1-19-5052/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. novembril 2019 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-19-5052 (19244000104) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Pal

tõlk mi Kriminaalasi C.M-i süüdistuses KarS § 424 lg 2, § 329 järgi

Üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav

C.M , isikukood XXX, kodakondsuseta, emakeel xxx, xxx X , töökoht OÜ , elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: - 01.12.2014 Viru Maakohus KarS § 424 vangistusega 2 kuud katseajaga 3 aastat, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks; - 11.01.2019 Viru Maakohus KarS § 424 lg 2 vangistusega 4 kuud, millest reaalsele kandmisele ära vangistus 7 päeva, ülejäänud 3 kuud 23 päeva vangistust katseajaga 1 aasta, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Tõkendit ei ole kohaldatud, kinnipeetud 06.02.2019- 07.02.2019. Kaitsja kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § § § § 313, § 306, 309 lg 1, 3, 311,

312, § , § 318 lg 1, § 315 319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

C.M süüdi tunnistada KarS § järgi. -de 329 ja 424 lg 2

KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 23 päeva vangistust, võrra ja

2

liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 23 (kakskümmend kolm)

päevavangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 06.02.2019 07.02.2019, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda

C.M-i vanglasse saabumise aeg KrMS § 414 lg 2 alusel või kinnipidamise kuupäev.

Välja mõista C.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses , osutatud õigusabi eest 63,24 , sõiduki teisaldamise kulu 810 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1007,64 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: C.M-il SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida ning selgitus „C.M viitenumber 99919700059505

1-19-5052

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulu, valitud kaitsjale makstud tasu summas 500 eurot, jätta süüdistatavale kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.11.2019

Kohtuotsuse terviktekst on koht 2019 u kantseleis kättesaadav alates 21.11.

Kohtuotsus jõustub 15 päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti - kättesaadavuse kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni st ehk 07.12.2019 juhul, kohtuotsuse peale.

Süüdistus

C.M ja süüdistatakse selles, on kohtu alla antud et olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega 06.02.2019 ajavahemikus KarS § 424 lg 2 alusel, kell 07 kuni 07.21 juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootor xxx alkoholijoobes sõidukit Audi reg/nr – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga

3

Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,86 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega C.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. C.M on süüdis

tatud selles, et olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtu el, lisakaristuseks

otsusega KarS § 424 lg 2 alus sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, kohtuotsus jõustus 29.01.2019, hoidis teadlikult kõrvale KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest mootorsõiduki juhtimise keelust. Nimelt C.M juhtis - juhtimisõiguseta 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni 07.21 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn- xxx. Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr Oma tegevusega C.M pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Kohtuistungil

ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja on jäänud kohtumenetluse käigus positsioonile, et süüdistuses näidatud ajal viibis ta süüdistuses näidatud kohas, tema organismis oli tuvastatud alkoholisisaldus, mida ta ei vaidlusta, sest tõepoolest varasemalt tarvitas alkoholi. Süüdistatav eitab, et ta oleks juhtinud sõidukit joobeseisundis.

Seega ei ole käesoleva kohtumenetluse vaidluskohaks süüdistatava joobeseisund 06.02.2019 ajavahemikus kl 07.00-07.21. Seda ei vaidlusta süüdistatav ise. Samuti oli tema joobeseisund kontrollitud 06.02.2019 kl 07.34, mille kohta on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll tlk 21. Joobeseisund oli tuvastatud tõendusliku alkomeetri kasutamisel, mille kohta on koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tlk 22, et 06.02.2019 kl 07.58 süüdistatava organismis on lõplikult 0,86 mg/l alkoholi. Vastavalt LS §- 69 lg 1 ja lg 2 p 1 organismis sellise alkoholisisaldusega isik le loetakse joobeseisundis olevaks.

Kohtuistungil andis süüdistatav ütlused, et sõidukit juhtis J. , tema ise istus reisijana I. kõrval. Varahommikul o linna li tal vaja sõita Narva ja ta helistas või kirjutas I.le, et too sõidutaks ta Narva. Süüdistatava auto oli tol ajal oli nõus. Lepiti kokku, et süüdistatav I. I. l kasutada. tuleb juurde, tema kortermaja juurde Kohtla-

I. Järvel ja siit hakatakse sõitma Narva poole. Süüdistatav ise viibis sel ajal Jõhvis taksopeatuse juures ja sõitis Kohtla Järvele taksoga. -

Teel Narva suunas juhtus avarii, auto sõitis kraavi. Algul püüti autoga lumest välja sõita. See ei õnnestunud. väljus autost juhiukse kaudu. Süüdistatav väljus

I. autost ka juhiukse kaudu, sest p

arempoolset ust ei saanud avada. Läksid tee äärele. Lumi oli kõrge ja ta läks jälgede järgi. hääletas autot ja sõitis minema Narva poole. Üks au

I.

to peatus, süüdistatav palus abi sõita linna ja seejärel saabus kohale kiirabi. Ta ei mäleta, kas kiirabi töötajad käisid autot vaatamas. Ta es kiirabi töötajatega, ei mäleta millest. Kohale suhtl saabus ka politsei.

Vastates kohtu küsimustele, selgitas süüdistatav, et kriminaalasja materjalid lk 7 fotol olevad jäljed auto vasakul pool on jäetud tema ja poolt. I. Süüdistataval ei olnud kohtule selgitada, miks Narva poole sõitmiseks, pidi ta algul minema taksoga Jõhvist Kohtla ärvele ja siit hakata sõitma Narva poole, selle asemel, et -J

4

I. - saaks sõita Kontla Järvelt Jõhvisse, võtta süüdistatav peale ja jätkata sõiduga Narva poole. S a esitatud faktiline asjaolu tundub kohtule kahtlane olevat, sest selline teguviis üüdistatav oleks loogikavastane ja kuumaline isegi 0,86 mg/l kohta joobes oleva isiku puhiul. simusele, ei os selgitada, miks ta pidi niiviisi Vastates prokuröri kü anud süüdistatav sõitma, tlk 23 pöördel. Isegi kui eeldada, et süüdistatav viibis joobeseisundis ja sellest

tulenevalt võib tema käitumine olla ka ebaloogiline e oleks mõista, miks kaine

, rask I. oleks pidanud leppi kokku

ma süüdistatavaga , et süüdistatav sõidaks tema juurde Jõhvist Kohtla- koos Narva suunas Järvele ja siit sõidavad . Loogiline oleks, et süüdistatav ootab I. tulekut Jõhvis ja siit jätkatakse sõiduga Narva suunas. Alates 06.02.2019 on möödunud kuud. Süüdistataval 7 ei olnud kohtuistungil ühtegi selgitust, miks oli ta valinud sellise ebaloogilise marsruudi – Jõhvist taksoga I. elukoha juurde Kohtla-Järvele ja siit tagasi Jõhvist mööda Narva poole.

Kohus märgib, et ülalnäidatud ebaloogilisus süüdistatava ütlustes tekitab kahtlust, kas süüdistatav on ütluste andmisel siiras. Kuna süüdistatavale on esitatud selline süüdistus, milles süüdimõistmise korral ähvardab

teda reaalne vangistus, ei ole välistatud, et süüdistataval võib olla motiiv anda tema vast

utust välistavaid ütlusi, osutada isikule, kes süüdistatava sõnul juhtis sõidukit.

Süüdistatav ütlusi kinnitas kohtuistungil tunnistaja a J. . I. Ta selgitas, et süüdistatavat ta tunneb töötasid koos ja süüdistatava auto oli tunn ,

istaja kasutuses. Selle aasta talvel seisis tunnistaja oli süüdistatava auto tema käes ja tavaliselt maja juures. Tal on , samuti ta teab, et mingil juhtunud olla süüdistatavale kaine autojuht a luba. jal ei olnud süüdistataval juhi Ühel hommikul võttis süüdistatav temaga ühendust kas messengeri või viberi kaudu ja palus sõidutada ta Narva . Lepiti kokku ajas ja et süüdistatav tuleb tunnistaja maja linna juurde. See oli varahommikul, -07.00. kellaaeg võis olla 05.00 Kokkulepitud ajal oli süüdistatav kohal ja sõitma koos hakkasid Narva poole. Tunnistaja oli roolis. Tee oli libe ja lund teel autoga kraavi. Avarii koht oli ka. Tunnistaja sõitis maanteel pärast Jõhvi linna ja tanklat. Tunnistaja selgitas, et ta mäletab, et esimesena tuli autost just tema ise, aga millest uksest, ei saa est ei avanenud, lumi oli ees. öelda. Üks uks

Ta ei mäleta, kas pidi auto ümber minema või tuli uksest otse välja. Lund oli palju. Süüdistatav väljus ka autost

, kindlasti teisena, peale tunnistajat. asutasid s s autos Mõlemad k väljumisek ama ust. Süüdistatav istus sõitmise ajal kõrvalistmel. juhi

Tunnistaja selgitas, et

ta ütles süüdistatavale, et tal ei ole aega ja ta läheb Narva ise. Ta hääletas autot ja sõitis minema.

Kohtu arvates on list kahtlast momenti. tunnistaja ütlustes vähemalt kaks olu Esimene. Tunnistaja s andis ütlusi, et ta väljus auto t, ütles süüdistatavale, et tal ei ole aega ja sõidab ise edasi Narva. Narva sõita oli vaja süüdistataval, mitte tunnistajal. Süüdistatav ei andnud ütlusi, et temal ja tunnistajal vaja , et oleks , mõlemal, oleks Narvas asja. Tunnistajat oli süüdistatavale autojuht . Veel hommikul ei teadnud tunnistaja Narva , kes viib süüdistatava Narva linna sõitmise vajadusest midagi kuni süüdistatav võttis temaga ühendust ja palus sõita Narva. Süüdistatav ega tunnistaja pole selgitanud, miks pärast avariid sõitma pidi tunnistaja Narva poole, kui tema elukoht on Kohtla- -

Järvel ja ta alustas sõitu just Kohtla Järvelt. Selline ebakõla tunnistaja ütluste loogikas staja ütluste annab kohtule aluse kahelda tunni tegelikkusele vastavuses. Teine. Tunnistaja andis ütlusi, et ta mäletab kindlalt ( ja väljendas seda korduvalt ristküsitlusel), et ta väljus autost esimesena ja süüdistatav väljus teisena. Samas selgitas

5

tunnistaja korduvalt, et ta ei saa öelda, millisest uksest ta väljus, aga vähemalt üht ust ei saanud lahti teha. autos

Süüdistatav istus juhi kõrvalistmel. Kohtu mõttekäik on järgmine. Tunnistaja mäletab täpselt, et vä ise ljus autost esimesena ja teisena väljus süüdistatav, mõlemad idid kasutama sama ust väljumiseks, aga mis uksest

p väljusid, ei mäleta. Kohus leiab, et ei ole võimalik

ehk loogikavastane, et tunnistaja ei mäletaks, mis uksest ta väljus, ja seda järgmisel põhjusel. Olemas kaks varianti väl – jumiseks juhiuksest ja reisija uksest ( praegu jätab kohus kõrvale võimaluse väljuda tagaustest). Kui reisija uksest, oleks ta pidanud ronima

tunnistaja oleks väljunud üle süüdistatava, kes istus reisija esiistmel. See jääks tunnistajale meelde, sest seda viisi autost väljumin mõlemale e ei ole tavaline ja tekitab ebamugavusi . Nimetatud ebakõla tunnistaja ütluste loogikas tekitab kohtule kahtluse, kas tunnistaja on kohtus ütluste andmisel siiras ja kas ta annab ütlusi asjaolude kohta, mis esinesid tegelikkuses. Iseenesest ei saa kohus välistada, et ütluste andmisel asjaolude kohta, mille toimumisest on möödunud 7 kuud, ei ole tunnistusi andva isiku mälus säilitanud kogu pilti sündmusest. Samas märgib kohus, et käesoleva sündmuse asjaolud on lihtsad, ajaga

selgelt piiratud, ega tegu ( juhipoolse või reisija uksest väljumine) on elementaarne koosne mitmest teoaktidest. Sellistes olukordades edastab usaldusväärne tunnistaja menetle aga jale andmed, mis on jäänud tema mällu, lünklike andmete puhul seostab tunnistaja asjaolusid omavahel ja selgitab, millistes asjaoludes on ta kindel ja mis põhjusel ja millistes ei saa olla kindel ja miks. Sel juhul on kohtul võimalik põhjalikult

kontrollida isiku väidete elulist soovib ära märkida, et käesol usutavust. Kohus ev juhtum ei ole komplitseeritud ega koormatud näiteks ajaliselt pikalt kestnud tegevusega, tegevusse kaasatud isikute rohkusega vms, et tunnistajal võiks oluline faktiline infokild mälust kaduma minna.

Süütõendiks on esitatud tunnistaja ütlused. S. Tunnistaja on politseinik, kes patrulli koosseisus saabus sündmuskohale ja avastas kraavi sõitnud sõiduautot, kiirabi autot ja süüdistatavat teeäärel nnistaja kontrollis ja tuvastas süüdistataval , kes seisis . Tu joobeseisundit. Nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et süüdistatav andis kohapeal selgituse, et ta ei olnud roolis, roolis oli tema sõber, kelle nime ta ei mäleta ja kes jooksis metsa poole ära. Kaitsja taotlusel olid avaldatud tunnistaja kohtueelsel uurimisel 06.02.2019 antud ütlused, kus tunnistaja väitis, et kohapeal oleva isiku (süüdistatava) sõnul „keegi teine lahkus

jalgsi“. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et võib olla nii, et süüdistatav ei rääkinud talle, et

muu isik jooksis metsa poole. Samuti võimalik, et isik ei öelnud talle, et muu isik on „sõber“. Tunnistaja selgitas, et kohtuliku ei mäleta ta asjaolusid parem kui arutamise ajaks seda 06.02.2019 ütluste andmisel. Lõplikult jäi tunnistaja selle juurde, et õige oleks “muu isik lahkus kohalt jalgsi“ ja

tunnistaja küsis süüdistatavalt selle nime ja süüdistatav ütles, et ei mäleta. Tunnistaja isiku

ei saanud selgitada, miks sellist väidet ( väidetavalt teise isiku nime küsimine)

lahkunud ei olnud esitatud menetleja neid andmeid . avaldatud ütlustes, võimalik, et ei ole küsinud

Ülalnäidatud ütluste osas peab kohus tõdema, et tunnistaja ütlustega ristküsitluses on tõendatud vähemalt seda, et kohapeal avaldas süüdistatav tunnistajale, et roolis oli muu isik, kes lahkus jalgsi. Tunnistaja ise nõustus sellega, et praegu ei mäleta ta asjaolusid paremini kui seda 06.02.2019, millal andis ta ütlusi menetlejale. On perspektiivitu spekuleerida, kust tuleb tunnistajale meelde kohtuistungil selliseid faktiväiteid, nagu muu isik oleks sõber ja ta jooksis metsa poole. Tunnistaja nõustus, et võimalik, et süüdistatav ei rääkinud talle sõbra ja metsa jooksmise kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik pidada tõendatuks, et süüdistatava mainitud muu isik on sõber, kes juhtis autot ja pärast avariid jooksis metsa.

6

Asjaolus, kas tunnistaja on küsinud süüdistatavalt roolis olnuid isiku nime või ei küsinud, ja mida süüdistatav vastas, ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele. Tunnistaja väitab

kohtuistungil, et ta on selle kohta küsinud ja saanud ka vastuse, kohtueelsel uurimisel ei ole ta selliseid ütlusi andnud. See tekitab kohtule kahtluse, mis ütlused ( kohtuliku arutamise käigus antud või kohtueelsel uurimisel) vastavad siiski tõele. Kuigi tunnistaja on kindel, et siiski küsis roolis olnud isiku nime, jääb kohtul kahtlus, kas see tõesti nii on, sest

kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta sellest midagi ja kohtuistungil esitas ta ri tküsitlusel s faktiväited (süüdistatava sõnad, et roolis olnud muu isik oli sõber, kes jooksis metsa poole), mille kohta ise tunnistas, et võib olla selliseid sõnu ei ole süüdistatav tegelikult öelnud. Tunnistaja tunnistas oma võimalikku viga faktide esitamisel. Risk, et tunnistaja

võib eksida ka faktiväites, et ta küsis roolis olnud isiku nime, on üsna tõenäoline.

Tunnistaja selgitas kohtule, et kuna süüdistatav selgitas, et roolis oli muu isik, tundus see tunnistajale kahtlane. Sest tema arvates oli auto juures ainult ühe isiku jäljed. Ei olnud jälge, et keegi veel oleks autost väljunud ja eemaldunud. Ta üritas juhupoolset ust avada ja see avanes. Ta ise lähenes autole tagantpoolt mööda jälgi, mis olid tulnud juhipoolsest uksest välja sõiduteele. Ta leiab, et need jäljed olid ühe isiku jäljed. Ta kontrollis kohapeal isiku joobeseisundit indikaatorvahendiga ja edasi tegeles isikuga juba teine politseinik A. M.. Kohapeal oli ka kiirabi, kes vaatles isiku üle. Tunnistaja ise vaatas auto üle ja pildistas. Vahetult enne sadas lund ehk lumekate oli värske. Ta otsustas pildistada sündmustikku, sest isiku selgitus tõesed. ed, et keegi teine oli roolis, ei tundunud talle

Kaitsja küsimusele vastates, miks ta teeb järelduse, ei ainult ühe isiku jäljed olid kohal, võimalik ju käia teiste jälgedes, vastas tunnistaja, et sel juhul pidi isik väljuma juhipoolsest uks

est ja minema samades jälgedes ja jäljed pidid siis edasi minema. Teeäärel oli üks isik süüdistatav. Tunnistaja läks 100 m ühele ja 100 m teisele poole teeäärel - kontrollimas ja seal ei olnud muid

jälge.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei olnud koostatud. Kohtule ei ole selge, millal fotod olid tehtud, tlk 1-20, kas enne või pärast seda, kui tunnistaja on lähenenud autole käies vanades jälgedes. Tunnistaja kohapeal tehtud fotod ei anna kohtule rohkem selgust, kas auto juhipoolese st uksest on teeäärele viinud ühe või vähemalt kahe isiku jalatsite jäljed. LK 5 fotol on lumes jäljed, mis kohtu arvates võivad olla jalatsite jäljed, jäljed on erinevates kohtades, nende kuju, rääkimata mustrist ei ole selge. Määrata kindlaks jalatsite fotode abil, kas need on ühe või kahe isiku jäljed, oleks liigselt enesekindel järeldus kohtu poolt. Eluliselt on võimalik, et teine isik väljub samast, poolsest uksest ja käib nimelt juhi esimese isiku jälgedes, nagu väidabki süüdistatav. Seda kinnitas tunnistaja , et tõesti S. , selline variant on võimalik, kui mõlemad väljuvad samast uksest ja teine isik käib esimese isiku jälgedes. Ta ise püüdis nii teha, lähened s auto juurde vanades jälgedes käies.

e

Kohus näitab nüüd, millised tuvastatud faktilised asjaolud on olulised, et kohus saaks otsustada õigeks või südimõistva kohtuotsuse kasuks. -

Tähelepanu väärivad tunnistaja ütlused, et ta kontrollis jälgede edasijõudmist teeäärel 100 m kaugusele avarii kohast mõlemale poole. Kohus nõustub tunnistaja selgituste ja loogikaga, et mainitud kontroll oli põhjendatud, sest kui teine isik, nagu väitis süüdistatav, tõesti oleks olemas, pidi ta ju kusagile minema. Kuna süüdistatav jäi kohale

teeäärele ehk tema jälgete ahel katkes ega u jälge viinud edasi, peaks teise isik de ahel jätkuma. kui see väidetav teine isik Kohtu arvates on see eluliselt usutav ja loogiline. Ja oleks tunnistaja I., kes tema enda sõnul hääletas teeäärel autot ja sõitis edasi Narva poole, pidid teise isiku jäljed olema jätkunud samal teeää kas Narva poole või Jõhvi poole rel , mitte üle tee ( sest üle sõidutee saaks hääletada ainult Jõhvi poole sõitvaid autosid)

I. .

7

Tunnistaja

S. väitel ei olnud selliseid jälge teeäärel avarii kohast 100 m kaugusele Narva ega Jõhvi poole. Tunnistaja väidab, et ta kontrollis mõlemat suunda. Tlk 1 ja on teinud

3 kriminaalasja materjalidest nähtav, et tunnistaja S. foto teeäärelt Jõhvi poolt Narv

ei ole a suunas. On nähtav, et teeäärel on ainult ühe isiku jäljed, värsked, lumega kaetud, nähtav is Jäljed viivad Jõhvi poole. egi jalatsitalla muster. Kohtu arvates on selge, et see on tunnistaja

, mis olid S. jäljed jäetud, kui ta läks kohale, mille punktist on foto tehtud. Fotografeeritud samuti ka sellised kohad, millest on selge, et autost metsa poole jälge ei ole. Ühtegi teeääre fotot avarii kohast Narva suuna ei ole tehtud.

Arvestades tlk 3 fotot, ei ole selge ja kontrollitav, kas politseiauto asukohast suunas

Narva suunas Ehk tunnistaja oole teise isiku on jälge või ei ole. S.i väidet, et ka Narva p jälge ei olnud teeäärel, ei ole tunnistaja tehtud fotode abil kontrollitav.

Süüdistata ütlusi ei saa kohus kasutada faktiliste asjaolude va poolt esitatud tunnistaja M. tuvastamisel, millega nõustus ka süüdistatav ise. Tunnistaja avaldas ristküsitlusel, et palju asjaolusid ta

ei mäletagi, sest avariisid ja väljakutseid oli palju ja ta võib neid segi ajada. Vaadates kohtusaalis süüdistatavale, ei saanud tunnistaja kinnitada ega ümber lükata, kas see on isik, kellele ta on seose . Ta kinnitas, et talvel 2019 s tööülesannetega abi osutanud oli juhtumeid, kui autod on sõitnud kraavi ja tuli kontrollida, kas kannatanu on sees, aga ta ei saa olla kindel, et ta räägib juhtumist, mis on arutusel.

Kokkuvõtlikult on olukord järgmine. faktiliste asjaolude tuvastamisse

Süüdistatav eitab süüd. Tema ütlustes on kohus tuvastanud teatud ebaloogilisust ühe asjaolu kohta, mis ei puuduta kuriteokoosseisu asjaolusid, vaid pigem annab tekkida kahtlusel, kas süüdistatav räägib tõtt või tema ütlus, selle kohta, et ta pidi minema Jõhvist Kohtla- , kes oli roolis, , ei Järvele taksoga ja siis koos I.ga sõita Jõhvist mööda Narva poole vasta tegelikkusele. Süüdistatava ütlusi on kinnitatud tunnistaja ütlustega. Tema ütluste puhul on kohus I. j kas tunnistaja uhtinud tähelepanu kahele momendile, mis andsid kohtule aluse kahelda, räägib tõtt, et just tema sõitis Kohtla Järvelt Narva pole ja oli roolis.

-

Kohus suhtub süüdistatava ja tunnistaja ütlustesse osaliselt teatud määral kriitiliselt, nim

elt osas, kes juhtis sõidukit.

Siin tekib küsimus, miks peaks tunnistaja varjama, et ta tegelikult väljuski juhipoolsest uksest, miks ta peab olema ettevaatlik küsimuses, mis uksest on ta väljunud. Kohus leiab, et loogiline põhjus on ainuke ja see on tingitud asjaolust, et tunnistaja ei teagi tegelikult, kuidas paiknesid auto juures jalatsite jäljed. Kohtul tekib kahtlus, kas tunnistaja on 06.02.2019 süüdistuses näidatud kohas süüdistatava autost väljunud, kas tunnistaja oli kohal ja kas ta ei oli selle auto roolis. Tunnistaja ristküsitluse järgselt tekkis kohtul veendumus, et tunnistaja püüdis küsimustele vastates välistada olukorda, millal ta peaks vastama konkreetselt ja sellega võib olla tooma täiendavat selgust küsimusele, mis uksest on ta väljunud. Näiteks, kohtu küsimusele, kuidas süüdistatav väljus autost, hakkas tunnistaja selgitama, et süüdistatav tuli autost teisena, peale tunnistajat, tunnistaja tuli autost välja, läks tee peale ja siis tuli autost süüdistatav, kindlasti tuli peale tunnistajat. Kohus pidi suunama tunnistajat, et ta vastaks, kas mõlemad kasutasid üht ja sama ust. Tunnistaja vastas sellele, jah. Kohe lisades, et süüdistatav tuli samast uksest, sest tunnistaja jättis ukse lahti ( tlk 22 pöördel). Just viimane faktiväide näitab, et kui tunnistaja oleks sündmuskohal ka tegelikkuses, oleks ta kohtule öelnud, millisest uksest on ta väljunud, sest tema sõnul mäletab ta isegi, et jättis ukse lahti.

Kuna tunnistaja oli üle kuulatud enne süüdistatavat, ei saanud kohus täiendavalt välja selgitama tunnistajalt süüdistatava ütlustesse puutuvalt, miks pidi süüdistatav algul tulema

8

Jõhvist Kohtla Järvele tunnistaja maja juurde ja siis koos sõitma sama Jõhvist mööda - Narva poole, miks ei saanud tunnistaja võtta süüdistatava peale Jõhvis, see koht on teel Narva poole. Menetlusosaliste huvi selle küsimuse vastu ei olnud täheldatud.

Kohtuasja sisust on nähtav, et tunnistaja tähendus kohtulikus uurimises seisneb tema I. võimekuses kinnitada süüdistatava ütlusi, tõendada, et juhtis sõidukit. I.

Loomulikult, KarS § 424 järgi kvalifitseeritava koosseisu tõendamiseks ei ole oluline, mis uksest on tunnistaja või süüdistatav väljunud või mis suunas lahkus tunnistaja pärast avariisse sattumist. See aga ei tähenda, et need asjaolud ei saa olla kunagi olulise tähendusega teo toimepanemise tuvastamisel. Kohus selgitab, et tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimisel hindab kohus ütluste loogilisust, eksimuste võimalust, motiive anda teatud sisuga ütlusi, elulist usutavust. Seda eriti olukorras, et ühe tunnistaja ütlused ei ühti muu tõendiga, näiteks teise tunnistaja ütlustega. Samuti peab kohus hindama tõendeid nende kogumis, ei tohi omistada ühelegi toendile

ette kindlaksmääratud jõudu.

Seega ainukeseks

süütõendiks jääb tunnistaja S.i ütlused.

Sisuliselt, faktiliste asjaolude tuvastamise küsimuse lahendamine taganeb antud juhul sellele, et kohus peab otsustama, kas ainukesele süütõendite tuginedes on käesoleva asjas võimalik tuvastada süüdistata jõuda va poolt kuriteo toimepanemist. Antud juhul - seisukohale, et tunnistaja

S. ütlustele tuginedes juhtis mootorsõidukit just süüdistatav.

Tunnistaja i puhul ei ole kohtul kahtl lusi ausalt, nii palju nagu S. ust, et ta annab üt mäletab. Ta ei ole huvitatud isik, et peaks mõtlema, mis sisuga ütlusi ta peaks andma kellegi kasuks või kahjuks. võib eksida. Samas tunnistaja

Samas on ta aus tunnistaja selles mõttes, et on valmis tunnistama, et kohtuistungil võis ta rääkida seda, mida tegelikult polnudki. Kohus peab silmas ütlusi, milles tunnistaja ütles süüdistatava väidetavalt öeldud sõnadest, et roolis olnud isik oli tema sõber ja jooksis

metsa ära ( kuigi varasemalt vahetult peale sündmust ülekuulatuna 06.02.2019 andis ta ütlusi, et süüdistatava sonil, roolis oli muu isik, kes lahkus jalgsi). Tunnistaja nõustus, et ta võis kohtuistungil eksida ja tegelikult selliseid sõnu ei ole süüdistatav talle öelnud. Ülalnäidatust tulenevalt peab kohus tõdema, et tunnistaja i ütluste kvaliteet on s

S. elline, et tuleb arvestada, et tunnistaja võib ka eksida asjaolude kirjeldamisel ja selgitamisel. Fotod tlk 1 ja 3 kinnitavad objektiivselt tunnistaja

S. ütlusi selle kohta et avariikohast Jõhvi poole vaadates ei olnud muu isiku jälge teeäärel, välja arvatud tunnistaja

S. omad. Narva poole vaadates, fotod tehtud ei olnud.

Tunnistaja ei andnud I. kohtulikul arutamisel ütlusi, et ta olles jõudnud kõrges lumes teeäärele oleks läinud teeäärel Narva poole. Ta andis ütlusi, et „ , ma kaua ei hääletanud“, kohtutoimik lk 22 pöördel. Seega, ei ole oluline see moment, et puudub foto, millel oleks jäädvustatud teeääre seisukord ja puudumine politseiauto asukohast suunaga Narva jälgete olemasolu või

poole. Küll aga a 3 tunnistaja ütlusi, et Jõhvi poole teeäärel jälge ei kinnitavad fotod tlk 1 j olnud.

Kohus jõuab arvamusele, et tunnistaja i ütlused, et teeäärel ei olnud avastatud teise isiku S. jälge Narva ega Jõhvi poole, on usaldusväärsed, sest vähemalt osaliselt on kinnitatud fotodega lk 1 ja 3.

9

Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku alust arvata, et jälgete kontrollimisel ja tuvastamisel Jõhvi

suunas Narva suunas ei ole tunnistaja saanud eksida ja ütlused on usaldusväärsed, aga võimalik, et eksis ja ei saa olla usaldusväärne tunnis arva suunas jälg taja. Fakt, et N ete puudumist

või olemasolu et saa teiste objektiivsete tõenditega ( näiteks fotodega) kontrollida, ei tähenda, et see kahandas tunnistaja i ütluste usaldusväärsust. S.

Vastupidi, kohtul tekkis tunnistaja S.i ütluste analüüsimisel ja hindamisel koostoimes teiste tõenditega ( fotod, tunnistaja ja süüdistatava ütlused) veendumus, et tema ütlused I. osas, et teeäärel 100 meetri kaugusel avarii kohast mõlemale Jõhvi ja Narva poole ei olnud teise isiku jälge, on usaldusväärsed ja kohus võib kohtuotsuse tegemisel sellele faktiväitele tugineda. Nimetatud faktiväide tähendab seda, et avarii järgselt väljus autost üks isik, teist isikut ei olnud. Sündmuskohal viibis auto läheduses ainult joobeseisundis süüdistatav olev . See tähendab, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis süüdistatav.

Peamiselt tunnistaja

S. ütlustega, et teeäärel ei olnud ühe ja teise suunas 100 meetri kaugusel teise isiku jälge ja süüdistatav seisis teeäärel, Jõhvi suunas osaliselt fotodega, et teeäärel ei ole jälge, süüdistatava ütlustega, et ta viibis sõidukis teo

osaliselt ja toimepanemise ajal ja kohas, leiab kohus tuvastatuks, et olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega lusel, 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni KarS § 424 lg 2 a 07.21 juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr xxx alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,86 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega C.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegu

Ei ole vaidlust, et süüdistatav oli süüdi tunnistatud 11.01.2019 kohtuotsusega ja lisakaristuseks oli kohaldatud 3 kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Vastav kohtuotsuse ärakiri on tõendina kohtule esitatud tlk 42-47. Kohtuotsusega mõiste ud karistusest tahtlikult kõrvale hoiduda KarS § 329 mõttes on t võimalik, kui kohtuotsus on jõustunud ja pärast seda ka täitmisele pööratud

. 11.01.2019 kohtuotsusest ei selgu, mis ajast on lisakaristus kehtima hakkab ja millal kohtuotsus jõustub. Ei ole välistatud, et need küsimused olid süüdistatavale kohtuotsuse

väljakuulutamisel lahti selgitatud. Seetõttu näitab kohus, millal otsus jõustus ja millal oli täitmisele pööratud vastavalt seadusele. Süüdistuses on märgit jõustus 29.01.2019. ud, et otsus

KrMS § 408 lg 2 näeb ette, et kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 319 lg 2 alusel apellatsiooni esitamise tähtaeg 15 päeva alates kohtuotsuse avalikuks teatavaks tegemisest. Otsus oli teatavaks tehtud 11.01.2019, millest on otsuses vastav märge. ähtaeg oli siis 28.01.2018 ehk järgmisel Apellatsiooni esitamise viimane t

tööpäeval ( sest 26.01.2019, 15 päevase viimane päev langes puhkepäevale). -

Kohtuotsus jõustus seega 29.01.2019. KrMS § 410 lg 1 alusel pööratakse kohtuotsu täitmisele, kui see on jõustunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt, pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele alates selle jõustumisest kolme päeva jooksul.

10

Täitmisele pööramiine seisneb KrMS § 421 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku § selles, et

- s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või määrus - asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks. Millal oli jõustunud kohtuotsus vastavale asutusele saadetud, et ole kohtuliku arutamise käigus prokurör on selle kohta ühtegi tõendit esitanud uuritud ega

. Kohus arvab, et tal puudub kohustus koguda toendid stlevas prokuröri asemel või protsessis. on kohtule esitatud teatis tlk 32, et 31.01.2019 on maanteamet Küll vähemalt teinud liiklusregistrisse märke, et isikult on juhtimisõigus ära võetud. Mis tähendab, et vähemalt 31.01.2019 oli jõustunud jõudnud, ehk 31.01.2019 oli kohtuotsus maanteametisse

kohtuotsus juba maanteametisse saadetud, seega täitmisele pööratud KrMS § 421 lg 1 mõttes. Isik juhtis mootorsõidukit 06.01.2019 ehk ajal, mil lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks oli täitmisele pööratud. Tahtlikult aristuse nimelt juhtimise kõrvalehoidumine mõistetud lisak õiguse äravõtmisest tähendab, et juhtides sõidukit on isik teadlik, et juhtimisõigus on temalt karistusena ära võetud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta viis oma juhiloa maanteametile hoiule, kuid ei mäleta millal, ja ei mäleta ega oska öelda, mis ajast ei tohtinud ta autot juhtida kohtutoimik lk 23 pöördel. Kohus läht alates kohtuotsuse jõustumisest, ja ub sellest, et karistus kohaldatakse igal juhul see on ka tavainimesele arusaadav, ja siis kui see u oli täitmisele pööratud. Viru Maakoht 11.01.2019 kohtuotsusest ei ole võimalik tavainimesel teha järeldusi, millal juhtimisõigus lisakaristusena jõustub. Samas on kohtuotsuses märgitud, et apellatsioon esitatakse 15 päeva päevast oli võimalik tutvuda kohtuotsusega. Seega on jooksul alates , lal mil kohtul võimalik järeldada, et isik oli teadlik, et alates 11.01.2 päevase tähtaja möödumisel 019 15-

apellatsiooni esitada ei saa ja otsus ongi t juhtida. jõus ja ta ei tohi enam sõiduauto Vähemalt ei ole s käigus. ellist fakti kordagi vaidlustatud kogu kohtuliku arutamise

Süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõiduauto juhtimise fakt on kinnitust

leidnud ja kohtu põhjendused on toodud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

tuvastamisel.

Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega, maanteameti teatisega on tõendatud, et: olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega KarS § 424 lg 2 alusel, lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, kohtuotsus jõustus 29.01.2019, hoidis teadlikult kõrvale KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest mootorsõiduki - juhtimise keelust. Nimelt C.M juhtis juhtimisõiguseta 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni 07.21 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr xxx. Oma tegevusega C.M pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tahtlus

Kohus leiab, et KarS § 424 järgi toimepandud kuriteod tegutses süüdistatav otsese tahtlusega. Ta teadis, et ta juhib sõidukit ja teadis, et eelnevalt oli ta alkoholi tarvitanud. Ta soovis juhtida sõidukit, sest sõit katkes alles siis, kui isik sõitis autoga kraavi ja peatus. Juhtides sõidukit seisundis, mis oli tungitud alkoholi tarvitamisest, möönis isik auto juhtimist joobeseisundis. Joobeseisundi esinemise osas piisab, kui isikul on selle kohta kaudset tahtlust.

11

Kohus leiab, et isik pani KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo otsese tahtlusega. Ta teadis, et juhtimisõigus on temalt 11.0.1.2019 kohtuotsusega ära võe

tud ja kohtuotsuse jõustumisel, 15 päevase tähtaja möödumise - l, on talle keelatud autot juhtida. Vaatamata sellele juhtis ta süüdistuses näidatud ajal ja kohus sõiduautot.

Kohus ei tuvastanud C.M-i puhul tema teo

õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2.

peatüki 2. jao mõttes.

KarS § 32 alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises C.M süüdi arvestades KarS § 32 ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangi

stuse mõistmist põhistama.

Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada -

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

C.M-i süü KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteos on alla

lg 2 keskmise. Tegemist on üheepisoodilise teise astme kahjulikke tagajärge kuriteoga, mis on ohudelikt, teistele isikutele ei ole saabunud. Isiku joobetase oli tuvastatud 0,86 mg/l kohta, kriminaalne joove algab näidust 0,76 mg/l kohta. , ei ületa isiku süü suurus keskmist Arvestades joobetaset tähendust. KarS § 329 järgi on kohtu arvates süüdistatava süü samuti alla keskmise.

Tegemist on kuriteo ühe episoodiga. Mõlemad kuriteokoosseisud on täidetud ühe teoga

ehk

ühe ja sama episoodi raames.

Kohus arvestab

süüdistatava isikut. Süüdistatav on varasemalt kohtulikult karistatud kahel korral ja seda mõlemal korral samalaadse, joobes juhtimine kuriteo toimepanemise eest, esimesel korral 2014. a ja jaanuaris 2019 a d kuriteod pani ta toime . Käesolevas kohtuasjas arutamise esemeks oleva katseaja kestel. Isik kandis osaliselt reaalset karistust, 7 päeva vangistust. Väärteokorras on

isik karistatud kahel korral – narkoaine ebaseadusliku tarvitamise eest, samuti sõiduki

12

juhtimise eest joobes ja kiiruse ületamise eest, trahvid ei ole tasutud. Isikul on töökoht. See on ühtlasi positiivne asjaolu. Samas näeb kohus, et tööhõive ei ole

see asjaolu, mis oleks isikule oluline, et ta ei paneks uusi kuritegusid toime. Ka varasemalt oli isikul töökoht OÜ EG Ehitus, OÜ Birger

KarS § 424 näeb karistu Võrreldes KarS § lg 2 sena ette ainult vangistuse kuni 4 aastani. 329 sanktsiooniga, on KarS § 424 lg 2 sanktsioon rangem. Kuna mõlemad kuriteokoosseisud on täidetud ühe teoga, nimelt auto juhtimisega, tuleb kohaldamisele KarS § 63 lg 1, ehk karistus mõistetakse raskema sanktsiooni alusel. Rahaline kartistus ei ole kohaldatav eeltoodust lähtudes.

Van aastat vangistust. gistuse keskmine määr on seega 2

Kohus leiab, et isikut tuleb karistada vangistusega keskmisest määras tunduvalt väiksemal määral , pool keskmisest määrast - 1 aasta vangistust . Kuna tegemist on liiklusalase kuriteoga, ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta asjaolu, et isikut karistatakse kolmandat korda samataolise kuriteo eest ja viimati oli talle kohaldatud lühiajaline vanglakaristus 7 päeva. Samas ei saa öelda, et isiku süü suurus oleks lähedane § 424 KarS lg 2 sanktsiooni alammäärale, ühe teoga täitis ta KarS § 424 lg 2 ja 329 järgi ettenähtud kuriteokoosseisud. Isik oli konkreetsel juhul ohtlik teeliikluses ja tema seisundis tulenev oht ka realiseerus - toimus liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses sai kahjustada süüdistatava auto ehk ta tekitas kahju endale. Seega ei saa öelda, et isiku süü oleks realiseerunud ohu tõttu oluline. Mõned kuud vangistust ei vastaks isiku süü suurusele ega süüdistatava isikule. Seega ei saa kohtu arvates olla mõistetav vanglakaristus vähem kui pool keskmisest määrast. Kohus on tutvunud kohtule esitatud kriminaalhooldaja kohtueelse ettekandega tlk 49-50, milles kriminaalhooldaja teeb ettepaneku seoses uue katseajal toimepandud kuriteoga kohaldada isiku suhtes „ käitumiskontrollile allutamine, šokivangistus, vangistus“. Kohus on sellega tutvunud. Käitumiskontroll oli isiku suhtes kohaldatud, šokivangistus ka. Koh

us nõustub, et isiku suhtes tuleb kohaldada vangistust.

Kuna tegu on toime pandud katseajal ehk ajal, kui karistus isikule oli mõistetud 11.01.2019 kohtuotsusega, kuid ei olnud lõpuni kantud, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 sätet ja mõista

süüdistatavale liitkaristust, suurendades käesoleva mõistetavat karistust 1 kohtuotsusega aasta vangistus Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, 3 kuud 23 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. Lõplik arvestada liitkaristus on 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust.

KRIMINAALMENETLUSE KULUD

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1,4,9,10 on kuludeks valitud kaitsjale makstud tasu, kaitsjatasu

, sundraha ja muu kulu. õigusabi eest määratud korras KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel.

Menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud : järgmised 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetl

uses osutatud õigusabi eest, 63,24 ehk muu kulu, sõiduki teisaldamise

13

810 eurot sundraha, valitud kaitsjale makstud tasu 500 eurot.

Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Üheski kuriteos ei ole isik õigeks mõistetud, seega ei ole

alust jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda.

Menetluskulu, valitud kaitsjale makstud tasu,

500 eurot kannab süüdistatav ise.

Teise astme kuriteo puhul on sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 l tuleb määrata kohtukulude tkü g 3 alusel tasumine 12 (kaheteis mne) kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik