Legislator Case Law & Legislation
1-08-1356/10 AI generated

1-08-1356/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-08-1356/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-08-1356

Legislator headnote

AI generated

1-08-1356/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-08-1356

Keywords

AI generated
failure to attend counselling refusal of vocational retraining professional rehabilitation efforts substantiation of illegal grounds refusal of electronic monitoring fitness to stand trial
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-08-1356

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruaril 2010.a. Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Asja number 1-08-1356 (kirjalik menetlus) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson Süüdimõistetu V.J isikukood: xxx; elukoht: xxx Kriminaalasi Kriminaalhooldusel täiendava kohustuste määramine

Kriminaalhooldusele suunatud Viru Maakohtu 20.03.2009. a otsusega, Katseaeg algas 20.03.2009. a ja lõpeb 19.09.2010. a. Taotluse esitaja, Kriminaalhooldusametnik Ülle Siig RESOLUTSIOON

KarS § 75 lg 2 p 8 ja lg 3 alusel määrata V.J-ile Viru Maakohtu

20.03.2009. a

otsusega määratud käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus

osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisi treening“.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele ja V.J . Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud Viru Maakohtu 20.03.2009.a. otsusega tunnistati V.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati 9-kuulise vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendati karistust 1/ 3 võrra, s.o kuni 6 kuuni. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus 18.-20.märtsil 2009.a, s.o 3 päeva. Kandmata karistuseks määrati seega 5 kuud ja 27 päeva.

Nimetatud otsuse kohaselt KarS § 74 alusel mõistetud karistust vangistusena ei pöörata täitmisele, kui V.J 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab vastavalt KarS § 75 lg 1 järgi kontrollnõudeid:

2(3)

- elab kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmub kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- allub kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15

päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-, töövõi õppimiskoha muutmiseks.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Ülle Siig esitas 21.01.2010.a. Viru Maakohtusse erakorralise ettekande nr 22870, mille kohaselt tehakse KarS § 75 lg 2 p 8 ja KarS § 75 lg 4 alusel kohtule ettepanek määrata V.J-ile käitumiskontrolli ajal täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm „Eluviisi treening“, mille kohta hooldusalune on kirjutanud oma nõusoleku.

Erakorralise ettelande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldusalune V.J ei ole ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele kolmel korral: 1) 06.07.2009, ilmus 27.08.2009; 2)16.11.2009, ilmus 20.11.2009; 3) 17.12.2009, ilmus 05.01.2010. Vastust Viru Vangla 05.01.2010 järelepärimisele nr 8-2/394 V.J-i pöördumise kohta arstiabi saamiseks ei ole seisuga 20.01.2010 Narva talitusele laekunud.

27.08.2009 antud seletuses kirjutas V.J, et unustas ilmuda registreerimisele.

Enesetunne oli halb, arsti poole ei pöördunud abi saamiseks. 20.11.2009 kirjutas V.J

oma seletuses, et tema enesetunne oli halb. Arstiabi saamiseks ei läinud arsti

vastuvõtule. 05.01.2010 seletuses kirjutas V.J, et oli haige. Tema sõnul pöördus arsti poole arstiabi saamiseks, tõendit ei ole esitanud.

Erakorralise ettekande kohaselt Viru Maakohtu 20.03.2009 otsus nr 1-08- 1356 laekus Narva

talitusse 09.04.2009. Esmakohtumine kriminaalhooldajaga toimus 11.05.2009 korduvkutse

alusel. V.J-ile selgitati katseajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused ja ta allkirjastas kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused 11.05.2009. V.J on ühel korral registreerimistele hilinenud ning detsembrikuus ei ilmunud üldse registreerimisele. Selline käitumine viitab hooldusaluse hoolimatule suhtumisele kontrollnõude täitmisesse.

Positiivne on ettekande kohaselt see, et hooldusalune on motiveeritud muutusteks.

Kriminaalhooldaja on viinud läbi V.J-iga probleemi lahendamisoskuse parandamiseks suunatud vestlusi. Kriminaalhooldaja on hoiatanud korduvalt V.J

seoses eiramisega täita kontrollnõuetilmuda registreerimisele määratud ajal. Seega on V.J

katseajal tõsiseks probleemiks tema distsipliinitunnetus. V.J-ile on teada, et enesetunde halvenemisel ja seetõttu mitteilmumisega registreerimisele tuleb esitada hiljem arstitõend, samuti on talle selgitatud põhjuseta mitteilmumise tagajärjed. Katseaja

jooksul on selgunud, et V.J-i tervise ja eluviisi vahel võib olla tihe seos.

Riskihindamise intervjuust ja hoolduskavast ning aruteludest kriminaalhooldusalusega on

ilmnenud, et hooldusaluse põhiprobleemi lahendusel võib toeks olla sotsiaalprogrammi läbimine. Hooldusalune V.J andis nõusoleku sotsiaalprogrammi "Eluviisi treening "

läbimiseks. Kokkuvõtteks lisab kriminaalhooldusametnik, et V.J-i poolt kontrollnõude eiramine ning hooletu suhtumine registreerimistähtaegadesse katseaja jooksul ei ole soodustanud kriminaalhooldaja ja kriminaalhooldusaluse vahelist koostööd.

Täitmiskohtuniku seisukoht

3(3)

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ettepanek on põhjendatud.

V.J on katseajal rikkunud temale KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kontrollnõuet sellega, et ei ole ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele kolmel korral, s.o 06.07.2009.a.,

16.11.2009.a. ja 17.12.2009.a. Samas nähtub erakorralisest ettekandest, et hooldusalune on

motiveeritud muutusteks ning seetõttu ei ole põhjendatud karistuse täitmisele pööramine.

Ettekandest nähtub, et süüdimõistetule on tõsiseks probleemiks distsipliinitunnetus.

Sotsiaalabiprogrammi „Eluviisi treening“ läbimine võib kaasa aidata kriminaalhooldusaluse edaspidisele käitumiskontrolli nõuete täitmisele. Hooldusalune on ka nõustunud nimetatud programmi läbimisega.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel panna

süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

Nimetatud paragrahvi lg 2 p 8 kohaselt võib kohus arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid ning süüdimõistetu isikut määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 427 lg 1 tulenevalt KarS § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus paneb KarS § 75 lg 3 alusel V.J-ile käitumiskontrolli ajal täiendava kohustuse vastavalt KarS § 75 lg 2 p 8 osaleda sotsiaalabiprogrammis „Eluviisi treening“.

Mari-Liis Avikson täitmiskohtunik