1-19-9240/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-19-9240

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

21. november 2019. a

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik Anneli Tanum

Sekretär Kristi Suvi

Prokurör Mariken Arro

Kriminaalasi Toomas Jaama süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses

kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav Toomas Jaam, IK 36104222722; sünniaeg: 22. aprill 1961. a; kodakondsus: Eesti

Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX;

elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud

KOHUS OTSUSTAS

Süüdi tunnistada Toomas Jaam KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõista üks (1) aasta

vangistust.

Süüdi tunnistada Toomas Jaam KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli (4) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Toomas Jaamale

liitkaristuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Jaama kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 18.–20. november 2019. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üksteist

(11) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Toomas Jaam ei pane ühe (1) aasta kahe (2) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud

lisakohustust.

KarS § 75 lg 1 alusel on Toomas Jaam katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma

kriminaalhooldusametniku

kontrollile

oma

elukohas

ning

esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite

kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Toomas Jaamale katseajaks lisakohustus mitte tarvitada

alkoholi.

KarS § 78 p 1 alusel hakata Toomas Jaama katseaega arvestama alates kohtuotsuse

kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata Toomas Jaam katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse

(asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Toomas Jaamalt kohtuotsuse jõustumisel kuriteo

toimepanemise vahendina nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis „1.

NUGA“.

Kaks CD-plaati häirekeskuse kõnesalvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures

pakendites „HK1“ ja „HK 2“ – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Toomas Jaamalt

sundraha nelisada viis (405) eurot ja kaitsjatasu üheksakümmend seitse (97) eurot 20 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Toomas Jaamal on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul, tasudes iga

kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt nelikümmend üks (41) eurot 85 senti kuni menetluskulude

täieliku äratasumiseni.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ühele

järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks

99919700059657.

Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul pärast

kohtuotsuse

jõustumist

pööratakse

kohtuotsus

sundtäitmisele

kohtutäituri

kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

on

õigus

kohtumenetluse

poolel

esitada

apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus

selle eest ette ei näe.

Apellatsioon

esitatakse

Tartu

Ringkonnakohtule

kirjalikult

vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva

jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Jõustumisel edastada kohtuotsus konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna Prefektuurile.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Toomas Jaama süüdistatakse selles, et tema juhtis 18. novembril 2019. a kella 18:03 paiku Tartu

linnas Veeriku tn 19 juures mootorsõidukit Suzuki Vitara registreerimismärgiga XXX, olles

alkoholijoobeseisundis, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema

poolt väljahingatava õhu alkoholisisadlus 1,15 mg/l kohta. Toomas Jaam rikkus kuriteo

toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi

mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse

mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

Sellega pani Toomas Jaam toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse Toomas Jaama selles, et tema 18. novembril 2019. a kella 18:05 paiku

Tartu linnas XXX asuva maja lähistel XXX tänaval, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas

füüsilist vägivalda T. S. i suhtes, mis seisnes selles, et Toomas Jaam lõi T. S. ile ühel korral

noaga parema puusa piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Toomas Jaam T. S. ile füüsilist

valu ja parema puusa lahtise haava.

Sellega pani Toomas Jaam toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse

liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Toomas Jaamale KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo eest karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.–20.

november 2019. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11

kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

Toomas Jaam ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavat

lisakohustust.

KarS § 75 lg 1 alusel on Toomas Jaam käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud

alalises

elukohas;

ilmuma

kriminaalhooldusametniku

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile

oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti

territooriumi

piires

kauemaks

kui

viieteistkümneks

päevaks;

saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata Toomas Jaamale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte

tarvitada alkoholi.

KarS § 83 lg 1 alusel taotleb prokurör konfiskeerida Toomas Jaamalt kuriteo toimepanemise

vahendina nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis „1. NUGA“ ning hävitada

see KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asjana.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kokkuleppe sõlmimisel

osalenud kaitsja tasu 97,20 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1

aasta kohtuotsuse jõustumisest alates, kohustades Toomas Jaama tasuma menetluskulude

hüvitamiseks iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 41,85 eurot.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus

selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Toomas Jaam tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus

vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole.

Kriminaalasja materjalide juures asuvad pakendites „HK1“ ja „HK 2“ 2 CD-plaati

häirekeskuse kõnesalvestistega, mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka peale

kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 83 lg 1 alusel tuleb Toomas Jaamalt kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida

nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures pakendis „1. NUGA“. Kuigi prokurör on

taotlenud kokkuleppes ka konfiskeeritava noa hävitamist väärtusetu asjana, siis kohtul selle üle

otsustamise pädevus riigivaraseaduse § 7 lg 1 p 2 tulenevalt puudub. Samas leiab kohus, et

nimetatud

asjaolu

ei

takista

kohtuotsuse

tegemist

kokkuleppemenetluses,

kuna

konfiskeerimine on kokkuleppes toodud ning seda peab kohus ka põhjendatuks.

Konfiskeeritava varaga edasise toimimise saab kohus jätta kohtuotsusest välja ning leiab, et ei

välju sellega oluliselt ka sõlmitud kokkuleppest ega kokkuleppemenetluse piiridest.

Süüdistatava jaoks on oluline eseme konfiskeerimine, mitte sellega edasine toimimine riigi

poolt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Toomas Jaama menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja

kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades

väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust

arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on

põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude

tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum

(allkirjastatud digitaalselt)