1-19-8027/13 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.november 2019 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-19-8027 (kohtueelse menetluse nr 19261000693) Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi

S.G süüdistuses KarS §-de 331-2 ja 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav

S.G

isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidusega;

töövõimetuspensionär; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 23.11.2018 otsusega KarS §-de 120 lg 1 ja 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 6 kuud vangistust (millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva), KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 kuud 24 päeva vangistust, mis

KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 294 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud (karistus kantud 30.04.2019); tõkendit ei ole kohaldatud, oli kahtlustatavana kinni peetud 3.-5.08.2019

RESOLUTSIOON

S.G süüdi mõista KarS § 331-2 järgi ning karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

S.G süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada vangistusega 4 (neli) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista S.G-le liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.G eelvangistuses viibitud aeg 3.-5.08.2019, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja S.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada S.G-le mõistetav karistus 5 kuud 27 päeva vangistust

2 (5)

üldkasuliku tööga 177 (ükssada seitsekümmend seitse) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 8 (kaheksa) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.G kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada S.G peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) tööpäeva

jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames

alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest

raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustada S.G peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne) päeva

jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul,

tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse

vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et S.G ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi

piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt

antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel kohustada S.G loovutama oma juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Tartu Maakohtu 23.11.2018 otsusega VÕS § 1055 lg 1 alusel kannatanu xxxx xxxx eraelu kaitseks S.G-le üheks aastaks kohaldatud lähenemiskeeld jätta iseseisvale täitmisele.

Välja mõista S.G-lt menetluskuludena sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot ja riigi õigusabi tasu ja kulu 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot 44 senti riigituludesse.

3 (5) S.G-lt välja mõistetud menetluskulud (kokku 1105,44 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu

jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks

kuupäevaks, tasudes iga osamakse katteks 92,12 eurot Maksuja Tolliameti kontole

EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355

Swedbankis või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99919700058771

(märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-8027).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või

tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna.

CD nelja videosalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde.

Kannatanu xxxx Raud (isikukood 46108176520; e-posti aadress eivi.raud@mail.ee) on taotlenud

enda teavitamist süüdimõistetu S.G vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete

rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 18.11.2019.

Süüdistus

S.G süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kelle suhtes on Tartu Maakohtu

23.11.2018 otsusega kriminaalasjas 1-18-9528 kohaldatud lähenemiskeeldu xxxx xxxx (xxxx)

eraelu kaitseks kuni 1 aastaks ning mille raames on S.G muuhulgas keelatud

läheneda xxxx xxxx lähemale kui 10 meetrit, läheneda xxxx xxxx elukohaks olevale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvale kinnistule lähemale kui 50 meetrit ja keelatud suhelda xxxx xxxx telefoni teel, - helistas ajavahemikul 11.12.2018 kuni 9.02.2019 xxxx xxxx vähemalt 97 korral; - saatis xxxx xxxx 28.12.2018 kell 16.22 sõnumi;

- käis 28.12.2018, 7.01.2019, 8.01.2019, 10.01.2019, 15.01.2019, 17.01.2019, 22.01.2019,

24.01.2019, 25.01.2019 ja 04.02.2019 xxxx xxxx elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Seega S.G pani toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise korduvalt, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 331-2

Veel süüdistatakse S.G selles, et tema juhtis 3.08.2019 kella 23.31 paiku Põlva

maakonnas Räpina vallas Sillapää külas Võru-Räpina mnt 42. kilomeetril mootorsõidukit Volvo V70 registreerimisnumbriga xxxxxxx joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,42 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,14, lugeda lõplikuks tulemiks 1,28 mg/l. S.G rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille

kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi

4 (5)

loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega S.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava S.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS §-s 331-2 ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest 2 kuud vangistust ja KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista S.G-le

liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata S.G

eelvangistuses viibitud aeg 3.-5.08.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja S.G-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendada S.G-le mõistetav karistus üldkasuliku tööga 177 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.G kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS

§ 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust: osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud

sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel on S.G kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne)

tööpäeva jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes

järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla;

Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 4 alusel on S.G kohustatud peale kohtuotsuse jõustumist 10 (kümne)

päeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord

kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks süsivesikdefitsiitne transferriin (CDT) laboratoorse vereanalüüsi. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama,

et S.G ei liigtarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdimõistetul alkoholi

liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad

peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit

peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, ei tohi kordusproovi näidud minna üle normide. Süüdistatav on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta S.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. LS § 127 järgi kohustada S.G 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tartu Maakohtu 23.11.2018 otsusega vastavalt KrMS §-le 310-1 kannatanu eraelu kaitseks S.G-le 1 aastaks kohaldatud lähenemiskeeld jätta iseseisvale täitmisele.

5 (5) Kohtu järeldused

Süüdistatav S.G kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav S.G tuleb süüdi mõista KarS §-de 331-2 ja 424 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 295,44 eurot, mis tuleb süüdistatavalt riigituludesse välja mõista. Prokurör kohtuistungil korrigeeris kokkulepet riigi õigusabi tasu ja

kulu suuruse ja süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu koondsumma osas. Prokurör täpsustas, et riigi õigusabi tasu ja suurus on 295,44 eurot (kokkuleppes ekslikult 327,84 eurot) ning süüdistatavalt väljamõistetav menetluskulu koondsumma on 1105,44 eurot (kokkuleppes ekslikult 1137,84 eurot). Vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Kannatanu xxxx xxxx on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu S.G vangistusest

ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. KrMS § 313 lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb seda käesoleva otsuse resolutiivosas märkida.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg