4-19-4670/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 20. november 2019 Kohtuasja number 4-19-4670 Kohtukoosseis Juhan Sarv Kohtuasi

Maksuja Tolliameti taotlus D.V-le (isikukood XXX) asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 30. oktoobri 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja D.V Teised määruskaebemenetluse pooled Maksuja Tolliamet Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 30. oktoobri 2019. a määrus ja saata väärteoasi Viru

Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Maksuja Tolliamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 21. septembri 2018. a otsusega väärteoasjas nr 930018001095 karistati D.V tubakaseaduse § 39 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut summas 800 eurot. Otsus jõustus 9. oktoobril 2018.

2. 4. septembril 2019 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse D.V-le

määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt ei ole D.V-lt

õnnestunud täitemenetluses rahatrahvi sisse nõuda ja trahv on täies ulatuses tasumata. Maksuhaldur on kontrollinud D.V vara olemasolu. Talle kuulub kaks üle 20 aasta

vanust sõidukit, millel puudub tehnoülevaatus (arvatavasti on tegemist amortiseerunud varaga) ja keelumärkega koormatud mootorpaat. D.V pangakontod on arestitud alates 9. oktoobrist 2018, kuid arestimise tulemusena laekumisi rahatrahvi nõude katteks toimunud ei ole. D.V-le tehakse väljamakseid Sotsiaalkindlustusametist keskmiselt 494 eurot 51 senti kuus. Maksuhalduri hinnangul on rahatrahvi nõude täitmine võimatu.

2(3) Vaidlustatud kohtumäärus

3. Viru Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2019. a määrusega Maksuja Tolliameti taotluse ning

asendas D.V-le Maksuja Tolliameti 21. septembri 2018. a otsusega mõistetud rahatrahvi 200 trahviühikut (800 eurot) 20 päeva arestiga.

Kohus märkis, et vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-le 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise

tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle arestiga ja vastavalt lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule

1 päev aresti. D.V-le oli Maksuja Tolliameti 21. septembri 2018. a otsusega

väärteoasjas nr 930018001095 määratud karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, millele vastab 20 päeva aresti. Asja materjalide ja D.V seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalune isik rahatrahvi tasunud ning maksuhalduri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Eeltoodu alusel on Maksuja Tolliameti avaldus põhjendatud ning D.V tuleb rahatrahv ära kanda arestina. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D.V, kes palub asendada aresti üldkasuliku tööga. Ta märgib, et kohtuistung kestis väga lühikest aega, see lõppes enne kui

ta arugi sai ning seetõttu ei jõudnud ta kohtule oma arvamust selgitada. Kuna tal on probleeme tervisega – hingamisteed ei pea vastu pikaajalist viibimist kinnises ruumis –, siis on arestikambris viibimine talle vastu näidustatud. Tervise säilitamiseks peab ta rohkem

aega veetma värskes õhus. Ühiskonnale on ta kasulikum ega riku ka oma tervist sundviibimisega arestikambris, kui tema arest asendataks üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KarS § 72 lg 1 näeb ette, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi,

asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Ehk siis KarS § 72 lg 1 näeb süüdlase poolt trahvi tasumata jätmise korral õigusliku järelmina ette kaks alternatiivset varianti – rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga, kui isik on selleks nõusoleku andnud.

6. Viru Maakohus tuvastas veatult KarS § 72 lg 1 kohaldamise eeldused – D.V on

rahatrahv täies ulatuses tasumata ning tema varale ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Esimese astme kohus ei ole aga selgitanud, miks ta pidas kahest KarS § 72 lg-s 1 toodud õiguslikust tagajärjest õigeks kohaldada just aresti. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus seaduses on sätestatud kaks alternatiivset õiguslikku tagajärge, peab kohus neist raskema (praegusel juhul aresti) kasuks otsustamist põhjendama. Ehk siis maakohus jättis lubamatult põhistamata, miks D.V rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole otstarbekas

ning talle tuleb kohaldada aresti. Selliselt rikkus esimese astme kohus kohtulahendi põhjendamiskohustust VTMS § 150 lg 2 mõttes.

7. Maakohtu viga on aga veelgi ulatuslikum. Nimelt selgub kohtuistungi protokollist ja helisalvestiselt, et kohus ei informeerinud D.V ka istungil võimalusest asendada tema rahatrahv üldkasuliku tööga. Muu hulgas jättis kohus välja selgitamata D.V nõusoleku ja suutlikkuse üldkasulikku tööd teha. D.V määruskaebusest nähtuvalt ei jõudnud ta ise kohtule oma arvamust rahatrahvi asendamise kohta avaldada ega taotlust

3(3) üldkasuliku töö kohaldamiseks esitada. Ringkonnakohus möönab, et D.V võimalus

sellist asendusvarianti taotleda võis olla takistatud, kuna kohtuistung kestis vaid

kümmekond minutit (s.o kohtu lahkumiseni nõupidamistuppa) ning sellel jõuti arutada

koguni kolme väärteoasja (asjad nr 4-19-4667, 4-19-4668 ja 4-19-4670). Samuti tuleb

tähele panna, et istungil osales ka tõlk ehk umbes pool istungiajast kulus räägitu n-ö dubleerimisele. Määruskaebuses on D.V avaldanud soovi teha üldkasulikku tööd. Seega võib arvata, et taoline valmisolek oli tal ka maakohtu istungi ajal.

8. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ise hinnata, kas D.V rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga oleks põhjendatud ja võimalik. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 2 vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses menetluspoolte osavõtuta. Seega ei saa ringkonnakohus D.V vahetult küsitleda, veendumaks, kas üldkasulik töö on tema puhul asenduskaristusena sobiv ja kas ta tervislikust seisundist tulenevalt on üldse suuteline tööd tegema. Viitab D.V ju ise oma kehvale tervisele, mis justkui takistab aresti

kandmist. Seega tuleb väärteoasi saata uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Asja uuel arutamisel on kohtul vaja välja selgitada D.V nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks ja seegi, kas süüdlase tervislik seisund võimaldab üldkasulikku tööd teha. Lisaks tuleb kohtul hinnata, kas rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga oleks D.V puhul otstarbekas, ning seda seisukohta põhjendada.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 147 lg 1 p-st 1, § 148 p-st 3 ning § 150 lg-st 2 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. oktoobri 2019. a määruse

ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus seega osaliselt.

Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt)