4-19-4667/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-19-4667 (930018000229) Kohtukoosseis Väärteoasi Mati Kartau

Maksu – ja Tolliameti avaldus T.Z-ile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. oktoobri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdlane T.Z

(ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2019 määrus täies ulatuses ja saata antud

väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Maksu – ja Tolliamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu – ja Tolliameti 15.05.2018 otsusega väärteoasjas nr 930018000229 karistati T.Z-i Tubakaseaduse § 39 lg 1 alusel rahatrahviga 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Otsus jõustus 31.05.2018.

2. Maksu – ja Tolliamet esitas 04.09.2019 maakohtule taotluse T.Z-ile asenduskaristuse määramiseks.

3. Viru Maakohtu 30.10.2019 määrusega rahuldati taotlus ja T.Z-i rahatrahv 300 trahviühikut asendati 30 päeva pikkuse arestiga.

4. Maakohus märkis, et kuna T.Z ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, siis maksuhaldur alustas 25.06.2018 täitemenetlust. T.Z puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on täitmine võimatu ja sissenõudja taotleb VTMS § 211 lg 1 alusel tasumata rahatrahv asenda arestiga.

2

5. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras.

Maksuhalduri andmete järgi on T.Z talle määratud 300 trahviühikuline rahatrahv tasumata täies ulatuses. Seega tuleb asendada nimetatud rahatrahv arestiga. KarS § 72 lg 2 järgi on selle aresti kestus 30 päeva.

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T.Z, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja temale üldkasuliku töö määramist.

7. Kaebaja väidab, et kohtuistung kestis väga lühikest aega ja ta ei jõudnud kohtule selgitusi anda ega taotlust esitada. Kuna tal on probleeme tervisega – hingamisteed ei pea vastu pikaajalist

viibimist kinnises ruumis, siis on arestikamber talle vastunäidustatud. Tervise säilitamiseks peab ta palju aega veetma värskes õhus. Ühiskonnale on kasulikum, kui talle mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on antud väärteoasja arutades ja selles määrust tehes

oluliselt rikkunud väärteomenetlusõiguse norme ning seetõttu maakohtu määrus tuleb täies ulatuses tühistada ja väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

9. Ringkonnakohus leiab, et väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine seisnes esiteks selles, et T.Z ei saanud realiseerida oma VTMS § 19 lg 1 p 4-st tulenevat õigust esitada taotlusi, sest ta soovis teha üldkasulikku tööd, mida võimaldab VTMS § 211 lg 1. Teiseks seisneb oluline

rikkumine selles, et maakohus ei ole oma määruses põhistanud, miks antud juhul ei saa

kohaldada üldkasulikku tööd, kuigi KarS § 72 lg 1 seda alternatiivina nõuab. Tegemist on olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. 10. Mis puutub T.Z-i väitesse, et kohtuistung kestis väga lühikest aega ja ta ei jõudnud kohtule selgitusi anda ega taotlust esitada, siis 30.10.2019 protokollist nähtuvalt on istung tõesti kestnud lühikest aega. Protokollist nähtuvalt arutati korraga kolme väärteoasja. T.Z-ile on selgitatud õigused VTMS § 19 järgi, mis olid talle arusaadavad ning taotlusi ta ei esitanud. T.Z-ile anti sõna ja ta ei ole muud öelnud kui seda, et kõik kolm trahvi on tal tänaseni tasumata. Kuna aga väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi saab asendada arestiga või üldkasuliku tööga, siis ringkonnakohus leiab, et maakohus pidanuks T.Z-ile neid variante selgitama, kuid seda protokollist ei nähtu. Samas T.Z väidab, et ta soovis üldkasulikku tööd, kuid ei jõudnud seda taotlust esitada, sest istung sai enne otsa. Kuna tegemist on 66 aastase isikuga ja asja ( kolm taotlust korraga) arutati läbi tõlgi, siis on alust tema väidet uskuda. 11. Ringkonnakohus ei saa eeltoodud menetluslikke puudusi ise kõrvaldada, sest pole maakohtu seisukohta, millele hinnangut anda, miks T.Z-ile ei olnud asenduskaristusena võimalik määrata üldkasulikku tööd. 12. Väärteoasja uuel arutamisel tuleb esiteks välja selgitada T.Z-i nõusolek ja teiseks, kas

tema tervislik seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd ja seejärel põhjendada, kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. 13. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3, § 150 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2, Tartu Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 30.10.2019 määruse ja

saadab väärteoasja samale maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Kohtunik

3