2-17-4938/80 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

20.11.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-4938

Tsiviilasi

EFTA Accounting OÜ hagi Rödl & Partner OÜ

vastu müügilepingu täitmiseks kohustamise ja

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4 772 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja EFTA Accounting OÜ (registrikood xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody

Kostja Rödl & Partner OÜ (registrikood xxx),

seaduslik esindaja M. N. ja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi

Asja läbivaatamine

21.08.2019 toimunud istungil, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-17-4938 osaline hagist loobumine ja lõpetada

menetlus järgmiste EFTA Accounting OÜ nõuete osas:

1.1 Kohustada Rödl & Partner OÜ-d esitama EFTA Accounting OÜ-le

vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.8 2013. aasta aruanded,

millest nähtuvad portfelli kuuluvate klientidega lõpetatud lepingud ja

lõpetamise põhjused.

1.2 Kohustada Rödl & Partner OÜ-d võimaldama EFTA Accounting OÜ-le

vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.10 juurdepääsu nende

klientide kõikidele andmetele, kellega seotult on väidetavalt tekkinud EFTA

Accounting OÜ vastutusel saamata jäänud tulu.

2. Jätta hagiavaldus rahuldamata nõuete osas kohustada kostjat esitama hagejale

vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.8 2014., ja 2015. aasta

aruanded, milles nähtuvad portfelli kuuluvate klientidega lõpetatud lepingud ja

lõpetamise

põhjused;

kohustada

kostjat

esitama

hagejale

vastavalt

pooltevahelise müügilepingu punktile 4.9 aruanne saamata jäänud tulu ja

viimase põhjuste kohta perioodil 01.01.2013 – 30.06.2014; kohustada kostjat

esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 9.2 väljavõte

edasisuunatud klientidele esitatud arvete kohta, ja juhul kui mõni

edasisuunatud klientidest on lepingu lõpetanud, siis lõpetamise põhjuse kohta

2(8)

(perioodil 01.01.2013-31.12.2015) ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitis 1 272 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja EFTA Accounting OÜ

kanda.

4. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks 22.12.2012 sõlmitud müügileping, mille

alusel müüs hageja osa oma äritegevust kostjale. Kostja pidi hagejale tasuma müügihinnana

490 515 eurot kahe osamaksena. Esimese osa 392 412 eurot tasus hageja müügitehingu

tegemisel. Teise osa 98 103 eurot pidi hageja tasuma 01.03.2016. Kostjal oli lepingu järgi

õigus vähendada müügihinda ja teist osamakset ulatuses, milles kostja ei teeninud müüdud

äritegevuselt perioodil 2013-2015 ettenähtud sihttulu müüjast tulenevatel põhjustel. Kostja

leidis, et sihttulu jäi ettenähtud ulatuses teenimata hagejast tulenevatel põhjustel, mistõttu

tekkis tal õigus müügihinda vähendada ja ta jättis teise osamakse tasumata.

2. Hageja leiab, et kostja on alusetult keeldunud müügihinna tasumisest, kuna hagejale pole

esitatud andmeid, mille kohaselt saaks hageja kontrollida hinna alandamise õiguse tekkimist

ja põhjendatust. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus esitada hagejale perioodiliselt

andmeid sihttulu arvutamise aluseks olevate asjaolude kohta. Lepingu punkti 4.8 järgi pidi

kostja esitama hagejale 45 päeva jooksul 2013., 2014., ja 2015. aasta lõpust väljavõtte

kliendiportfellist selliselt, et sealt nähtuks (i) igakuised summad, mille kohta on esitatud

arved portfelli kuuluvatele klientidele; (ii) lepingute lõpetamine portfelli kuuluvate

klientidega ja lõpetamise põhjus. Kostja esitas hagejale viiel korral andmeid klientidele

esitatud arvete kohta, kuid andmed kliendilepingute lõppemise kohta olid toodud üksnes

2016. aastal kogu perioodi hõlmavas tabelis ning sellest ei nähtu, mis aastal leping lõppes

või mis põhjusel. Kostja poolt märgitud 14.02.2014 kirjas ja sellega saadetud tabelis ei ole

piisava põhjalikkusega esitatud andmeid lepingute lõpetamise kohta. Hageja leiab, et

aruannetele vastates puuduste välja toomata jätmine ei tähenda, et hageja oleks loobunud

õigusest saada andmeid, mida ta oli lepingu järgi õigustatud saama.

3. Lepingu punkti 4.9 järgi pidi kostja esitama hagejale 18 kuu pikkuse perioodi

möödumisest 30 päeva jooksul eelnimetatud perioodi kohta arvatava saamata jäänud tulu

koos kahju tekkimise põhjustega. Kostja 2014. aasta II kvartali seisuga andmeid hagejale ei

edastanud. Samuti puuduvad andmed üleantud klientidega seotud uute klientide kohta.

4. Lepingu punkti 4.10 järgi pidi kostja saamata jäänud tulu tekkimisel võimaldama kostja

hagejale või tema nõustajatele juurdepääsu saamata jäänud tulu aluseks olevate klientide

kõikidele andmetele. Hageja hinnangul keeldus kostja juurdepääsu võimaldamast, kui vastas

hageja nõudekirjale, et hageja on nõustunud esitatud aruannetega ja seal sisalduva

informatsiooniga.

5. Lepingu punkti 9.2 kohaselt pidi kostja esitama hagejale kvartaalseid aruandeid, mis

näitaks missuguses summas on kostjale suunatud kliendile esitatud igakuiselt arveid, kas

3(8)

mõni klient on lõpetanud lepingu ja mis põhjusel. Kostja pole eelnimetatud andmeid samuti

esitanud.

6. Hageja nõuab, et 1) kostja esitaks lepingu punkti 4.8 alusel andmed 2013., 2014. ja

2015. aasta kohta, millest nähtuks klientidega lõpetatud lepingud ja lõpetamise põhjused; 2)

kostja esitaks lepingu punkti 4.9 alusel andmed saamata jäänud tulu ja selle põhjuste kohta

perioodil 01.01.2013-31.06.2014; 3) kostja võimaldaks lepingu punkti 4.10 alusel

juurdepääsu nende klientide andmetele, kellega seoses on tekkinud saamata jäänud tulu; 4)

kostja esitaks lepingu punkti 9.2 alusel väljavõtte edasisuunatud klientidele esitatud arvete

kohta ja juhul kui lepingud on lõpetatud, siis andmed lõpetamise põhjuse kohta perioodil

01.01.2013-31.12.2015; 5) kostja hüvitaks hagejale kahju summas 1 272 eurot, mis tulenes

kohtueelsetest õigusabikuludest. Hageja peab õigusabikuludena tekkinud kahju hüvitamist

põhjendatuks, kuna hageja seadusliku esindaja palve peale edastada täiendavaid andmeid

kostja andmeid ei esitanud.

7. Hageja loobus 11.04.2018 andmete nõudmisest 2013. aasta kohta osas, milles nõue

puudutas andmeid 2013. aastal lõpetatud lepingute kohta, kuna leidis, et kostja on

kohtumenetluse käigus esitanud piisavalt andmeid. Hiljem loobus kostja esimesest nõudest

2013. aasta osas täielikult. Samuti esitas hageja loobumise 11.04.2018 esitatud tervikteksti

kolmandast nõudest saada juurdepääs andmetele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et on hagejale kõik hagis nõutud andmed

esitanud 2013., 2014. ja 2015. aasta aruandes ning pole teinud hagejale takistusi, et tulla

andmetega tutvuma. Kostja saatis 2013. aasta aruande 14.02.2014 ja 2014. aasta aruande

02.02.2015. Mõlema aruande osas on hageja kinnitanud kättesaamist vastates aruande

saatmise e-kirjadele. 2015. aasta aruande saatis kostja hagejale vastusena hageja päringule

15.02.2016. Ühelgi juhul ei ole hageja vastanud, et esitatud andmed ei oleks sobivad või

oleks puudulikud.

9. Andmete esitamise viis oli hagejaga eelnevalt kooskõlastatud esimese kvartaalse aruande

esitamisel. Kostja esimesele hagejale saadetud kvartaalsele aruandele vastas hageja juhatuse

liige, et pakutud esitlus sobib. Seega nõustus hageja sellega, kuidas kostja andmeid esitab ja

missuguse täpsusega kostja hagejale andmeid esitab. Eelnimetatust lähtus kostja edasisel

andmete esitamisel. Kostja sai hagejale esitada üksnes andmeid, mida kliendid kostjale

esitasid. Kui klient kadus ära ja midagi ei põhjendanud, siis polnud ka kostjal võimalik

hagejale põhjust avaldada. Kui põhjendused hagejat ei rahuldanud, oli hagejal võimalus tulla

andmetega tutvuma, mida hageja ei teinud. Kostja ei keelanud hagejal kordagi andmetega

tutvumist.

10. Kostja leidis, et ei pea tasuma kahjunõuet, kuna hageja oleks võinud ise teha

müügilepinguga seotud toimingud ja hageja võis selle teenuse küll sisse osta, kuid selle eest

ei pea maksma kostja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

12. Esmalt lahendab kohus hageja taotluse osaliselt hagist loobumise osas (I). Seejärel

käsitleb kohus hageja kohustamisnõuet kostja vastu lepingu täitmiseks (II) ning

kahjuhüvitise (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõuet (III).

I

4(8)

13. Tulenevalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 442 lg 5 lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja esitas menetluse kestel

taotluse osaliselt hagist loobumise osas ning loobus järgmistest nõuetest: 1) kohustada

kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.8 2013. aasta

aruanded, millest nähtuvad portfelli kuuluvate klientidega lõpetatud lepingud ja lõpetamise

põhjused ning 2) nõude osas kohustada kostjat võimaldama hagejale vastavalt

pooltevahelise müügilepingu punktile 4.10 juurdepääsu nende klientide kõikidele andmetele,

kellega seotult on väidetavalt tekkinud hageja vastutusel saamata jäänud tulu.

14. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-

2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui

hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4

kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

15. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine eelpool nimetatud nõuete osas ei kahjusta

avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõuete osas.

Kohus võtab seisukoha selles osas, kas hageja loobus nimetatud nõuetest seetõttu, et kostja

täitis nimetatud nõuded kohtumenetluse käigus, menetluskulude peatüki all.

II

16. Kohus lahendab käesoleva kohtuotsusega järgmised hageja nõuded: 1) kohustada kostjat

esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.8 2014., ja 2015. aasta

aruanded, milles nähtuvad portfelli kuuluvate klientidega lõpetatud lepingud ja lõpetamise

põhjused; 2) kohustada kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu

punktile 4.9 aruanne saamata jäänud tulu ja viimase põhjuste kohta perioodil 01.01.2013 –

30.06.2014; 3) kohustada kostjat esitama hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu

punktile 9.2 väljavõte edasisuunatud klientidele esitatud arvete kohta, ja juhul kui mõni

edasisuunatud klientidest on lepingu lõpetanud, siis lõpetamise põhjuse kohta (perioodil

01.01.2013-31.12.2015) ning 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1 272 eurot.

17. Hageja müügilepingu täitmise nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg 2 alusel, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha

maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või

nõuda, kui: 1) kohustuse täitmine on võimatu; 2) kohustuse täitmine on võlgnikule

ebamõistlikult koormav või kulukas; 3) võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse

täitmisega taotletava tulemuse muul viisil; 4) kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga

teenuse osutamises. Kooskõlas VÕS § 108 lg 3 võlausaldaja võib nõuda käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda,

kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega on hageja nõude

rahuldamise esmaseks eelduseks kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis

on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud.

18. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS

§ 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

5(8)

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

19. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 22.12.2012 müügilepingu, mille alusel müüs hageja

osa oma äritegevust kostjale (I kd, tl 6-20). Kostja pidi hagejale tasuma müügihinnana

490 515 eurot kahe osamaksena (müügilepingu p 4.1). Esimese osa 392 412 eurot tasus

hageja müügitehingu tegemisel. Teise osa 98 103 eurot pidi hageja tasuma 01.03.2016.

Kostjal oli lepingu järgi õigus vähendada müügihinda ja teist osamakset ulatuses, milles

kostja ei teeninud müüdud äritegevuselt perioodil 2013-2015 ettenähtud sihttulu müüjast

tulenevatel põhjustel. Pooled müügilepingus andmete esitamise vormis kokku ei leppinud.

Pooled nimetatu üle ka ei vaidle. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja edastas hagejale

2014 ja 2015 aastate aruanded. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud nimetatud

aruannete esitamisega lepingujärgsed kohustused kohaselt. Hageja on seisukohal, et kostja

on rikkunud müügilepingu punkte 4.8, 4.9 ja 4.10 ja on esitanud hagejale poolikud andmed

2014. ja 2015. kohta. Kostja on seisukohal, et lepingu p-id 4.8 ja 4.9 on täidetud. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostja poolt esitatud tabelites on välja toodud kliendilepingu

lõpetamise põhjused; teised sihttulu saavutamata jäämise põhjused (so nt kui klient ei tellinud

prognoositud mahus teenuseid) ning kas on välja toodud märge selle kohta, mis aastal

konkreetne kliendileping lõppes.

20. Kohus analüüsib, kas kostja on rikkunud müügilepingut. Müügilepingu p 4.3 kohaselt

garanteeris hageja miinimumtulu summas 1 177 236 eurot vahemikul 01.01.2013–

31.12.2015 (edaspidi sihttulu), mille mittetasumist reguleerivad lepingu punktid 4.5 ja 4.6.

Kostja võis jätta teise osamakse tasumata, kui ta ei saavutanud omandatud ettevõttelt sihttulu

ja selle eest vastutas hageja. Kostja kohustus anda sihttulu kohta hagejale andmeid tulenes

poolte vahel sõlmitud lepingust (müügilepingu p-d 4.8-4.10). Vaidlus puudub selles, et

nimetatud andmete alusel saab hinnata, kes vastutab sihttulu vähendamise eest.

Müügilepingu p 4.8 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja esitab hagejale 45 (neljakümne

viie) päeva jooksul nii 2013., 2014. kui ka 2015. aasta lõpust väljavõtte kliendiportfelli

(edaspidi portfell) kohta, mis moodustab sihttulu arvutamise aluse. Vastav väljavõte peab

näitama nii 2013., 2014. kui ka 2015. aasta kohta vähemalt järgmist: 1) igakuised summad,

mille kohta on esitatud arved portfelli kuuluvatele klientidele (eristades uued kliendid): 2)

lepingute lõpetamine portfelli kuuluvate klientidega ja lõpetamise põhjus. Tulenevalt

müügilepingu p 4.9 kohustus kostja esitama hagejale niipea kui mõistlikult võimalik, kuid

mitte hiljem kui 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates võõrandamise kuupäevale järgneva

18 kuu pikkuse perioodi lõpust, eelpool punktis 4.8 sätestatud nõuetele vastava väljavõtte

võõrandamise kuupäevale järgneva 18 kuu pikkuse perioodi kohta. Lisaks esitab kostja

võõrandamise kuupäevale järgneva 18 kuu pikkuse perioodi arvatava saamata jäänud tulu,

täpsustades kahju põhjused.

21. Kohtule esitatud e-kirjaga on tõendatud, et kostja edastas 02.02.2015 hagejale tabeli

2014 lõpu seisuga ning palus vaadata, kas kõik on õige ja jäi ootama tagasisidet (I kd, tl

74). Hageja vastas kostjale 02.02.2015 kell 11.10 mh, et kurb on vaadata miinuse kasvamist

eriti 2014 teisel poolaastal (I kd, tl 73). 15.02.2016 küsis hageja kostalt viimast aruannet

ning kostja saatis 15.02.2016 e-kirjaga hagejale perioodi 2013-2015 kohta portfelli aruande

(I kd, tl 88). Nimetatud e-kirjas palub kostja hagejal kohe teatada, kui midagi on valesti või

pahasti ning märkis ka, et kostja ei ole saavutanud kokkulepitud käibe eesmärki ja kostjal

on sellest tulenevalt nõue hageja vastu summas 11,6 tuhat euro (tl 88). Hageja vastas kostja

e-kirjale milles tänas saadetud tabeli eest ja palus selgitada tabelisse märgitud hageja süül

lahkunud klientide ära minemise põhjused (I kd, tl 22). Kostja vastas 16.02.2016 e-kirjaga

selgitades kliendi lahkumise põhjust sellega, et esimese 18 kuu jooksul ei põhjustanud kostja

kliendi lahkumist (I kd, tl 23).

6(8)

22. Kohus on seisukohal, et vaidlusalused andmed kajastuvad kostja poolt hagejale esitatud

2013, 2014 ja 2015 aastate aruannetes. Andmete esitamise viis oli hagejaga eelnevalt

kooskõlastatud esimese kvartaalse aruande esitamisel 08.04.2013 (I kd, tl 158). Kostja poolt

hagejale saadetud esimese kvartaalse aruande kohta vastas hageja juhatuse liige, et pakutud

esitlus sobib (I kd, tl 158). Seega nõustus hageja sellega, kuidas ja missuguse täpsusega kostja

hagejale andmeid esitab. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hageja leidis, et kostja

poolt esitatud vorm ei ole sobiv või, et hageja soovib rohkem andmeid, oleks hageja pidanud

seda avaldama.

23. Kostja selgitas kohtuistungitel, et ta sai hagejale esitada üksnes andmeid, mida kliendid

kostjale esitasid. Kui klient ei maksa, siis ta ei avalda miks ta ei maksa. Kostja on kõik

asjaolud mis talle teada olid, esitanud (23.05.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 21 pöördel).

Kostja kirjutas 2013. aasta lepingute lõpetamisel nende lepingute lõpetamise, mille põhjust

kostja teadis. 2014. aastal ei olnud võimalik põhjust kirja panna, kuna klient ei avaldanud.

Lepingu lõpetamisest oleks pidanud hageja saama aru nii, et millal arvete esitamine lõppes.

Kui leping on lõppenud, siis arveid ei esitata (23.05.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 25).

Kui 2105. aastal enam arveid ei esitatud, siis järelikult kliendisuhe lõppes 2014. aastal.

Dokumenti tuleb vaadata tervikuna (7.09.2018 kohtuistungi protokoll, II kd tl 43 pöördel).

Kõiki aastaid kajastavas koondaruandes on välja toodud kumma poole tõttu leping lõppes (I

kd, tl 33-44 ja 89-106).

24. Samuti selgitas kostja seaduslik esindaja 07.09.2018 kohtuistungil, et hageja üks

esindajatest on vandeaudiitor, kes töötab igapäevaselt Exeli-tabelitega, täpsustavaid

küsimusi, mis kuskil veerus on, ei ole enne esitatud (II kd, tl 44). Samuti on tõendatud

02.02.205 e-kirjaga, et hageja sai kostja poolt esitatud andmetest aru, kuna hageja seaduslik

esindaja E. T. nägi miinuse kasvamist (I kd, tl 73). Kostja 02.02.2015 e-kirjale oli lisatud

EFTA portfelli võrdlus 2014. Hageja küsis täpsustavaid küsimusi kostjalt alles

kohtuistungitel. Hageja vastas 07.09.2018 toimunud kohtuistungil kohtu küsimusele, et

lepingu p 4.8 (ii) osa oleks täidetud nii, et on eraldi nii 2013., 2014. ja 2015. kohta välja

toodud millised lepingud lõpetati (II kd, tl 45 pöördel). Kohtule esitatud e-kirjadega on

tõendatud, et kostja küsis igas e-kirjas tagasisidet tabelitele, kuid seda ei esitatud. Hageja ei

palunud kostjal enne kohtumenetlust ühtegi korda tuua eraldi välja 2013., 2014. ja 2015.

kohta millised lepingud lõpetati.

25. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna 2014. I poolel ei lõppenud ükski leping hageja

süül, siis seetõttu ei olnud vaja ka sihttulu vähenemise kohta tuua välja täiendavaid põhjuseid.

2014 lõppesid mõned lepingud, kuid polnud asjaolusid, mille alusel oleks vastutanud hageja.

Kui oleks hageja arvelt sihttulu vähenenud, oleks pidanud selgitusi esitama, kuid neid

asjaolusid ei esinenud. Kostja selgitas, et 2015. lõppesid ka mõned lepingud, kuid hageja ei

vastuta ühegi lepingu lõppemise eest ning seega ei toodud põhjendusi välja (7.08.2018

kohtuistungi protokoll, II kd, tl 46 pöördel).

26. Samuti selgitas kostja 23.05.2018 toimunud kohtuistungil, et perioodil 01.01.2013 –

31.12.2015 edasisuunatud klientide arvete kohta on andmed 2015. aasta lõpparuandes kirjas

Seal oligi ainult kaks klienti ja nende kohta on andmed esitatud (23.05.2018 kohtuistungi

protokoll, II kd tl 22). Nimetatu on tõendatud ka 08.04.2013 e-kirjadega (I kd, tl 158).

27. Kohtule esitatud sõltumatu vandeaudiitori aruandega on tõendatud, et kõik andmed mis

olid kostja kontrolli all on hagejal esitatud (I kd, tl 163-192). 18.03.2018 ekspertarvamusega

on tõendatud, et vandeaudiitor on nimetatud aruande koostamisel valinud töövõtu näol õige

kutsetegevuse standardi (I kd, tl 198-200).

28. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et kogu hageja poolt nõutav

info on kõnealustes tabelites olemas. Kostja on esitanud kõik talle teadaolevad lepingute

lõpetamise põhjused. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei saanud esitada seda mida tal ei ole.

7(8)

Kui hagejale jäi midagi arusaamatuks või ta soovis täiendavalt selgitusi, siis oleks hageja

pidanud seda kostjale tagasiside küsimisel teatama. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja

oleks jätnud esitamata talle teadaolevad lepingute lõpetamise põhjused.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud müügilepingu punkte 4.8 a

4.9 ning hagiavaldus lepingu täitmise nõude osas rahuldamisele ei kuulu.

III

30. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on

kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab

kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju

hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud,

et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10).

31. Õigusteenuse osutamise kulu kokku on summas 1 272 eurot. Advokaadibüroo Primus on

osutanud hagejale õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot töömahuga 10,6 tundi, mis on

kujunenud järgmistest tegevustest: 28.04.2016 Rödli lepingu ja kirjavahetuse analüüs,

kirjavahetus kliendiga 1h; 19.05.2016 kohtumine kliendiga, asjaolude analüüs 0,6h;

30.05.2016 müügilepingu analüüs 1,10h; 30.05.2016 kostjale 31.05.2016 saadetud

nõudekirja koostamine 2,5h; 31.05.2016 kostjale nõudekirja esitamine 0,10h; 14.06.2016 e-

kiri kostjale seoses nõudekirja vastusega 0,2h; 17.06.2016 kirjavahetus kostjaga 0,10h;

12.07.2016 asjaolude analüüs 1,50h; 19.07.2016 Kirjavahetus kliendiga 0,10h; 21.07.2016

kostjale 22.07.2017 saadetud nõudekirja koostamine, kostja arvestuse analüüs, telefonikõne

kliendiga 2,6h; 22.07.2016 kostjale nõudekirja edastamine 0,1h; 1.08.2016 e-kirjavahetus

kostjaga seoses nõudekirja vastusega 0,1h; 23.08.2016 e-kiri kostjale seoses nõudekirja

vastusega 0,1h; 24.08.2016 telefonikõne Rödli esindajaga ja kliendi teavitamine vaidluse

seisust 0,10h; 7.09.2016 e-kiri kostjale seoses nõudekirja vastusega 0,10h; 8.09.2016 e-kiri

kliendile seoses kostja vastusega 0,10h ja 13.09.2016 kostja vastusega tutvumine 0,20h.

32. Kohus leiab, et kostja vastutus saaks tuleneda sellest, kui kostja oleks rikkunud

müügilepingut. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei rikkunud müügilepingut ning hagejal

puudub nõue kostja vastu. Kuivõrd kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise eesmärk on

hüvitada eelduslikult kahju, mis tekib kohustuse rikkumise tagajärjel, siis käesoleval juhul ei

esine põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Seetõttu ei tule edasi analüüsida, kas

nõudekirjade koostamine ja esitamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik.

33. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja õigusabikulude hüvitamise nõue

tuleb jätta rahuldamata.

8(8)

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma

kohtu hinnangul käesoleva asjas lahendmaisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei

käsitle.

MENETLUSKULUD

35. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus leiab, et loobutud nõuete osas tuleb jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda

36. Pooled vaidlesid käesolevas menetluses loobutud nõuete osas mh selle üle, kas hageja

sai kätte kostja 14.02.2014 saadetud portfelli aruande. Kohus on kostja poolt esitatud e-

kirjade pinnalt seisukohal, et hageja sai nimetatud kuupäeval saadetud 2013. aasta aruande

kätte (I kd, tl 61, II kd tl 37-37 pöördel). Nimetatu on tõendatud ka E. T. 18.02.2014 e-

kirjaga, millega ta vastab kostja esindajale ning saadab nimetatud kirja edasi ka K. L.-J..

Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja keeldus müügilepingu p 4.10 täitmisest. Kohus nõustub

kostja seisukohaga, et hageja ise vältis lepingu p 4.10 täitmist. Kohus on seisukohal, et kostja

ei teinud takistusi hagejale vastavalt pooltevahelise müügilepingu punktile 4.10. hageja

juurdepääsuks nende klientide kõikidele andmetele, kellega seotult on väidetavalt tekkinud

hageja vastutusel saamata jäänud tulu. Käesoleva juhul puudus selleks hageja enda

sooviavaldus. Hageja selgitas 13.02.2018 toimunud kohtuistungil, et neid kliente, kelle tõttu

jäi sihttulu saavutamata on palju ja kõikide kontrollimine oleks ajaliselt ja majanduslikult

väga kulukas. Seega oli hagejal kogu aeg võimalus andmetega tutvumiseks, kuid hageja seda

ei kasutanud. Vaidlus puudub selles, et hageja avaldas soovi dokumentidega tutvumiseks

alles kohtumenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud loobutud nõuete

osas tervikuna hageja kanda.

37. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud hagiavalduse rahuldamata jätmise osas täies

ulatuses hageja kanda.

38. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik