1-07-12562/26 · 1-07-12562/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-12562

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 1 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada I.K talle 09.10.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Ärakandmata karistust vabaneb (kui määrus jõustub 02.03.2010.a ja I.K vangistusest 02.03.2010.a, siis 4 kuud vangistust) suhtes ei pöörata I.K

täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS

§ 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 1,2,4,7,8 ning KarS § 75 lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-12562 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Regina Laiapea 12.01.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 11.01.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta

süüdimõistetu I.K tingimisi

enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu I.K

Kaitsja määratud korras asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 2-l korral vangistuses esimest korda

Marina Valge

2 2

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks,

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb selles osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele,

• tööle asumisele järgnevast 3.-st kuust alates tasub igakuiselt vähemalt 300.-

krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete (karistused, menetluskulud, hagid jmt) katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.

KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakkab

katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja I.K vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 300.- krooni advokaat Marina Valge süüdimõistetu I.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 432 lg 3, § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.K-lt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „I.K, 1-07-12562, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „I.K, 1-07-12562, menetluskulu“.

Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning allkirja vastu I.K-le.

3 3 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Kahel korral varguste eest kriminaalkorras karistatud I.K kannab vangistuses karistust esmakordselt.

09.10.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega karistati I.K

KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi 2 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 24 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendati 708 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 01.jaanuariks 2009.a.

03.09.2009.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määrusega pöörati ärategemata üldkasuliku töö ulatuses vangistus 11 kuud 8 päeva I.K suhtes täitmisele ja karistuse kandmise alguseks loeti 23.07.2009.a.

Käesolevaks ajaks on I.K ära kandnud vähemalt poole talle karistuseks mõistetud vangistusest ja enam kui 6 kuud vangistust.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud vangistust.

17.02.2010.a kohtuistungil kinnitas I.K soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

I.K kannab karistust II astme kuritegude – varguste eest ning nende

toimepanemise asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. I.K viibib

vangistuses ning kannab vanglas karistust esmakordselt, distsiplinaarkaristused puuduvad.

Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on I.K motiveeritud edasiselt oma elu elama seaduskuulekalt; tal on olemas

lähedaste toetus, kindel elukoht ja tema suhtumine kriminaalhooldusesse on

muutunud ja ta on avaldanud soovi ja nõusolekut kriminaalhooldajaga koostöö

tegemiseks ja kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks.

Kuna I.K kannab vangistuses karistust esmakordselt ja I.K on

kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest ning I.K

enda kohtuistungil avaldatust nähtuvalt teinud vangistuses viibimisest endale

4 4 edaspidiseks eluks vajalikud järeldused seaduskuuleka eluviisi järgmiseks, siis peab kohus põhjendatuks I.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Hetkel ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid I.K puhul kõrged. Seetõttu on põhjendatud ta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Uue kuriteo riski madaldavateks on ka kindla töökoha olemasolu (võimalus asuda

vangistusest vabanemise järgselt tööle ehitustöölisena OÜ-sse xxx) ning

elukaaslasega ühise lapse olemasolu (7-kuune). Vangistusest vabanemise järgselt jätkab I.K kooselu oma elukaaslasega ja lapsega ühise perekonnana. I.K

kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta katkestanud suhted endise kuritegeliku suhtlusringkonnaga.

17.02.2010.a kohtuistungil kinnitas I.K, et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta,

• osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis,

• asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele,

• tööle asumisele järgnevast 3.-st kuust alates tasub igakuiselt vähemalt 300.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete katteks.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna I.K-le katseajaks eelmärgitud kohustused.

Esimest korda vangistuses karistust kandva I.K vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda,

et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning

kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul

vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

Heli Sillaots kohtunik