1-18-10352/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10352 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu Kohtumaja) 10. oktoobri 2019 otsus üldmenetluses Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdistatav R.I (isikukood XXX)

ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioonid RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonid läbi vaatamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 33 (kolmkümmend kolm) eurot 60 senti, sh

käibemaks 5 (viis) eurot 60 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile apellatsioonkaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista R.I-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat

Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 33,60 eurot riigituludesse.

Süüdistatav R.I tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 10.10.2019 otsusega karistati R.I KarS § 424 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.06.2018-01.07.2018, s.o 3 päeva, ning R.I ärakandmisele kuuluv karistus on 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.I ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

2

2. Tartu Maakohtu 10.10.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.I kaitsja

vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist lisakaristuse mõistmise osas ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. 2.1. Apellatsioonis tuuakse välja, et R.I töötab taksojuhina, mis on tema ainukeseks sissetuleku allikaks. 3 kuud juhtimisõiguse peatamist toob temale kaasa raske majandusliku

olukorra, seetõttu ta ei nõustu lisakaristuse kohaldamisega. Kaitsja toob välja, et maakohtu

poolt väljendatu on õige, kuid süüdistatav leiab siiski, et ta ei ole alkoholijoobes juhtinud

sõidukit ja kliente teenindanud. R.I ennast süüdi ei tunnistanud ja jäi lõpuni selle juurde. Lihtsalt tekkis olukord, kus tal ei olnud võimalik ümber lükata kohtu poolt tuvastatud asjaolusid.

2.2. Samas tuleb lisakaristuse kohaldamisel arvestada mitte üksnes Riigikohtu otsustes

väljendatud seisukohta, vaid ikkagi konkreetset juhtumit, isikut ja teisi tähtsust omavaid asjaolusid, mis võivad osutuda olulisteks ja annavad võimaluse kohtule ka mitte kohaldada

lisakaristust. Seaduseandja ise ei ole kategooriliselt väljendanud seda osa, et joobes

mootorsõiduki juhtimise korral ilmtingimata tuleb kohaldada lisakaristust lisaks

põhikaristusele. Täna on see lihtsalt juurdunud kohtupraktikas. Samas on ka selliseid kohtuotsuseid, mis küll Riigikohtuni polegi jõudnud, kuid nendes otsustes ei ole lisakaristust

kohaldatud joobes mootorsõiduki juhile. On piirdutud üksnes põhikaristusega. Selliseid otsuseid on tehtud küll ja seda aastal 2019. Viimane neist oli palju kõneainet tekitanud A.R. he kriminaalasi, kus just kohus pidas võimalikuks mitte kohaldada lisakaristusena KarS § 50 lg-t

1. Mingeid erilisi asjaolusid ei olnud ka tolles juhtumis. Põhjus, miks jäeti lisakaristus

kohaldamata, oli see, et isik ei saa tööl käia, kui juhtimisõigust pole. Paratamatult tekib süüdistataval küsimus, et miks tema siis on halvem, et teda ei kohelda võrdselt. Kui eelmisel juhtumil väitis isik, et tal on raskusi varahommikul Tallinnas tööle saamisega, siis R.I puhul on olukord tegelikkuses ikka tõsine, sest tema kaotab töö ja sissetuleku 3 kuuks.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatav toimikust, et ka süüdistatav on esitanud apellatsiooni. Küll on see esitatud enne kohtuotsuse tervikteksti koostamist, mille maakohus on ilmselt lugenud muuhulgas apellatsiooniteateks. Sellena on ka nimetatud dokument kohtute infosüsteemis registreeritud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab süüdistatav lisakaristuse kohaldamist 3-ks kuuks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav R.I ja tema kaitsja apellatsioonid tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul,

kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku

kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsioonidega, leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Apellatsioonides väljatoodud asjaolud ei anna alust

3

teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliigilise karistuse mõistmiseks. Maakohus on lisakaristuse kohaldamist käsitlenud ning apellatsioonides toodud väited ei anna

alust võrreldes maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks. Lisakaristuse mõistmise kohustus ei tule tõesti otsesõnu seadusest ja selle kohaldamine ei ole kohustus. Küll on tegemist

kaalutlusotsuse tegemisega ning nimetatud otsustust lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse

kohta on maakohus ka põhistanud. Maakohus on käsitlenud, miks on R.I puhul tulenevad eripreventiivsetest eesmärkidest vajalik kohaldada lisakaristust. Ei ole vähetähtis, et

R.I ei ole toimepandut kahetsenud, vaid veelgi enam - tunnistajate ütlustest ja videosalvestiselt on näha, et pärast keelamist asus R.I jätkuvalt autot juhtima, juues lisaks õlut juurde. Üksnes süütevõtme äravõtmine takistas sõidu jätkamist. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et süüdistatava tegevus ja suhtumine toimepandusse annavad aluse arvata, et süüdimõistetu jätkab süütegude toimepanemist. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga, et R.I puhul puuduvad erandlikud asjaolud, miks peaks jätma juhtimisõiguse alles. KarS § 50 lg 2 räägib sellest, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sellekohane info toimikus puudub ning seda ei ole välja toodud ka apellatsioonides. Ringkonnakohtu hinnangul ei vääri käesoleval juhul kaalumist ka

argument, et juhtimisõiguse äravõtmine paneks süüdistatava majanduslikult raskesse seisu. Oluline on, et sõitjaveoteenust osutav juht on kõrgendatud hoolsuskohustusega ning tulenevalt sellest tuleb eriti välistada olukord, kus joobes isik juhiks sõidukit. Ilmselgelt ei saa maakohtule ette heita nagu kohus oleks üksnes lähtunud Riigikohtu lahendist, vaid kohus on analüüsinud konkreetset isikut ja tema tegu. Kindlasti ei oma täiendavat tähendust lihtsalt viide kellelegi teisele isikule, kelle puhul lisakaristust ei kohaldatud, vaid karistuse mõistmise, sh lisakaristuse

mõistmise alus tuleneb KarS §-st 56 ning lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest, mitte üldsõnalisest viitest. 6.

Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks,

milles taotleb tasu summas 33,60 eurot, sh käibemaks 5,60 eurot. Tasu koosneb

apellatsioonkaebuse koostamisest 31 minuti ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb R.I hüvitada A. Pärteli kaitsjatasu 33,60 eurot. 7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus apellatsioonid läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau