2-18-105438/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-18-105438

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K.L vastu põhivõla 3947,38 euro,

intressi 274,32 euro ja viivise 886,60 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5108,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht

XXX , 10617, .

Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski;

e-post

Kostja: K.L; isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata;

e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagi K.L vastu põhivõla 3947,38 euro, intressi 274,32 euro ja

viivise 886,60 euro väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista K.L-ilt OK Incure OÜ kasuks TF Bank AB ja K.L vahel 28. septembril 2016. a

sõlmitud väikelaenu laenulepingu nr 500053130 alusel välja 4962 (neli tuhat üheksasada

kuuskümmend kaks) eurot ja 3 senti (sealhulgas põhivõlg 3947 eurot 38 senti, intress 274

eurot 32 senti ja viivis 740 eurot 33 senti).

3. Jätta OK Incure OÜ hagi K.L vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista

K.L-ilt välja viivise suuremas summas kui 740 eurot 33 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

5. Toimetada otsus kätte hageja esindajale.

6. Kostjale teha tagaseljaotsus teatavaks avalikult kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldamise teel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja poolt tasutud riigilõivust 400 eurot kostja kanda ja 25 eurot hageja enda

kanda. Jätta hageja ülejäänud menetluskuludest 97% kostja kanda ja 3% hageja enda

kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.

8. Mõista K.L-ilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 419 (nelisada

üheksateist) eurot 40 senti.

9. Mõista K.L-ilt OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kohtule teadaolevatel kostja aadressidel kätte

toimetada ning ühendust saada ka kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid

kasutades. Politseil ega kohalikul omavalitsusel ei ole kostja elu- ega viibimiskoha kohta

täiendavaid andmeid. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte

toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 28. juuni 2019. a. a määruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 28. juunil 2019. a. Hageja 7. oktoobri 2019. a nõude

täpsustus ja kohtu 9. oktoobri 2019. a kiri kostjalt vastuse küsimise kohta on kostjale kätte

toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2019. a määruse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 9. oktoobril 2019. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5

alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 14. juulil

2019. a ning hageja 7. oktoobri 2019. a nõude täpsustuse ja kohtu 9. oktoobri 2019. a kirja

avalikult kätte toimetatuks 25. oktoobril 2019. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on TF Bank AB ja kostja sõlminud 28. septembril 2016. a väikelaenu

laenulepingu nr 500053130. Lepinguga lepiti kokku laenujäägis 4 649,76 eurot, sh kostjale

laenulepingu sõlmimisel väljamakstud 3000 eurot, kostja poolt varasemalt saadud laenu

põhiosa võlgnevus 1620,76 eurot ja lepingu tasu 29 eurot. Kostja kohustus tasuma intressi

0,055% päevas ning osamaksed kolme aasta jooksul. Kuna kostja jättis laenu tähtaegselt

tagastamata, ütles TF Bank AB kostjaga sõlmitud lepingu 22. septembril 2017. a üles ning

loovutas nõude samal kuupäeval hagejale. Hageja võib nõuda kostjalt laenulepingu ja

võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 396 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1, 402 lg 1, 108 lg 1, 416 lg 1, 3 ja

195 lg 2 ning 5 alusel seega põhivõla 3947,38 euro ja intressi 274,32 euro tasumist. Selles osas

tuleb hagi rahuldada.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku

leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu

14. jaanuari 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hagiavalduse kohaselt öeldi leping üles 22. septembril 2017. Hageja põhivõlg muutus VÕS §

195 lg 2, 5 ja § 82 lg 7 alusel tervikuna sissenõutavaks seega alates 22. septembrist 2017. Kuna

kogu põhivõlg muutus sissenõutavaks alates 22. septembrist 2017, oli kostja kogu põhivõla

tasumisega viivituses alates 23. septembrist 2017. Hageja võib seega nõuda kogu põhivõla

tasumisega viivitamise eest viivist alates 23. septembrist 2017. Hageja nõude arvestuse

kohaselt oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks viivituses nelja osamakse tasumisega. Samas ei

ole hageja hagiavalduses ega oma nõude arvestuses välja toonud, kui suure osa viivituses olnud

neljast osamaksest moodustus põhivõlg. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude pinnalt ei ole

seega võimalik arvestada viivist 22. septembri 2017. a eest. Hageja võib seega nõuda kostjalt

viivist alates 23. septembrist 2017.

Hagiavalduse kohaselt on lepingu ettenähtud viivise määr 0,066% päevas. Lepingus ettenähtud

intressimäär on 0,055% päevas. Hageja võib VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel seega nõuda

viivist lepingus ettenähtud intressimääras, so 0,055% päevas.

Hageja viivise nõue on VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi seega põhjendatud alljärgnevalt:

3947,38 * 0,055 * 341 päeva (23.09.2017 – 29.08.2018) = 740,33 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 425 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu summas 36 eurot, kokku 461 eurot.

Hageja oleks pidanud hagi rahuldatud osalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 ning

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma riigilõivu 400 eurot. Kohus leiab

sellest tulenevalt, et hageja poolt tasutud riigilõivust 400 eurot tuleb jätta TsMS § 163 lg 1

alusel kostja kanda ja 25 eurot hageja enda kanda. Kohus saab maksekäsu kiirmenetluses

TsMS § 4842 järgi määrata avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot. Avaldaja muid

maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulusid sama sätte järgi ei hüvitata. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9

järgi hagimenetluse kulude hulka. Kuna maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude katteks

saab määrata üksnes 20 eurot, siis on hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud

menetluskulud põhjendatud 20 euro ulatuses. Kuna hagi rahuldati ligikaudu 97% ulatuses,

tuleb maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 97%, so

19,40 euro, ulatuses kostja kanda ja 3%, so 60 sendi, ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole

menetluses osalenud ning kostjal ei saa sellest tulenevalt olla tekkinud hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid. Kohus jätab kostja menetluskulud seega kostja enda kanda.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kohtule ei ole

teada kostja elu- ja viibimiskoht, hagimaterjalid on temale kätte toimetatud avalikult teate

avaldamise teel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus

tuleb K.L-ile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik