1-19-5838/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-5838

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5838 (19231700312, 19231501989) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk F.Y

Tšurkin Kriminaalasi F.Y s ja üüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7

järgi Lühimenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav F.Y

Ik: XXX; kodakondsus ; haridus:

: määratlemata keskharidus; ametlikult ei emakeel: vene keel; töökoht: tööta; elukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 17.09.2019 kuni 18.09.2019. Elukohast lahkumise keeld 18.09.2019 kuni 18.09.2020. V asem karistatus: 6 kehtivat kriminaalkaristust, ar viimati:

- Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega 1-16-6416 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta ja

2 kuud. Karistus täidetud 29.08.2017.

35 kehtivat väärteokaristust. i j Ad k Y l R d i ill RESOLUTSIOON

1. F.Y

7 ja 9

süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline

1 (üks) aasta vangistus . 2. F.Y-le

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3. 17.09.2019 kuni 18.09.2019,

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse

) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o kakssada kolmkümmend kaheksa

238 ( ) tundi, mille tegemisajaks määrata üks ne tähtaeg alates

1 ( ) aasta ja 6 (kuus) kuuli kohtuotsuse jõustumisest. 5. F.Y

KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning mõistetud karistust ei pöörata täitmisele F.Y-le kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud - ja kohustust Tallinna Vangla Lääne Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud - kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, telefon: 6637076 ). 6.

75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada F.Y-d

KarS § 69 lg 4 ja § järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

KarS § 69 lg 4 ja § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada F.Y-d üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile allutamise ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8. F.Y

suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9. F.Y-lt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg te

- 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 118 (sada kaheksateist) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 189 ( ) eurot, kokku sada kaheksakümmend üheksa kaitsjale makstud tasu 307 (kolmsada seitse) eurot; s.o kokku menetluskulu 1117 (tuhat ükssada seitseteist) eurot tuleb kohtuotsuse mis jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja F.Y , 1-19-5838, menetluskulud, ositi selgituse: „ tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel ääratud F.Y-le tema elukoha aadressile tavapostiga. M makse

tähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi

10. Kannatanu A Bi esitatud tsiviilhagi ta tsiviilhagi

700 (seitsesada) euro nõudes jät hüvitamise, s.o tsiviilhagi aluse äralangemise tõttu rahuldamata.

11. Harju Tarbijate Ühistu esitatud tsiviilhagi 45 (nelikümmend viis) euro ja 49 (nelikümmend üheksa nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg ) sendi

1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista F.Y-lt Harju Tarbijate Ühistu kasuks 45,49 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr Harju Tarbijate Ühistu EE082200001120170987 (Swedbank) või arveldusarvele nr EE651010002019208001 (SEB pank), F.Y, 1-19-5838, tsiviilhagi . märkides selgitusena: „ “

12. Circle K Eesti AS esitatud tsiviilhagi 4 (neli) euro ja 95 ( ) sendi

üheksakümmend viis nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista F.Y-lt Circle K Eesti AS kasuks 4,95 eurot, mis tuleb kanda kannatanu Circle K Eesti AS arveldusarvele nr EE111700017003402151 (Luminor Bank), F.Y, 1-19-5838, tsiviilhagi märkides selgitusena: „ “.

Asitõendid 13. -R plaat 02.07.2018 xxxx turvakaamerate videosalvestusega, mis asub kriminaalasja DVD materjalide juures kriminaaltoimiku 1-19-5838 tagakaanel kinnises ümbrikus jätta , KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

14. 3 CD-R plaati turvakaamerate videosalvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimiku 1-19-8091 tagakaanel kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saa

ma, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1.

SÜÜDISTUSE SISU

F.Y-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 02.07.2018 kella 15.57 paiku xxxx asuvas trepikojas, ühiselt ja kooskõlastatult, koos R Kga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võtsid ära kuuendal korrusel A Bile kuuluva jalgratta Merida maksumusega 700 eurot ning lahkusid koos jalgrattaga, mille hiljem F.Y pandimajas pantis.

Oma tegevusega F.Y , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani uuesti

toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 7.

F.Y-d süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, kes on varem varguse toime pannud, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 12.09.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti, viibides 06.07.2019 ajavahemikul 19.04-19.40 xxxx asuvas ja Harju Tarbijate Ühistule kuuluvas kaupluses Muraste Konsum, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy VS 40% 0,35L maksumusega 18,99 eurot ja ühe pudeli viskit Jameson 40% 1L maksumusega 26,50 eurot, s.o. kaupa kogusummas 45,49 eurot, asetas need temal kaasas olnud õlakotti ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata.

Samuti tema taas, viibides 16.08.2019 kella 15.53 paiku Tallina linnas Narva mnt 1 asuvas ja NEW YORKER Estonia OÜ le kuuluvas kaupluses New Yorker võttis võõra vallasasja - ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist dressid (kood 06764) maksumusega 24.99 eurot ja meeste aluspesu (kood 22509) maksumusega 9.99 eurot, s.o. kaupa kogusummas 34.98 eurot, seejärel möödus turvaväravast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. F.Y poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele.

Samuti tema taas, viibides 16.08.2019 kella 21.54 paiku Tallinna linnas Mahtra 29 asuvas ja Circle K Eesti AS-le kuuluvas teenindusjaama kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 3 šokolaaditahvlit Anneke maksumusega 1,65 eurot/tk, kogusummas 4,95 eurot ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata.

Seega F.Y pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid.

Kaitsja asus seisukohale, et tema klient tunnistab end süüdi kõikides episoodides, kahetseb. Klient on nõus hüvitama kahju. Barkanovi hagi ei olnud tõendatud ega põhjendatud, kuivõrd ei olnud arvestatud amortisatsiooni, kuid see küsimus on juba lahendatud teises kriminaalasjas.

2.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

Episood KarS § 199 lg 2 p 4 ja järgi

Kriminaalasjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et 02.07.2018 kella 15:57 paiku xxxx asuvas trepikojas varastas F.Y koos R Kga A Bile kuuluva jalgratta Merida maksumusega 700 eurot. Kannatanu A Bi -11) kohaselt varastati 02.07.2018 kell ütluste (tl 8 15:57 (video järgi) aadressilt temale kuuluv jalgratas Merida. Ratta põhivärv on must, xxxx esikahvel valge, esikahvli peal fox kleepsud, raamil on kuskil ka kollast värvi. Kannatanu sõnul läks ta abikaasa lasteaeda 15:30 paiku ja kui ta tagasi tuli, siis ratast enam ei olnud. Jalgratas asus kuuendal korrusel korteri ukse taga. Jalgratas ei olnud lukustatud. Jalgratta eritunnused: rattakella ei saanud kasutada, kuna puudus üks osa (ei oska öelda, kuidas seda nimetatakse). Tagaistme all punast värvi tuli, aga ei põle. Raami küljes kaks joogipudeli hoidjat (topse sees ei olnud). Rattal võivad olla mõned kriimud käepidemete otstes kukkumisest. Esiratta musta värvi porilaud oli kinnitatud raami külge musta värvi plastikust kinnitusega. Tagumist porilauda ei olnud. Ratta istme põhivärv must, aga on ka kollaseid jooni. Rattal on reguleeritav esiamort. Jalgratta raaminumbrit kannatanu öelda ei oska. Enda sõnul ostis ta jalgratta 19.07.2016 tema jaoks võõra isiku D käest. Tal oli Honda mootorratta müügikuulutus ja isik pakkus talle

Ko vahetust. Kannatanu sõlmis ostumüügilepingu isiku abikaasaga (nime ei tea, aga leping peaks kodus olema). Isik andis kannatanule jalgratta Merida ja sularaha umbes 300 eurot ja kannatanu andis talle Honda mootorratta.

F.Y-le inkrimineeritud varguse toimepanemist tõendab lisaks kannatanu ütlustele ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 24-27), milles on vaadeldud 02.07.2018 xxxx asuva trepikoja turvakaamera videosalvestust. Videosalvestuselt nähtub, et 02.07.2018 kella 15:43:15 paiku trepikoja ukse juurde tulevad kaks meesterahvast, üks nendest pikka kasvu, punase nokamütsig , sinistes pükstes, musta värvi jopega, halli värvi kapuutsiga, mustades jalatsites, a seljas musta värvi seljakott (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui R K) ja teine meesterahvas lühikest kasvu, musta nokamütsiga, hallides pükstes, musta värvi jopega, käes valget värvi kilekott (kohtueelse menetluse käigus tuvastatud kui F.Y ). Kell 15:44:27 meesterahvad sisenevad trepikotta (foto nr 1-3). Kell 15:57:39 trepikojast alguses väljub R K, jalaga hoiab ust lahti, kelle käes on nüüd valget värvi kilekott ning kohe trepikojast sõidab jalgrattaga välja F.Y . Mõlemad kaovad kaamera vaateväljast (foto 4- 6).

04.02.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 32 on kõneeristuse abil -33) kohaselt tuvastatud, et R K kasutuses olnud mobiiltelefon numbriga xxxx oli aktiivne 02.07.2018 kella 15:33 ajal xxxx mobiilsidemastipiirkonnas, mis asub xxxx aadressil ja katab kuriteo toimepanemise kohta xxxx. F.Y kasutuses olnud abonendi asukoht 02.07.2018 kella 15:26 ajal oli kasutuses xxxx ja xxxx, s.o xxxx mobiilsidemasti piirkonnas, mis ühtlasi katab kuriteo toimepanemise kohta xxxx.

10.01.2019 kahtlustatav R K kuulamise protokolli (tl 15- üle 23) kohaselt 2018. aasta suvel läks ta koos F.Y-ga ühe elumaja trepikotta xxxx rajoonis xxxx kaupluse taga. Trepikotta läksid selleks, et tarvitada amfetamiini. Läksid trepist üles kuuendale korrusele ning nägid trepimademel kinnitamata jalgratast. Esmalt tarvitasid amfetamiini ning pärast seda võtsid jalgratta, millega läksid trepikojast välja. F.Y sõitis jalgrattaga ära ning õhtul helistas talle. Nad kohtusid xxxx turul, kus F.Y andis talle 50 eurot varastatud jalgratta eest. F.Y ei öelnud, kellele ta jalgratta müüs. Saadud 50 eurot kulutas ta isiklikeks vajadusteks. Tunnistab oma süüd jalgratta varguse toimepanemises koos F.Y-ga ning kahetseb tehtut.

Süüdistatav F.Y 28.03.2019 antud ütluste (tl 45-48) kohaselt tunnistab ta enda süüd ning sõnas, et 2018. aastal suvel koos oma tuttavaga R K sisenes ta ühe elumaja trepikotta, mis asub xxxx piirkonnas xxxx kaupluse taga. Trepikotta läksid nad suitsetama. Läksid trepist üles ning kuuendal korrusel nägid kinnitamata jalgratast. Ta võttis jalgratta, millega läksid trepikojast välja. Ta istus jalgrattale sõitis sellega ära. Jalgratta viis ta samal päeval pandimajja , kuskile xxxx ja sai piirkonda, kust sai selle eest 150 eurot. Sama päeva õhtul helistas ta R temaga kokku xxxx

turul, kus jagasid raha ära. Andis R 50 eurot. Umbes kolme päeva pärast helistas talle tundmatu meesterahvas (varastatud jalgratta omanik), kes teavitas, et tal on olemas video, kuidas tema koos R varastavad meesterahvale kuuluva jalgratta. Ta ütles helistajale, et jalgratas on pandimajas, kuid on vaja maksta 150 eurot, et see välja osta. Ta ütles helistajale, et saavad äkki ilma politseita juhtumi lahendada. Helistaja oli nõus. Ta lubas, et umbes 3 4 päeva - pärast ostab ta jalgratta pandimajast välja ja tagastab omanikule. Ta ei mäleta, mis põhjusel tal see lubadus täitmata jäi. Kah tseb toimepandut väga. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas süüd, e

kuid enda ülekuulamist ei taotlenud.

R K ja süüdistatav F.Y kohtueelses menetluses antud ütlustes puuduvad vastuolud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. R K ja süüdistatav F.Y ütlused riimuvad ka kannatanu ütlustega ja kogutud kirjalike tõenditega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü on jalgratta varguse osas tõendatud. Ka kohtuistungil tunnistas F.Y temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist.

Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et R K on Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355 (tl 38-39)

antud kuriteos süüdi mõistetud ning otsus on jõustunud.

Kohus leiab, et osutatud tõendeid kogumis hinnates on süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine tõendamist leidnud. Nagu kannatanu ütlustest ja süüteoteatest (tl ) nähtub, kuulus talle, samuti ei ole süüdistatav kõnealust asjaolu 4-7 jalgratas ka vastustanud. Seega on sedastatav, et see oli süüdistatava jaoks võõras vara. Nähtub, et eseme äravõtmisega lõpetas süüdistatav eseme senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu ütluste kohaselt puudus selleks tema nõusolek. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt viis süüdistatav selle pandimajja, käsutades vara kui omanik ja seega ei soovinud süüdistatav seda kannatanule tagastada. Õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

KarS § 199 lg 2 p 7 osas tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04).

Hinnates F.Y ja eraldi menetlusse eraldatud R K kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses vargusega trepikojas, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja xxxx kooskõlastatult, s.o langetatud ühine otsus teo R Kl ja F.Y-l oli toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. ütlustest R K ja F.Y nähtub, et sisenedes elumaja trepikotta ning nähes seal lukustamata jalgratast, tekkis neil mõte jalgratas endaga kaasa võtta. F.Y võttis jalgratta ning nad läksid sellega trepikojast koos F.Y välja. Välja jõudes istus jalgrattale ka sõitis sellega ära. Samal päeval viis ta jalgratta pandimajja ning jalgratta eest saadud raha jagas ta R Kga. Sellest järeldub üheselt, et tegevus oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o KarS § 199 lg 2 p 7 nimetatud grupile.

Episood

id KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 06.07.2019 Muraste Konsum

Kohus leiab, et 06.07.2019 ajavahemikul 19:04-19:40 aadressil xxxx küla asuvast kauplusest Muraste Konsum kauba maksumusega 45,49 eurot varguse toime panemine F.Y tunnistaja poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Süüdistatav 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59 F.Y -62) kohaselt tunnistab ta, et kuupäeva enam ei mäleta, aga see võis olla juulikuus 2019, kui ta käis Muraste Konsumis varastamas. Võttis müügisaalist pudeli konjakit Hennessy ja pudeli viskit Jameson ning peitis need kaasas olnud õlakotti. Alkoholi varastas enda tarbeks.

Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 2-8), milles on vaadeldud Muraste Konsumi kaupluses salvestatud turvakaamera videofaile ning videosalvestuselt on näha, kuidas 06.07.2019 kell 19:05 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas tumedat värvi kampsun, jalas sinist värvi põlvpüksid ja musta värvi valgete triipudega tossud, üle õla tumedat värvi õlakott), kes võtab ostukorvi ning suundub alkoholitoodete osakonda, kus võtab riiulilt kaks erinevat pudelit. Kell 19:36 meesterahvas seisab ehituskaupade osakonnas, riiuli taga ning teeb kätega liigutusi õlakotis. Kell 19:40 meesterahvas seisab mõnda aega järjekorras ning seejärel midagi ostmata lahkub kauplusest.

Tunnistaja Ü ütluste (I kd tl 9 10) kohaselt töötab ta ettevõttes Harju Tarbijate Ühistu A - kaupluse Muraste Konsum juhatajana. Kauplus asub aadressil Muraste küla, Lee tee 1. Videosalvestise läbivaatamise käigus avastas, et 06.07.2019 ajavahemikul 19:04-19:40 tundmatu meesterahvas varastas kauplusest ühe pudeli konjakit Hennessy VS 40% 0,35L maksumusega 18,99 eurot ja ühe pudeli viskit Jameson 40% 1L maksumusega 26,50 eurot, s.o kaupa kogusummas 45,49 eurot. Meesterahvas võttis nimetatud kaubad ning olles ehituskaupade osakonnas asetas need temal kaasas olnud õlakotti. Seejärel meesterahvas väljus kauplusest, jättes kauba eest tasumata.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Tarbijate Ühistu Harju poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub ( ), taotletakse vastutusele võtta isik, kes I kd tl 06.07.2019 Lee tee 1 asuva Muraste Konsumi kaupluse varastas kaupa 45,49 euro ulatuses. st

Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Episood 16.08.2019 New Yorker Estonia OÜ

Kohus leiab, et 16.08.2019 kella 15:53 ajal aadressil Narva mnt 1, Tallinn asuvast kauplusest New Yorker kauba maksumusega 34,98 eurot varguse katse toime panemine F.Y tunnistaja poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Süüdistatav 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59 F.Y -62) kohaselt tunnistab ta, et 2019 augustikuu keskel läks ta Postimaja kaubanduskeskusesse eesmärgiga vaadata kaupa. Olles kaupluses New Yorker tekkis tal mõte varastada midagi enda jaoks. Ta võttis ühed spordipüksid ja meeste aluspesu ning läks proovikabiini. Turvaelemente nende asjade küljes ei olnud ning ta peitis need enda spordikotti. Seejärel väljus kauplusest, kus tema juurde tuli kaks turvatöötajat ning palusid tal nendega turvaruumi kaasa minna, mida ta ka tegi. Turvaruumis vaatasid nad ta asjad üle ning ta andis varastatud asjad vabatahtlikult turvatöötajale ära.

Tunnistaja A F ütluste (I kd tl 20 ja pöördel) kohaselt oli ta 16.08.2019 tööl Postimaja kaubanduskeskuses, aadressil Narva mnt 1, Tallinn. Kell 15:35 helistati New Yorkeri kauplusest, kuna seal oli kahtlane meesterahvas, kes võis varastada. Isikul olid seljas tumedad püksid, tume jakk ja must spordikott. väljus meesterahvas kauplusest möödudes Kell 15:53

kassast ja turvavärava li eesmärgil. test midagi ostmata. Kell 15:56 peeti isik kinni turvakontrol Kell 15:58 turvakontrollis avastas ta isiku spordikotist New Yorkerile kuuluvad kaubad: dressid (06764) 1 tk 24,99 eurot ja meeste aluspesu (22509) 2 tk 9,99 eurot, koguväärtuses 34,98 eurot, mille kohta ostutšekid puudusid. Kaup oli korras ning tagastati osakonda.

Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 23-27), milles on vaadeldud 16.08.2019 aadressil Narva mnt 1, Tallinn New Yorker Estonia OÜ kaupluses salvestatud videofaile. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.08.2019 kell 15:11 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, üleni tumedates riietes, õla peal tumedat värvi NIKE logoga spordikott) kaupluse müügisaali. Kell 15:51 meesterahvas väljub kauplusest. Kell 15:58 avaneb vaade turvaruumile, kus on näha kuidas meesterahva spordikotist leitakse riideesemed hinnasiltidega.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu New Yorker Estonia OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub ( ), taotletakse vastutusele võtta isik, kes I kd tl 16.08.2019 Tallinnas, aadressil Narva mnt 1 asuvast kauplusest New Yorker pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati New Yorker Estonia OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 34,98 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati kaupluse töötaja möödumist pe süüdistatav poolt ja peale kassadest eti saadud vihje tõttu turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et reali

seeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Episood 16.08.2019 Circle K Eesti AS

Kohus leiab, et 16.08.2019 ajavahemikul 21:54-21:57 aadressil Mahtra 29, Tallinn asuvast Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaamast kauba maksumusega 4,95 eurot varguse toime panemine F.Y tunnistaja poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Süüdistatav 18.09.2019 antud ütluste (I kd tl 59 F.Y -62) kohaselt tunnistab ta, et 2019 augustikuu keskel, samal päeva kui pani toime varguse New Yorkeris, läks ta õhtul Mustakivi Circle K teenindusjaama kauplusesse ning varastas sealt enda tarbeks kolm Anneke šokolaadi. Šokolaadid pani taskusse ning väljus kauplusest. Varastab, kuna tal puudub töökoht, seega ka sissetulek ning osta ta endale midagi ei saa.

Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 32- ), milles on vaadeldud Cirlce K Eesti AS poolt salvestatud videofaile aadressil Harju maakond, Tallinna linn, Mahtra 29. Videosalvestuselt on näha, kuidas 16.08.2019 kell 21:55:10 kaupluse müügisaali siseneb meesterahvas (kõhna kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas tumedad riided, üle õla sinist värvi õlakott). Kell 21:55:17 võtab meesterahvas riiulilt kaupa – šokolaaditahvlid ning seejärel teeb kätega liigutusi õlakotis. Kell 21:56 meesterahvas räägib teenindusjaama töötajaga ning kell 21:57 lahkub kauplusest.

Tunnistaja A K 40-41 kohaselt Circle K Eesti AS Mustakivi ütluste (I kd tl ) töötab ta teenindusjaama juhataja asetäitjana. Olles 16.08.2019 tööl aadressil Mahtra 29, Tallinn ning teostades korralist videokontrolli avastas ta, et tundmatu meesterahvas varastas kauplusest kolm šokolaadi Anneke väärtusegs 1,65 eurot/tk, kogusummas 4,95 eurot.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Cirlce K Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub ( aotletakse vastutusele võtta isik, I kd 28-30), t tl kes 16.08.2019 Mahtra 29 asuva Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaamast varastas kaupa 4,95 euro ulatuses. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist

leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

17.07.2019 koostatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr 19231700312 on süüdistatava tegevus kva F.Y olles varem varguse lifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi, s.o toimepannud isikuks, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis. Karistusregistri väljavõttest nähtub (I kd tl 44-52), et süüdistatavat on varasemalt, s.o Harju Maakohtu a otsusega karistatud KarS § 199 12.09.2016. lg 2 p 9

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

11.10.2019 19231501989 koostatud süüdistusaktis kriminaalasjas nr on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna Harju Maakohtu kohtumäärusega on eelnimetatud kriminaalasjad 14.10.2019 ühendatud ühisesse menetlusse, siis järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et F.Y pani toime

4 varguse episoodi 02.07.2018 ja ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 06.07.2019 kuni 16.08.2019. Nagu juba eelpool viidatud nähtub karistusregistri väljavõttest (I kd 44-52 tl ), et süüdistatavat on ka varasemalt, s.o Harju Maakohtu 12.09.2016.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest (I kd 53- tl 56). Seega on ohus leiab, et F.Y-le süstemaatilisuse kriteerium täidetud ja k inkrimineeritud süütegu tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt, mis hõlmab endas ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud süüteoepisoodi kvalifikatsiooni ning süüdistatava käitumise kvalifitseerimine eraldi ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ei ole vajalik ning kuriteod on kogumis kvalifitseeritavad KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega F.Y pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg grupis ja

2 p 7 ja

9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. TSIVIILHAGI

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu A B esitanud tsiviilhagi 700 vargusega euro nõudes tekitatud kahju Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on hüvitamiseks. tõendatud, et kannatanule kuulunud jalgratta varastasid ja varalise kahju tekitasid F.Y ja R K. Kriminaalasja materjalidest ilmnes, et R K on temalt Harju Maakohtu otsusega nr 1-19- A Bile 1355 välja mõistetud tsiviilhagi kannatanu hüvitanud täies ulatuses, mida tõendab sellekohane õiend. Õiendist nähtuvalt on 29.05.2019 võetud ühendust (tl 68) kannatanuga A B, kelle sõnade kohaselt on kahju talle R K poolt täies ulatuses hüvitatud. Kohus leiab, et kuivõrd esitatud tsiviilhagi oli hüvitatud juba enne kriminaalasja kohtusse saatmist, siis on tsiviilhagi esitamise alus ära langenud ja tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

Samuti on kohtueelsel menetlusel kannatanu Harju Tarbijate Ühistu esitanud tsiviilhagi 06.07.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 45,49 eurot. Kannatanu Cirlce K Eesti AS on esitanud tsiviilhagi 16.08.2019 Mustakivi Circle K teenindusjaamas toime pandud vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4,95 eurot.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline - kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu otseselt seotud süüdistatava hinnangul on varaline kahju tekkinud süü õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on distatava tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista F.Y-lt kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule.

Harju Tarbijate Ühistu on esitanud tsiviilhagi summas 45,49 (I kd tl 69) ja Circle K Eesti AS on esitanud tsiviilhagi summas 4,95 eurot (I kd tl 75) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja s kogutud tõenditega, sh F.Y kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega F.Y , mistõttu peab varalise kahju hüvitama F.Y.

Vastavalt omaks kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi võetud läbivaatamisel nõudeid, tsiviilkohtumenetluse kui need ole vastuolus kriminaalmenetluse ei üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav täies

on tunnistanud tsiviilhagisid ulatuses, siis kohalduvad TsMS 440

1 s mille kohaselt kui kostja kohtuistungil kohtule § lg ätted, võtab või esitatud avalduses hageja

siis rahuldab kohus hagi. See aga kohus nõude õigeks, tähendab, et on kostja poolt

nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ole seotud TsMS ei § sätetest õigeksvõtuga lg tuleneva erisusega, millise puhul ole kohus kostja hagi ei

seotud. kuuluvad esitatud hagid ulatuses rahuldamisele

Seetõttu täies ja süüdistatavalt kannatanute kasuks

välja mõistmisele.

4. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat Kuivõrd tegemist on alternatiivselt . sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Ankeetandmete kohaselt F.Y ning samuti puuduvad kohtul andmed ei tööta selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalselt sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse

mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval väljamõistetavate rahalised kohustused tema lt menetluskulude ja tsiviilhagide tõttu. süüdistatavale Peale selle, arvestades,

et inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis on varavastase

üldjuhul süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline viitab aga piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja kohtu käitumine üheselt mis arvates ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks välistab täidetav Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on . mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust vangistuse näol.

Hinnates F.Y

-

7 9 süü suurust KarS § 199 lg 2 p de ja järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise , tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe s kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et F.Y pani kuriteod teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Samas, vaadeldes kuritegude asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale lõpul ja ühe varguse katse kolme e viidud varguse toimepanemist, milliste süütegudega tekitati kannatanutele varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud eseme te väärtused kuigi suured, kuivõrd ei ületanud KarS § 121 p-s 1 sätestatud olulise kahju määra ning kahel juhul oli varastatu väärtus ebaoluline, kuivõrd ei ületanud ka väheväärtusliku asja väärtust KarS § 218 lg 4 mõttes Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et süü ei ole . F.Y seetõttu kuigi suur.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmist asunud taas samalaadseid kuritegusid toime panema, suhtub kohus avaldatud kahetsusse mõningase kriitikaga. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3 06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus -1-1-99- karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3- 1-1-40-04).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kuus kehtivat kriminaalkaristust ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h reaalsed vangistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist.

Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ud eelmise karistuse kandmiselt 2017 . Samas on süüdistatav vabanen aasta keskel ja esimese varguse pani ta toime aasta möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Sellele järgnevalt on süüdistatav toime pannud kolm vargust 2019. aastal ja süüteod olid suunatud väheväärtusliku vara vastu. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib asendada üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja panna talle kohustus läbida sotsiaalprogramm, millega süüdistatav kohtuistungil nõustus ning mille kaudu oleks süüdistataval võimalik oma suhtumist võõrasse varasse korrigeerida ja tajuda õiguskuulekuse vajalikkust edaspidi.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks ja määratud kaitsja tasud süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. F.Y on aga varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus imuse kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küs lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu kõik hüvitamisele kuuluvad süüdistatavalt täies

tuleb

menetluskulud

mahus

välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest legaalse sissetuleku ja süüdistataval püsiva puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamis t (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu - nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kaupluste turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus DVD- R plaat 02.07.2018 xxxx turvakaamerate videosalvestusega ja 3 CD-R plaati Muraste Konsumi Lee tee 1, Muraste kaupluse, New Yorker Estonia OÜ Narva mnt 1 Tallinna kaupluse ja Circle K Eesti AS Mustakivi teenindusjaama Mahtra 29 Tallinnas turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave Seetõttu tuleb . andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p . sätetest jätta kriminaaltoimikusse

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/