2-13-38368/47 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2019.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-38368 Tsiviilasi A R (end. K K pankrotis) võlgadest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Ärakuulamise toimumise aeg

Võlgnik: A R (pankrotis, isikukood xxx, viibimiskoht xxx)

07.11.2019

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A R (pankrotis, isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda vabastamast A R (pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 2. Vabastada A R (pankrotis) usaldusisiku kohustustest. 3. Avaldada teade kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

2(2)

Asjaolud

1. Harju Maakohtu 29.10.2014.a kohtumäärusega lõpetas kohus A R (pankrotis) pankrotimenetluse Rgemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Määruse kohaselt oli võlgniku võlausaldajatel tunnustatud nõuetest raha saamata järgevalt: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 2 053.07 eurot; kohtutäitur Katrin Vellet 85.76 eurot; kohtutäitur Katrin Vellet 138.69 eurot; Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti kaudu) 1 336.96 eurot; xxx 611.69 eurot; kohtutäitur Urmas Tärno 50.29 eurot.

2. 10.09.2019 esitas võlgnik usaldusisiku aruande, milles võlgnik selgitab, et tal puudub sissetulek, tema viibimiskoht on kuni 2028 aastani vanglas ning vanglas ta ei tööta, vaid jätkab oma haridusteed vanglas õppimisega.

3. 07.11.2019 kuulas kohus võlgniku ära, otsustamaks, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel on perspektiivi.

4. 07.11.2019 ärakuulamisel kinnitas võlgnik enda ütlustega usaldusisiku aruandes toodud võlgniku selgitusi.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.

6. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

7. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas 29.10.2014. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku A R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lgle 1.

8. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Vastavalt võlaõigusseaduse VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

3(2)

9. 07.11.2019 toimunud ärakuulamise protokollist nähtub, et võlgnik on süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust 2028. aastani. Võlgnik on esile toonud, et võlgnikul puudub igakuine stabiilne sissetulek, võlgnik jätkab oma haridusteed vanglas õppimisega. PankrS § 173 lõike 1 järgi on võlgniku põhikohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku selgituste kohaselt tal puudub töökoht ja puuduvad materiaalsed võimalused, et teha võlausaldajatele vabatahtlikuid makseid. Arvestades võlgniku pikaajalist vangistuses viibimist, siis pole ka lähitulevikus näha, milliste vahendite arvelt võlgnik laenumakseid saaks tasuda. Võlgniku ütluste kohaselt ta ise mingit lahendust võlgade tasumiseks ei näe. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikust usaldusisik käesoleva ajani võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud ei ole. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik kannab pikaajalist karistust, millega võlgnik pani end teadlikult raskesse majanduslikku olukorda ning mille tõttu võib võlausaldaja eeldada kohustuste mittetäitmist ka lähitulevikus. Võlgniku süülise käitumise tõttu on võlgnik endalt võtnud võimaluse konkureerida avatud tööturul ja teenida sissetulekut, mistõttu võlausaldajad on pandud sellisesse olukorda, kus kohustuste täitmisel puudub perspektiiv. Võlgnik on ise oma ütlustega kinnitanud, et ta ei ole kohustustest vabastamise perioodil (mõistlikult) tulutoova tegevusega tegelenud ega näe võimalust enda kohustuste täitmiseks. Hinnates asjas esitatud/kogutud tõendeid, sh võlgniku enda poolt vande all antud ütlusi, on kohus seisukohal, et võlgnik on oma PankrS §-s 175 lg 2 p 2 sätestatud kohustusi rikkunud süülise käitumise vormis.

10. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele hea tahte märgiks ühtegi makset võlgnevuse katteks tehtud ei ole.

11. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd A R ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb A R kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

12. Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku A R tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

13. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Toimiku materjalide kohaselt menetluskulud, mida võlgnik peaks kandma, puuduvad.

14. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate A R (pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4(2)

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik