2-19-16031/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-16031

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2019, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16031 Kohtuasi Ü M hagi T M vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 19.11.2019 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Ü M (ik xxx, elukoht xxx) Kostja: T M (ik xxx, aadress xxx) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada Ü M (ik xxx) ja T M (ik xxx), vahel 07.12.2018 Viljandi Linnavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud tõend nr 130-2018/1492.

3. Ü Ml säilib abielu ajal kantud perekonnanimi M.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada Ü Mle tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot, Ü M arveldusarvele nr xxx.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele ning maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee ).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ü M esitas kohtule hagi T M vastu abielu lahutamise nõudes, põhjusel, et abielusuhted on lõppenud.

2-19-16031

2. 19.11.2019 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde, soovides abielu lahutada T Mst ning säilitada abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja võttis hagi õigeks ning oli nõus abielu lahutama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega ning poolte abielu tuleb lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga. Poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled abielu taastada ei soovinud. Kuna pooltel kooselu enam ei ole, pooled abielusuhteid taastada ei soovinud ja kostja võttis abielu lahutamise hagi õigeks, järeldub eeltoodust, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu tuleb lahutada. Abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 63) ja kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

6. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja soovis säilitada abielu ajal kantud perekonnanime M.

7. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Tsiviilasja hind

8. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue ning seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Riigilõivu tagastamine

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

2-19-16031

Pooled loobusid 19.11.2019 toimunud kohtuistungil enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastamisele kuuluva riigilõivu kanda tema arveldusarvele.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4).

Hageja tasus 15.10.2019 riigilõivu summas 100 eurot Rahandusministeeriumi kontole.

Kuna pooled loobusid kohtuistungil edasikaebeõigusest ja hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist, tagastab kohus hagejale tasutud riigilõivust pool, so 50 eurot. Kanda tagastatav summa hageja arvelduskontole.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/