg

Vastustaja – Narva linn, volitatud esindaja Rein Pärtel

Asja läbivaatamise vorm

Istungimenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tatjana Zelenjajeva kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

23.12.2019

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tatjana Zelenjajeva oli Narva linna Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialist

(osakonna juhataja).

2. Narva Linnavolikogu kinnitas 25.04.2019 otsusega nr 20 (tl 7–9p) alates 01.06.2019

kehtiva uue Narva ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Erinevalt Narva

Linnavolikogu 17.05.2018 otsusega nr 34 kinnitatud Narva ametiasutuste struktuurist ja

3-19-1244

teenistuskohtade koosseisust ei eksisteeri 25.04.2019 otsuse nr 20 kohaselt enam Narva linna

Sotsiaalabiametis sotsiaaltöö osakonda ja hoolekandeosakonda, vaid nende asemel on üks

tervise- ja sotsiaalabiosakond. Kui varem oli lisaks Sotsiaalabiameti vanemspetsialistile ette

nähtud vanemspetsialisti ametikoht ka sotsiaaltöö osakonnas, hoolekandeosakonnas ning

lastekaitseosakonnas, siis uue struktuuri järgi on lisaks Sotsiaalabiameti vanemspetsialistile ette

nähtud üks vanemspetsialisti ametikoht tervise- ja sotsiaalosakonnas.

3. T. Zelenjajevale edastati 09.05.2019 koondamisteade.

4. Narva linna Sotsiaalabiameti direktori 30.05.2019 käskkirjaga nr 1.1.-6/5999 (tl 45–46p)

-

vabastati T. Zelenjajeva avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel

teenistusest koondamise tõttu;

-

loeti tema teenistussuhte viimaseks päevaks 31.05.2019;

-

maksti talle seoses koondamisega hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses;

-

maksti talle palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 47 tööpäeva eest;

-

maksti talle kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 7 päeva ulatuses ning

-

kohustati teda andma tööandjale üle asjaajamine ja talle usaldatud töövahendid ja muu

vara hiljemalt 31.05.2019.

Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Alates

01.06.2019

on

Sotsiaalabiameti

koosseisus

seoses

struktuuri

muutmisega

hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht kaotatud. Kuna selle

ametikoha ülesandeid ei anta üle Sotsiaalabiameti teistele struktuuriüksustele ega ka teistele

linna ametiasutustele, on koondamine ATS § 90 lg 3 alusel lubatud. Sotsiaalabiametis ei ole

T. Zelenjajevaga sarnaseid teenistusülesandeid (hoolekandeosakonna peaspetsialist (osakonna

juhataja)) täitvat ametnikku, mistõttu ei saa ega tule tema koondamisel viia ATS § 90 lg 5 alusel

läbi valikut vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel.

T. Zelenjajevale ei ole võimalik pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta

või muud sobivat tööd.

Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 alusel suurendati Narva linna Sotsiaalabiameti

lastekaitseosakonna koosseisu ühe inimese võrra. Samas kaotati sama otsusega ka

Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna vanemspetsialisti ametikoht, mille ametikohustusi täitis

J. Ševtsova. J. Ševtsovale pakuti koondamisteates lastekaitseosakonna spetsialisti ametikohta

ning J. Ševtsova viidi ATS § 98 lg 1 p 3 alusel sellele ametikohale üle.

Narva Linnakantselei vanemspetsialist Anastassia Tarassovale tehti ettepanek üleviimiseks

Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale, kuid A. Tarassova ei olnud

üleviimisega nõus ning ta vabastati teenistusest koondamise tõttu. Narva Linnakantselei

vanemspetsialisti (laste ja perede komisjoni sekretäri) ametijuhendi p 2.7 kohaselt osutab

vanemspetsialist nii individuaalse kui ka perenõustamise (pereteraapia) teenust peredele, kes

on suunatud pereteraapia teenusele nii Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna

spetsialistide kui ka teiste riigi- või linnaasutuste esindajate poolt. Narva linna Sotsiaalabiamet

ei kavatse seda teenistusülesannet oluliselt muuta. Samuti peab sama ametijuhendi kohaselt

olema vanemspetsialistil läbitud perenõustamise/pereteraapia täienduskoolitus. T. Zelenjajeva

teenistusülesanded ei olnud seotud perenõustamise/pereteraapia valdkonnaga ning tal puudub

piisav ettevalmistus, samuti on täienduskoolitus pikaajaline ja mahukas.

3-19-1244

Lisaks oli koondamisteate edastamise seisuga Narva linna Sotsiaalabiametis vaba üks

lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht (ajutiselt äraoleva ametniku asendamise ajaks). Selle

ametikoha täitmiseks viidi juba 24.04.2019 läbi avalik konkurss, mille käigus avalduste

esitamise tähtaeg oli 09.05.2019. Tegemist oli üksnes konkursi korras täidetava kohaga, mida

ei saanud pakkuda koondatavale ametiisikule. Ametiasutusel puudub kohustus pakkuda

koondamissituatsioonis olevale ametnikule konkursi korras täidetavat ametikohta.

5. T. Zelenjajeva esitas 01.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada

Narva Linna Sotsiaalabiameti 30.05.2019 käskkirja 1.1.-6/5999 õigusvastasus, muuta

teenistusest vabastamise alust selliselt, et tema teenistusest vabastamine toimus tema enda

algatusel, s.o ATS § 87 lg 1 alusel, ning mõista Narva linnalt tema kasuks välja hüvitis kolme

kuu keskmise palga ulatuses, s.o 4158 eurot.

1) Kaebaja koondamise aluseks olevas käskkirjas ega Narva Linnavolikogu 25.04.2019

otsuses nr 20 ei ole kaebaja ametikoha kaotamist millegagi põhjendatud. Kuna ühestki

haldusaktist ei tulene kaebaja koondamise põhjendust, mis on ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt

nõutav, on koondamise kohta välja antud käskkiri õigusvastane.

2) Arvestades kaebaja haridust ja töökogemust, oleks vastustaja pidanud pakkuma talle

vastavalt ATS § 90 lg-le 7 võimalust jätkata teisel ametikohal. Kaebaja on töötanud vastustaja

juures 17 aastat ning viimased 4 aastat hoolekandeosakonna peaspetsialistina. Kaebaja on

omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi (tl 10p–12) ning talle on antud

sotsiaaltöötaja 7. taseme kutsetunnistused spetsialiseerumisega sotsiaaltööle psüühiliste

erivajadustega inimestega (tl 12p), sotsiaaltööle puudega inimestega (tl 13) ning sotsiaaltööle

eakatega (tl 13p). Seega on kaebaja kõrgelt kvalifitseeritud ametnik, kes on lisaks eesti keeles

omandatud kõrgharidusele ennast pidevalt oma eriala piires täiendanud.

3) Asutusesiseste ümberkorralduste tegemise ajal korraldas vastustaja konkursse uute

teenistujate leidmiseks. Vaba ametikoha täitmiseks ei ole alati nõutav korraldada ATS § 16

alusel konkurssi. Tulenevalt ATS § 16 lg-st 5 ei korraldata konkurssi, kui ametnik viiakse üle

vastavalt ATS § 98 lg 1 p-dele 1–3. Ajal, mil viidi läbi vaba ametikoha konkurss, s.o

24.04.2019–09.05.2019, oli teada, et kaebaja ametikoht kuulub koondamisele. Seega oleks

tulnud seda vaba ametikohta pakkuda kaebajale.

4) Narva Linnakantselei 25.06.2019 vastusest nähtuvalt oli sel ajal täitmata kolm ametikohta

– Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti

direktori ning Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikoht (tl 10). Kaebajale,

kellel on vastav haridus, ettevalmistus ja töökogemus, ei pakutud ei lastekaitseosakonna

spetsialisti ega ka Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohta.

6. Narva linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

1) Kaebuse esemeks ei ole kaebaja ametikoha kaotamine, sest seda ei ole otsustatud

vaidlustatud käskkirjaga. Narva linna Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti

(osakonna juhataja) ametikoht kaotati Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega seoses

struktuuri ja koosseisude muutmisega. Kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud. Kohus ei saa

sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse ning hinnata, kas tegemist oli ATS § 90 lg 1 p 2

tähenduses põhjendatud juhtumiga ametikoha kaotamisel või mitte. Linnavolikogu otsusega on

kahest Sotsiaalabiameti osakonnast moodustatud üks tervise- ja sotsiaalosakond ning seetõttu

on kadunud ka vajadus nende osakondade juhatajate ehk senise juhtimise järele.

Hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht erineb oluliselt praegugi

koosseisus olevast Sotsiaalabiameti peaspetsialisti ametikohast.

2) Vastustaja ei ole rikkunud ATS § 90 lg-s 7 sätestatud kohustust. Kaebaja on omandanud

3-19-1244

magistri- ja täiendõppes teadmisi sotsiaaltöö kitsamas valdkonnas, mis on puutumuses eelkõige

täiskasvanute sotsiaalhooldusega, sh eakate ja erivajadustega inimestega. Sotsiaalabiameti

ümberstruktureerimise ajal olid täitmata ametikohad aga ainult lastekaitseosakonnas ning

eeldasid spetsiifika tõttu erialaseid oskusi ja kogemusi (sh süvendatud õpet tööks alaealistega,

peredega jms). Lisaks on Narvas aktuaalne lähisuhtevägivalla probleemide lahendamise

temaatika ning Narva linn on pööranud suuremat tähelepanu sotsiaaltöötajate ja -hoolduse rolli

suurendamisele perevägivalla, sh laste suhtes toime pandud vägivallajuhtumite ennetamisel ja

lahendamisel. Tulenevalt nende tegevuste suurenenud vajadusest, määratleti ka struktuurid ja

koostati ametikohtade koosseisud.

3) Ühe lastekaitseosakonna spetsialisti ajutiselt täitmata ametikoht oli täidetav üksnes

konkursi korras ning selle täitmiseks kuulutati välja konkurss 24.04.2019 ehk enne asutuses

struktuurimuudatuste tegemist. Samuti ei olnud võimalik sellele ametikohale kedagi üle viia,

sest tegemist oli tähtajaliselt täidetava ametikohaga. Ka Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti

ametikoha täitmiseks tuli korraldada konkurss ning kaebaja oleks pidanud ise konkursis

osalemiseks initsiatiivi avaldama. Vastustaja jõudis veendumusele, et kaebajal ei ole

Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale vajalikke töökogemusi, teadmisi, oskusi ning

seda sõltumata asjaolust, et kaebaja oli pikka aega Sotsiaalabiametis töötanud ja tal on

kõrgharidus. Kaebaja kitsam spetsialiseerumine oli seotud täiskasvanute ja eakate

sotsiaaltööga, mistõttu ei vastanud kaebaja vaba ametikoha nõuetele. Sellises olukorras oleks

vastustaja poolt vastutustundetu ja avalikke huve mittearvestav pakkuda seda ametikohta

kaebajale. Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti uues ametijuhendis on peetud hariduse nõudena

vajalikuks perenõustamise/pereteraapia või perelepitaja täienduskoolituse läbimist. Selle koha

täitmiseks kuulutati 20.06.2019 välja konkurss, mille võitis O. Peenema, kes on läbinud

perelepitaja koolitusprogrammi, saanud väljaõppe ka peresuhete teistel koolitustel ning

töötanud sotsiaalsfääris 16 aastat ja aastatel 2013–2015 perenõustajana. Vajaliku

täiendkoolituse läbiviimine kestaks vähemalt aasta ning selle pikaajalist omandamist kellegi

teise poolt ei pidanud vastustaja mõistlikuks. Kaebaja ei ole täiendkoolitust läbinud ning tal

puuduvad teadmised, haridus, kogemused ja oskused perenõustaja, -terapeudi või -lepitaja

ülesannete täitmiseks. Nende ametiülesannete kohene täitmine on aga linna avalike kohustuste

täitmisel hädavajalik. Endise Narva Linnakantselei vanemspetsialisti koondamisest tekkinud

teenistusalane tühimik ei tohtinud kesta üle mitme kuu, mis oleks kahjustanud linna ja

linnaelanike huve.

4) Kaebajale ei ole tema haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi arvestades sobivad ka

täitmata olnud Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise

Ameti direktori ametikohad.

5) Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, tuleks ATS § 105 lg 1 kohaselt väljamõistetavat

hüvitist vähendama miinimumini, sest vastustaja tegevuses õigusvastasuse tuvastamisel ei ole

mingil juhul tegemist pahatahtliku või olulise rikkumisega.

7. Tartu Halduskohtus 07.11.2019 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 91–97p) taotles

vastustaja haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-19-1194. Kohus jättis taotluse rahuldamata.

Kaebaja täpsustas istungil, et tema hinnangul oleks tulnud talle pakkuda ka Narva Linna

Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori või Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti

direktori ametikohta. Samuti heitis kaebaja vastustajale ette, et ühestki dokumendist ei nähtu,

kes tegeleb uues koosseisus nende ametiülesannetega, mida täitis kaebaja, ning viitas

täiendavalt asjaoludele, et ka tema on oma tööülesannete käigus puutunud kokku lastega seotud

küsimustega ja läbinud peresuhteid käsitleva koolituse.

3-19-1244

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamatu

ning tuleb jätta rahuldamata.

9. ATS § 90 lg 1 p 2 järgi võib ametiasutus vabastada ametniku teenistusest koondamise tõttu,

kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Antud juhul

muudeti Narva linna Sotsiaalabiameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu Narva

Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 (tl 7–9p). Kuigi selles otsuses ei ole toodud

põhjendusi igas Narva linna ametiasutuses muudatuste tegemise kohta, tuleneb sellest siiski, et

ametiasutuste struktuuri on muudetud ametiasutuste põhiprotsesside ühtlustamise ning teenuse

kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Samuti on vastustaja kohtumenetluse käigus

selgitanud, et nii Sotsiaalabiameti hoolekande- kui ka sotsiaaltöö osakonnas tegeleti

sotsiaalhoolekande probleemidega ning kahe osakonna struktuuriline eraldamine oli

sotsiaalhoolekande kui tervikliku ja kompleksse teenuse seisukohalt kohmakas ja liigselt

bürokraatlik. Kohtul puudub alus arvata, et ametiasutuse struktuuri muutmise vajaduse üle

otsustamisel ei oleks nendest asjaoludest lähtutud. Linnal on ametiasutuste töö korraldamisel

avar otsustusruum ning selliste otsustuste kohtulik kontroll on piiratud (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 22.01.2019 otsus nr 3-17-903, p 21).

10. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 01.06.2019 puudub Narva linna Sotsiaalabiameti

koosseisus nii hoolekandeosakond tervikuna kui ka hoolekandeosakonna peaspetsialisti

(osakonna juhataja) ametikoht. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et osade Sotsiaalabiameti

hoolekandeosakonna

peaspetsialisti

(osakonna

juhataja)

ametijuhendis

ette

nähtud

ametikohustuste täitmiseks puudub käesoleval ajal vajadus (näiteks osakonna juhtimine) ning

osadega

nendest

ülesannetest

tegelevad

konkreetsed

spetsialistid

tervise-

ja

sotsiaalabiosakonnas (istungi protokolli lk 6–7, tl 93p–94). Seega ei saa olla tegemist

ATS § 90 lg-s 3 sätestatud olukorraga, kus ametikoha ülesanded antakse üle teisele

struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele ning millisel juhul ei oleks

koondamine lubatud. Praegusel juhul ei ole kaebaja ametikoha ülesannete täitmiseks vastavat

uut ametikohta loodud. Seega oli Narva linnal ATS § 90 lg 1 p 2 alusel õigus otsustada kaebaja

kui endise Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja)

teenistusest vabastamine koondamise tõttu.

11. ATS § 90 lg-st 7 tuleb ametiasutusele kohustus enne ametniku koondamise tõttu

teenistusest vabastamist hinnata, kas samas ametiasutuses on olemas isiku haridusele,

töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste

teenistusülesannetega vaba ametikoht. Sellest sättest ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust

otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Kui selline

vaba ametikoht ametiasutuses leidub, tuleb seda ametikohta pakkuda (Riigikohtu 25.01.2017

otsus nr 3-3-1-49-16, p 16). ATS § 90 lg 7 alusel ametnikule pakutav ametikoht peab vastama

ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne (vt kuni 31.03.2013 kehtinud

ATS § 116 lg 3 kohta Riigikohtu 07.04.2005 otsus nr 3-3-1-5-05, p-d 11 ja 13).

12. Narva linna Sotsiaalabiameti 30.05.2019 käskkirjas nr 1.1.-6/5999 on viidatud kolmele

ametikohale ning selgitatud, miks ei ole võimalik neid kaebajale pakkuda. Nendeks

ametikohtadeks olid: 1) struktuurimuudatuse tulemusel Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna

koosseisu lisandunud spetsialisti ametikoht, 2) ajutiselt täitmata olnud Sotsiaalabiameti

lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht ning 3) Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti

ametikoht.

13. Vaidlustatud käskkirja kohaselt ei olnud võimalik pakkuda kaebajale Sotsiaalabiameti

lastekaitseosakonna täitmata spetsialisti kohta põhjusel, et seda ametikohta pakuti koondamise

3-19-1244

vältimiseks endisele Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna vanemspetsialistile J. Ševtsovale.

Vastustaja on sellist otsustust põhjendanud asjaoludega, et J. Ševtsova omab põhjalikke

teoreetilisi ja praktilisi erialaseid teadmisi lastekaitsetööst ja ta puutus selle valdkonnaga

igapäevaselt kokku ka muude kohustuste täitmisel hoolekandeosakonnas, näiteks koostöös

lastekaitseosakonna spetsialistidega asenduskodudes olevate laste küsimuste lahendamine ning

kodukülastuste tegemine. Samuti on vastustaja viidanud asjaolule, et J. Ševtsova kasvatab alla

seitsmeaastast last. Kohus leiab, et neid põhjendusi ei saa pidada asjakohatuteks. Samuti ei ole

kaebaja kohtumenetluses esitanud väiteid sellest, et selle ametikoha täitmisel oleks olnud

J. Ševtsova temale eelistamine alusetu ning põhjendamatu.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonnas ajutiselt täitmata

olnud spetsialisti ametikohta ei olnud võimalik kaebajale ATS § 90 lg 7 alusel pakkuda, sest

selle täitmiseks oli 24.04.2019 välja kuulutatud avalik konkurss (tl 43–43p). Küsimust, kas

koondamise korral tuleb ametnikule pakkuda ka seda ametikohta, mille täitmiseks on välja

kuulutatud konkurss, on Riigikohus analüüsinud 01.03.2006 otsuses nr 3-3-1-77-05. Riigikohus

leidis selles lahendis, et konkursialuse ametikoha pakkumata jätmine ei anna alust lugeda

koondamist toimunuks õigusvastaselt, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et konkurss

kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule mitte pakkuda (viidatud otsuse

p 11). Kuigi tegemist on kuni 31.03.3013 kehtinud ATS redaktsiooni puudutava seisukohaga,

on see kohaldatav ka praegu kehtiva ATS § 90 lg 7 rakendamisel. Praeguse vaidluse asjaoludel

puuduvad kohtul alused arvamaks, et konkurss ajutiselt täitmata olnud lastekaitseosakonna

spetsialisti ametikoha täitmiseks oleks olnud välja kuulutatud selleks, et seda kohta kaebajale

mitte pakkuda. Kohtuistungil avaldatud kaebaja samasisuliste kahtluste kohta ei ole kohtule

esitatud ühtegi tõendit ning nende väidete tõele vastavust ei ole võimalik asja materjalide

pinnalt järeldada.

15. Kaebaja väitel on vastustaja rikkunud ATS § 90 lg-s 7 sätestatud kohustust ka sellega, et ei

pakkunud talle koondamise ajal täitmata olnud Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti

ametikohta ning kuulutas selle koha täitmiseks 20.06.2019 välja avaliku konkursi (tl 41–41p).

16. Esmalt selgitab kohus konkursi korraldamisega seonduvalt järgnevat. Kuigi alates

01.04.2013 kehtiv ATS § 16 lg 1 näeb erinevalt varem kehtinud redaktsioonist ette konkursi

korraldamise kohustuslikkuse kõikide vabade ametikohtade täitmisel, on sellest üldreeglist

sätestatud erandid. Selline erand on ette nähtud muu hulgas koondamise olukordadeks ning

vastavalt ATS § 16 lg-le 5 koosmõjus ATS § 98 lg 1 p-ga 3 ei korraldata vaba ametikoha

täitmiseks konkurssi, kui ametnik viiakse üle ametikohale, mida on talle võimalik pakkuda

vastavalt ATS § 90 lg-le 7. Seega ei kehti konkursi korraldamise kohustus olukorras, kus

ametnikule pakutakse tema koondamise vältimiseks sobivat ametikohta ning ametnik on sellele

ametikohale üleviimisega nõus. Seevastu kehtib vaba ametikoha täitmiseks konkursi

korraldamise kohustus olukorras, kus ametiasutus pole pidanud seda ametikohta koondatavale

ametnikule sobivaks. Praegusel juhul ongi vastustaja leidnud, et Sotsiaalabiameti

vanemspetsialisti ametikohta ei tulnud ATS § 90 lg 7 alusel kaebajale pakkuda, sest kaebajal

puudub sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks piisav ettevalmistus ning need

ülesanded erinevad kaebaja poolt varem täidetud ülesannetest.

17. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoht loodi

selleks, et viia sellele ATS § 98 lg 1 p 1 alusel tähtajatult üle Narva Linnakantselei

vanemspetsialisti (laste ja perede komisjoni sekretäri) ametikoha ülesanded. See nähtub ka

endise Narva Linnakantselei vanemspetsialisti A. Tarassova 22.05.2019 kirjast (tl 59–60p),

milles ta ei nõustunud tema üleviimisega Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti kohale.

Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametijuhendist (tl 34p–35) nähtuvalt on selle ametikoha

3-19-1244

teenistusülesannete seas näiteks järgnev: perenõustamine (p 3.1); järelevalve teostamine

hooldusperedes hooldamisel olevate ja asendushooldusel viibivate laste üle (p-d 3.4, 3.6);

kodukülastuse teostamine hindamaks pere toimetulekuvõimet ning lapse hooldamise ja

kasvatamise tingimusi (p 3.9); dokumentide kogumine ja ettevalmistamine avalduse

esitamiseks kohtule asendushooldusel oleva lapse küsimuses, kohtuprotsessil osalemine oma

pädevuse piires (p 3.11). Seega on Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti teenistusülesanded

peaasjalikult seotud perede ja lastega. Lisaks näeb ametijuhend sellele ametikohale asumise

hariduse nõudena ette perenõustamise/pereteraapia või perelepitaja täienduskoolituse

läbiviimise (lisaks pedagoogilisele, juriidilisele või sotsiaaltöö alal omandatud kõrgharidusele).

18. Puudub vaidlus, et Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialistina (osakonna

juhatajana) töötades ei kuulunud kaebaja ametiülesannete hulka pereteraapia, -lepitamise

või -nõustamise läbiviimine. Hoolekandeosakonna peaspetsialisti ametijuhendi (tl 79–80)

kohaselt oli ametikoha põhieesmärgiks korraldada ja koordineerida sotsiaalhoolekannet ja

sotsiaaltööd Narva linnas elavatele täiskasvanutele, kes terviseseisundi tõttu vajavad

sotsiaalteenuste ja -toetuste määramist (p 6). Seega seondusid ka kaebaja ametijuhendis

märgitud muud ülesanded (p 7, sh osakonna töö juhtimine, osakonna spetsialistide

juhendamine, osakonna pädevuses liht- ja juhtumimenetluse teostamine jm) just selle

valdkonnaga. Eeltoodut ei väära kaebaja poolt istungil väidetu, et ta puutus oma tööülesannete

täitmisel kokku ka lastega seotud küsimustega.

19. Lisaks teenistusülesannete iseloomu erinevusele on vastustaja kohtu hinnangul

asjakohaselt viidanud sellele, et kaebaja ei olnud läbinud Sotsiaalabiameti vanemspetsialistilt

nõutavat perenõustamise, -teraapia või -lepitamise koolitust. Kohtule ei ole sellise

täiendkoolituse läbimise kohta tõendeid esitatud. Samuti ei saa selliseks koolituseks kohtu

hinnangul olla Perekeskuses Sina ja Mina läbi viidav Gordoni perekooli koolitus, mille kaebaja

on tema elulookirjeldusest (tl 86p) nähtuvalt 2011. aastal läbinud. Perekeskuse Sina ja Mina

veebilehel kirjeldatakse Gordoni Perekooli kui suhtlemiskoolitust täiesti tavalisele

lapsevanemale, kellel on tekkinud mõningased mured ja küsimused seoses laste kasvatamisega

ja peresuhetega (http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/gordoni-perekool/). Seega, hoolimata

sellest, et ka Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti konkursi võitnud O. Peenema on Gordoni

Perekooli põhimõtetele rajaneva koolituse läbinud (tl 54), sai O. Peenema teenistusse võtmise

nõuetele vastavusel omada tähtsust ennekõike tema läbitud perelepitaja koolitusprogramm ning

selle kohta esitatud MTÜ Eesti Lepitajate Ühingu tunnistus (tl 53).

20. Seega on vastustaja õiguspäraselt hinnanud kaebaja sobivust Sotsiaalabiameti

vanemspetsialisti ametikohale. Asjassepuutumatud ei ole ka vastustaja poolt alles

kohtumenetluses toodud põhjendused, mille kohaselt on Narva linn lähtunud sellest, et

perevägivallaga seotud küsimuste aktuaalsuse tõttu tuli pöörata enam tähelepanu nendes

küsimustes sotsiaalhoolduse rolli suurendamisele, ning sellest, et A. Tarassova ametikoha

koondamisest tekkinud tühimik tuli täita võimalikult kiiresti. Kohtumenetluses täiendavate

põhjenduste esitamist saab pidada praeguse vaidluse asjaolusid arvestades lubatavaks ja

õiguspäraseks (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus nr 3-3-1-37-09, p 15).

21. Lisaks eespool käsitletud kolmele ametikohale tulnuks kaebaja hinnangul talle pakkuda ka

koondamise ajal täitmata olnud Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ning

Narva linna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohti. Kohus kaebajaga

ei nõustu. Nimetatud ametikohtade näol ei ole tegemist ametikohtadega samas ametiasutuses

ATS § 90 lg 7 tähenduses. Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Amet ning Arhitektuuri- ja

Linnaplaneerimise Amet on Sotsiaalabiametist eraldiseisvad ning erinevate ülesannetega

ametiasutused (vt Narva Linnavolikogu 26.02.2015 määruse nr 4 „Narva linna Sotsiaalabiameti

3-19-1244

põhimäärus“ § 2; Narva Linnavolikogu 26.02.2015 määruse nr 3 “Narva Linna Arenduse ja

Ökonoomika Ameti põhimääruse kinnitamine“ 3. ptk; Narva Linnavolikogu 29.08.2019

määruse nr 17 „Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“

3. ptk), mille koosseisus olevate ametnike teenistusülesandeid saab pidada oluliselt erinevaks

kaebaja täidetud teenistusülesannetest.

22. Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtule, et vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamisel

pidanud piisaval määral silmas ATS § 90 lg-s 7 sätestatud eesmärki (vältida tema teenistusest

vabastamist teise sobiva ametikoha pakkumise teel), hoolimata sellest, et kaebajale ühtegi

ametikohta ei pakutud. Vaidlustatud käskkiri on seega õiguspärane ning kaebus tuleb jätta

kõigis nõuetes rahuldamata.

23. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. Kohtule esitatud kuludokumentide

kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 1440 euro ulatuses. Need moodustuvad

Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 15.08.2019 arvel nr 20190663 (tl 89) näidatud 630 eurost

(kaebuse koostamine halduskohtule 3,5 tundi) ning 12.11.2019 arvel nr 20190897 (tl 101)

näidatud 810 eurost (ettevalmistus ja osalemine Tartu Halduskohtu kohtuistungil 07.11.2019

4,5 tundi).

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja

võimalikud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente ja

menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4).

(allkirjastatud digitaalselt)